-  Meyram agha, jalpy Jeltoqsan kóterilisi qalay bastaldy? Bizder kóterilis stihiyaly týrde boldy degen pikirge keliskimiz kelmeydi?

-  Men 16-sy kýni anamnyng sinilisining ýiine baryp, kesh bata jataqhanagha kelgem. Kelsem jataqhana ishi abyr-sabyr. «Plenum Qonaevty týsirip, ornyna Kolbin degen bireudi qoyypty! Soghan baylanysty erteng narazylyq bildirip alangha shyghayyq. «Qazaqpyn» desender bizben birge bolyndar!» dedi jogharghy kurstyng jigitteri. «E, nesi bar, shyqsaq shyghamyz!» dep jataqhananyng jogharghy qabattaryna kóterilsem, suretshi studentter lozungtar jazyp jatyr eken.

-  Meyram agha, jalpy Jeltoqsan kóterilisi qalay bastaldy? Bizder kóterilis stihiyaly týrde boldy degen pikirge keliskimiz kelmeydi?

-  Men 16-sy kýni anamnyng sinilisining ýiine baryp, kesh bata jataqhanagha kelgem. Kelsem jataqhana ishi abyr-sabyr. «Plenum Qonaevty týsirip, ornyna Kolbin degen bireudi qoyypty! Soghan baylanysty erteng narazylyq bildirip alangha shyghayyq. «Qazaqpyn» desender bizben birge bolyndar!» dedi jogharghy kurstyng jigitteri. «E, nesi bar, shyqsaq shyghamyz!» dep jataqhananyng jogharghy qabattaryna kóterilsem, suretshi studentter lozungtar jazyp jatyr eken.

Sonymen 17-si kýni tanghy altylar shamasynda alangha sheru tartyp bardyq. Jolay adamdar qosylyp jatty. Biz alangha barghan kezde 2 top túrdy. Kóp emes, shaghyn-shaghyn. Onyng biri - mal sharuashylyghy institutynyn, biri -  auyl sharuashylyghy institutynyng studentteri edi. Olardyng alangha birinshi bop baratyn da jónderi bar, sebebi, jataqhanalary sol betke jaqyn ornalasqan. Onyng ýstine onda oqityndardyng kópshiligi auyldyng balalary ghoy. Olar elim degende jýrekteri erekshe soghatyn ruhy biyik jigitter edi. Keybireuler maghan: «sizderding qastarynyzda ýstine qara palito, qara shlyapa kiygen, qara volga mingen ýlken kisi jýripti ghoy» - degen saual qoyady. Biraq, mening Baqytbek Qúrmanghojaev degen dosym («Jeltoqsan» qozghalysynyng tóraghasy), «búl - tergeushilerdi adastyru ýshin әdeyi oilap tapqanym edi» - dedi ghoy keyin. Biraq ol bәribir úiymdastyrushy retinde otyryp keldi. 16-sy kýni Baqytbekting janynda birge bolyp, basqa jataqhanalargha baryp: «erteng alangha shyghamyz, jinalyndar» dep ýgit jýrgizgen Qúrmanghazy, Ýsiphandar da úiymdastyrushy retinde sottaldy ghoy. Mysaly, olar belgili bir kisining núsqauymen barghan joq qoy jataqhanalargha. Ózderining qalaularymen bardy. Bizde sol kezde KPSS tarihy degen sabaq boldy, lozung dayyndaghan suretshi jigitter sol sabaqtyng kitaptarynan ózimiz kósem dep jýrgen Leninning sózderin jazdy. Olargha: «Ár últqa - óz kósemi» dep jazyndar dep eshkim aqyl-kenes bergen joq edi.

-  Agha, Jeltoqsan kóterilisine baylanysty týsirilgen «Allajar» fiyliminde professor Erghaliyev degen bar edi ghoy. Basynda jastardyng jaghyna shyghyp sóilegenimen, keyin tayaq jep qashyp kelgen studentterin ýiine kirgizbey qoyatyn... Sonday ústazdar boldy ma?

-  Jalpy alghanda, ondaylar boldy ghoy. Biraq mening ústazdarym, professor Rabigha Qanybaeva, Asylbek Yhsandar maghan ýlken kómek kórsetti. Osy kisilerding arqasynda oquymdy aman-esen bitirip shyqtym. Meni әr kýn tergeuge shaqyrghan sayyn Rabigha apayym: «Miratay, sen aitqanynnan tanba. Biz sening jaghyndamyz. Seni oqudan shygharmaymyz» - dep dem beretin.

-  Agha, osynday beybit sheruding ayaghy qalaysha qantógiske ainalyp ketti?

-  Bizder әuel basta alangha beybit maqsatta shyqtyq. Qolymyzda eshqanday qaru joq, óz pikirimizdi aitamyz dedik. Biraq, bәri basqasha boldy... «Qonaev qayda ketti, óz erkimen ketti me? Shaqyryndar. Óz auzynan estiyik bәrin!» Jastardyng osy talaby uaqyt ótken sayyn buyrqanghan yzamen shyghyp jatty. Biraq qarsy jaqtan esh jauap joq. Kýn keshkirip qaldy. Sosyn bizder «Aq ýige jaqyndayyq, Diymekendi kýshpen  ústap otyrsa, shygharyp alayyq!» - destik. Biz eng aldynghy qatarda túrmyz, artymyzda halyq lyq toly, bәrimiz qol ústasyp aldyq, «bizde qaru joq, qarusyz adamgha olar tiyispeui kerek! Tek provakasiyagha berilmender!» - dep jәilap jyljyp kele jatqanbyz. Aldymyzda túrghan qalyng әskerge «VPERED!» degen búiryq berilui múng eken, dubinkalarymen bizge qarsy jýgirdi. Qarusyz adamgha shabuyl jasamaydy degenimiz dalada qaldy. Qashamyz dep jastar bir-birin taptady. Men qarsylyq bildirmek bolyp úmtylyp edim, basqa tiygen birneshe soqqydan qúladym. Esimdi jisam 3-4 soldat sýirep alyp bara jatyr, bireuleri qos býiirden teuip keledi. Sol kezde ghoy kóz aldyma viydeokameranyng jaryghy týsetini. (1-nshi suretke qaranyz)

-  Jazushy Didar Amantay Jeltoqsan jayly «Aqiqatty joqtau» atty shygharmasynda jastardyng auzynan «Múhtar, Sәtimjan, Oljas shyq jazushylar ýiinen! Qan tamshylap aldaryna kelip túrmyz» dep aitqyzatyny bar edi. Jalpy, qazaq ziyalylary Jeltoqsannyng sol qaharly kýnderinde qanday ústanymda boldy?

-  Ziyaly qauymnyng bәri birdey bizdermen boldy dep aita almaymyn. Bizben birge mýlde bolmady dep te aitugha bolmaydy. Bolmauynyng da óz sebebi bar.

Ziyaly qauym degende... Sol uaqytta teledidardan sóilegen 1-2 kisini bilem. «Múny istep jýrgen qazaqtyng búzaqy jastary ghoy, әitpese, últtardyng dostyghy úiyp otyrghan odaqqa múnday nәrselerdi jasaugha bola ma?! Búl mýlde aqylgha syimaytyn nәrse!» - dedi. Al qazir basqasha sóilep jýr... Biraq, men olardy kinәlay almaymyn. IYdeologiya әbden sanagha sinip ketken ghoy.

Mәselen, mening әkem kommunist boldy. Ýkimetke adal qyzmet etti. Biraq, 90 jyldar jetkende, ózderining ghúmyrlary tekke ketkendey kýige úshyrap, jýrekterine qatty salmaq týsti. Sony kótere almay qaldy dep oilaymyn. Auyr tiygeni sonsha, bir jylday ýni shyqpay, eshkimmen sóilespey, ómiri istep kórmegen júmysy - baqshada topyraq qopsytyp, ósimdik ósirumen ainalysyp ketti. Ómiri ýiding júmysyna bas auyrtyp kórmegen adam edi ol kisi. Tek ýkimetting júmysy, kolhozdyng sharuasy deumen jýretin. Biraq, «senderdiki dúrys bolmaghan kezinde», dep  sol adamdy qaytip kinәlaysyn,. Óitkeni, ol adamnyng qolynda túrghan eshtene joq.

Tarihty jasaytyn túlghalar. Túlghalar qalay búrady, solay bolady, qalay jýredi, halyq solay ketedi. Keyinnen  ziyaly qauym ókilderining Jeltoqsan kóterilisine qatysty súhbattaryn oqydym. «Sol kezde jastardy biz kóterip edik, alangha biz bastap baryp edik» degen siyaqty sózderi de estilip qalyp jatady. Mysaly, men sol kisilerding attaryn da bilmeymin, mýmkin alannyng basqa jaq shetinde jýrgen shyghar, men olardy kórmey qalghan shygharmyn. Bel ortasynda jýrdim degen kisiler bar, biraq men bel ortasynda emes, alannyng shetindegi trotuardyng jiyeginde bizge qyzyqtap qarap túrghandardy kórgem. Ara arasynda kýlip qoyyp, «aqymaqtar-ay» dep mysqyldap túrghan adamdar da bolghan. Sol uaqytta Kolbin kelip jazushylar odaghynda jiyn ótkizgende, keybir jazushy aghalarymyzdyng «Sizding kelgeniniz qanday jaqsy boldy! Siz kelmegende, mine, biz qúryp bara jatyr edik» dep tilek aitqandary da bolypty.

-  Attaryn atay almaysyz ba?

-  Joq, keyin ózdering bilip alarsyndar.

-  Otto Bismarktyng «Tónkeristi danyshpandar dayarlaydy, fanatikter jýzege asyrady, qyzyghyn azghyndar kóredi» degen ashy kekesindi tújyrymy bar edi. Tónkeristi jýzege asyrushy retinde osy sózding qanshalyqty aqiqaty bar dep oilaysyz?

-  Bismarkting aitqany dúrys dep oilaymyn. «Tónkeristi danyshpandar dayarlaydy» - dey me? Danyshpan degen óte ýlken maghyna beredi ghoy, eng bolmaghanda túlgha dep alayyq. Men túlgha dep tek aty shyghyp, el aldynda jýrgen adamdardy ghana aita almaymyn. Halyq túlghany qoldan jasaydy. Túlghalar bizding ortamyzda jýr. Qoldan jasaymyz degennen shyghady, biz bir tanymaytyn deputatty saylaymyz, ol parlamentke baryp túlgha bop otyra qalady. Bitirip otyrghan isi bolmasa da...

Kóterilisti túlgha deuge túrarlyqtay aty belgisiz bolsa da kózi ashyq, kókiregi oyau jigitter bastady. Bireu bizge syrttan kósem әkep bergen joq. Shynymen, fanattar iske asyrdy.

Halyq kimning sózi ótimdi bolsa, soghan jyghylady. Zamanynda Leninning sózi ótimdi boldy ma, Leninning jaghyna ótti. Gitlerding sayasaty dúrys emes bolsa da, artynan milliondaghan adam erdi. «Qyzyghyn azghyndar kóredi» degenge asa kelise almaymyn. Óitkeni, tәuelsizdikting qyzyghyn barshamyz kórip otyrmyz, keyingi úrpaq kórmek.

-  Asharshylyqtan, repressiyadan, soghystan әbden qajyp, jasyp qalghan halyqtyng jastaryn alangha tek Qonaevting júmystan alynghany alyp shygha almasa kerek. Oghan úzaq iydeyalyq dayyndyq kerek. Jalpy qazaq jastaryn osynday biyik ruhpen imperiyagha qarsy túratynday jigerli etip tәrbiyelegen qanday kýsh? Jalpy sol kezdegi sizderding ortayghan ruhtarynyz ben qandarynyzdy toltyrugha sebepshi bolghan ziyaly qauymnyng shygharmalary ma? Jastar kimderding shygharmalaryn tym jaqsy kórip oqushy edi?

-  Jigerli etip tәrbiyelegen qanday kýsh deysinder me? Sender әskerde bolyp pa edinder?

-  Joq

-  Men Chehoslovakiyada boldym. Qazaq balalar óte az boldy qatarymyzda. Biraq, qay-qaysysy da eshkimge beker júghyspaytyn, bireu sebepsiz tiyisse, qarap qalmaytyn namysshyl boldy. Ózge últ ókilderi kóp boldy. Orystar, ózbekter, belarustar, tau halyqtary...t.b. Olardyng arasynda әljuaz, qorqaqtary kóbirek edi. Bir-birin kez kelgen uaqytta sata salugha dayyn túratyndary, ótirik aitatyndary kóp boldy. Biraq, qazaqtan ondaydy bayqamadym.

Qazaqtyng bilimsiz degenining ózi ózgelerding bilimdi degenderinen oq boyy ozyq túratyn. Qarapayym ghana mysal aitayyn. Áskerde sayasy sabaq ótedi. Sonda әr últtyng ókilderin shygharyp alyp ózining tughan jerleri qayda ornalasqanyn karta arqyly kórsetip berulerin súraydy. Mәselen, bilimsiz degen qazaqqa Almatyny kórset dese, ol Almatyny ghana emes, tipti Taldyqorghandy qoyyp, Qapal audanyn dәl tabady. Óitkeni, qazaqtyng jerine degen, Otangha degen saghynyshy qay kezde de basylmaydy, erekshe bolady. Sosyn orysty kartanyng aldyna shygharyp Reseyding ózin kórset dese, ol Amerikany kórsetedi, ózbekke Tashkentti tauyp ber dese, Afrika jaqqa ketip qalady. Ústaz basynan tayaqpen qoyyp qalyp «qazaq óz jerin kórsetip túr, sen nege kórsete almaysyn?» dep úryssa, «aha» dep qoyyp, Soltýstik múzdy múhit jaqtan izdep ketedi Tashkentin.

Biz óte zeyindimiz. Biraq, qoy syndy momynbyz. Desek te, jeme-jemge kelgende bir tudyng astynan tabylamyz. Óitkeni, bizde babanyng qanymen, ananyng sýtimen singen qasiyet bar. Ol qasiyet - Otangha degen erekshe mahabbat. Bizdi alangha alyp shyqqan da sol tughan jerge degen sýiispenshilik bolsa kerek.

Kózqarastyng qalyptasuyna, pisip-jetiluine bilim kerek. Bilimmen úshtalghan kózqaras nyq bolady. Degenmen, zamandastarymnyng bәri kitapqúmar boldy dep aita almaymyn. Biraq, aldynghy buyn aghalardyng shygharmalarynyng әseri boldy. Bala kezden kórkem әdebiyetke qúshtar boldyq. On bir, on eki jasymda «Kóshpendilerdi» oqydym. Áli esimde, 2 apta boyy kýndiz oqyghanymdy, týnde týsimde kórip jýrdim. Rýstem dastany, Alpamys, Qoblandy, osylardyng bәri namysty etip ósirdi bizdi. Maghauinning «Alasapyrany», Sofy Smataevtyng «Elim-ayy», Qabdesh Júmadilovting «Songhy kóshi». Osy shygharmalardyng jastargha ýlken әseri boldy.

- Makiavelliyding «úzaq uaqyt qúldyqta bolghan halyq eline degen qúshtarlyqtan, otansýigishtik pen imandylyqtan aiyrylyp, jaltaq, til alghysh, jaghympaz bolady.  Múnday  halyq kezdeysoq jaghdayda tәuelsizdikke qol jetkizse, ol erkindikti de paydalana almaydy» degen sózi bar edi. Osy sóz bizding qoghamgha tura keletindey.

- Iya, tura kelip túr. Men sizge bir mysal aitayyn, Biz janadan tәuelsizdik alghanda, bir ýlen basshygha mening bir tanysym shopyr bolghan. Bir kýni әlgi bastyq aghamyz ýiine qorap-qorap banan alyp, 1-2 qorabyn shopyryna berip, bala-shaghana apar, dәm auyz tiysin degen kórinedi. Ol ýiine әkep tastap ketken. Keshke jaqyn kelse, jengemiz qazangha banandy salyp, et asqanday qaynatyp jatsa kerek. Tәuelsizdikti  biz banandy qalay jeudi bilmegen sol jengemiz siyaqty qabyldadyq. Tipti kýni býginge deyin tansyq dýnie siyaqty. Osynyng bәri kenestik iydeologiyanyng әseri ghoy. Sodan әli aryla almay jýrmiz. Mysaly, ol kezde kez kelgen nәrse difisit bolatyn edi. Student kezimizde Moskvagha barghanda, apelisindi týk kórmegendey әkeletinbiz. 36-shy shay degen bar edi, sheshem tapsyryp edi ghoy dep, oghan da kezekke túryp, qyrylyp jatushy ek. Sonyng bәrine qol jetkizu ýshin orys tilin bilu kerek boldy. Oryssha bilmesen, nan tauyp jey almaytynsyn. Onyng ýstine qazaqsha sóilesseng orystardyng ChTO-O-O dep jekirui ýirenshikti nәrse edi. Etimiz oghan daghdylanyp ketken, әiteuir, bәri solay  bolu kerektey, oryssha bilmeseng bilmegenine úyaluyng kerek siyaqty seziletin. Men internatta jatyp oqydym. Orystar bizdi  «inkubator» dep mazaqtaytyn. Sebebi birkelki  kiyinetinbiz.  Qalada jiyrma mektep bar, 19-y oryssha. Keyde qydyryp shyqqanda, orystargha tap bop qalamyz, jabylyp sabap ketedi. Sosyn qazaq balalary bop jinalyp shyghyp, «inkubatordyn» kókesin kórsetetinbiz.

Áli esimde,  2 synypta oqyp jýrgen kezim, dýkenge óshirgish alugha bardym. Satushy - orys әiel. Dәu, shashy sap-sary, búira‑búira, kózin kókpenbek qylyp boyaghan, erni qyp‑qyzyl. Bara salyp:

- Dayte,  mne, uchirgish ‑  dedim (orysshasy solay ekenine ózimshe senimdimin).

- ChTO!!! - dep aighaylaghanda shoshyp kettim, sosyn dýkennen shyghyp, ózimdi qylmys jasap qoyghanday sezinip, esikten shygha túra qashtym. Amalsyz qaytyp bara jatsam, qalada túratyn Beketay degen klastasym aldymnan shyqty. Qaydan kelesin? Óshirgish alghym keletinin aityp edim, ol kirdi de,  «dayte mne rezinu» - dedi de, әlgini ala saldy. Men sonda ózimdi aqymaq, topas, bilimsiz  sezindim.

- Tәuelsizdikting jiyrma jyldyghy qarsanynda, bizding halyqtyn, jalpy memleketting qazirgi jaghdayy kónil tolarlyqtay ma?

- Biz - tәubeshil halyqpyz ghoy, bargha shýkirshilik etemiz. Biraq, «biz tәuelsizbiz, biz egemendimiz» - degen sózderdi qayta-qayta aiqaylap úrandatudyng qajeti joq dep oilaymyn. 20 jyl az uaqyt emes. Tәuelsizdik bizding sanamyzgha sinetin, etten ótip, sýiekke jetetin kez bayaghyda bolghan. Al, biz әli kýnge jaltaqpyz. Tәuelsizdigimizden góri tәueldiligimizge kóbirek sengimiz kelip túrady. Biylikting ózi әldebir tylsym kýshke tәueldi sekildi. Halyqtyng ertengi kýnine degen nyq senimi joq. Olargha shyndyqty aitatyn aqparat qúraldary da kemde-kem. Telearnalar kileng qazaqty masqaralaytyn, qazaqtyng kempir‑shaldaryn keleke etip, erkegin әiel ghyp kiyindiruden basqagha fantaziyasy jetpeytin,  qazaqty aqymaq, jabayy qylyp kórsetetin jyn oinaqtargha tolyp ketti. «KVN» (biren-saran shynayy daryndylary bolmasa), «Mәssaghan», «Auylbay FM». Telearnagha jana bastyq kelse, eski basshylyqtyng kezindegi jaqsy baghdarlamalardy jauyp tastau әdetke ainalghan. Mysaly, kezindegi Bekbolat Tileuhannyng «Qazaqstan-1» de jýrgizgen din turaly baghdarlamasy, Bekjan Túrys oinaytyn «Úyat bolmasyn», Qasymnyng «Shynnyng jýzi», Sanjardyng «Altyn saqasy», «Kýltóbe», Beybit Qúsanbek jýrgizgen «Til», Baqyt Bedelhanúly jýrgizgen sayatshylyq turaly baghdarlamalar qanday keremet edi! Al, olardyng ornyn qazir ne basty? Qanday baghdarlamalar kóbeyip jatyr qazir?! Kileng yrjan-tyrjan, ózderi aitqan әzilsymaqtaryna ózderi yrjalaqtap mәz bolady. Áuelde «7 kanal» qazaqsha bastalyp edi, keyin onyng da orysshasy kóbeyip, basqalardyng qataryna qosyldy. Myqtadym degende qol jetkizgisi keletinderi shet eldin, orystyng baghdarlamalaryn qaytalaugha tyrysyp baghuda. Biraq, onysy da mardymsyz elikteuden aspaydy.

Osy Astanada bir qaryndas bar (atyn úmytyp túrghanym) jeltoqsangha qatysqan, Qúrmanghazy degen jigit ekeui (ol da jeltoqsanshy), byltyr 16 jeltoqsanda ne bolyp jatyr eken dep alangha barghan ghoy. Sóitse, Tәuelsizdik alanynda gulegen jelden basqa eshtene joq deydi. Al, jana jyl dese, bizde qalay dayyndyq jasaydy, eki ay búryn qalany bezendire bastaydy, jana jyldyq shyrshany Preziydent ózi jaghyp beredi, bokal soghystyryp túryp sóz sóileydi. Al 16 jeltoqsan - memleketimizding tәuelsizdik kýni ghoy. Sol kýni alanda eshkim joq. Tek úitqyp jel soghyp túr deydi. Kóz aldynyzgha elestetip kórinizshi! Qúday-au, mereke emes pe?! Ony toylap jatqan bir adam bolmasa, onda ol kýndi nege Tәuelsizdik kýni dep atadyq?!

-  Súhbatynyzgha rahmet!

- Sau bolyndar, jigitter!

Súhbattasqandar - Erbol Alshynbay

Jasúlanbek Maylybay

«Abay-aqparat»