Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Dep jatyr 5643 19 pikir 7 Qyrkýiek, 2020 saghat 14:52

Darigha Nazarbaeva sayasatqa qayta orala ma?

Eks-preziydentting túnghysh qyzy Darigha Nazarbaeva ýlken sayasatqa qayta oraluy mýmkin dep jatyr, jelidegi júrt. Múnday alyp-qashpa әngimening el arasynda taralyp jýrgenine biraz bolghan. Al, juyrda kz.media sayty «Vozvrashaetsya v politiku?»  atty maqala jariyalapty. 

Sayt mәlimetinshe, Nazarbaevanyng imidji ýshin júmys istegen PR mamandar Qazaqstangha qayta keluge dayyndalyp jatqan kórinedi. Aldyn-ala boljam boyynsha, «Núr Otan» partiyasynyng siezinde «partiyany qalpyna keltiru» júmysyn sәtsiz ayaqtaghan Bauyrjan Baybek qyzmetinen bosatylyp, onyng ornyna Nazarbaeva keledi-mys.

Sonymen qatar, Nazarbaevanyng sayasatqa qayta oraluy mýmkin degen boljamdy Londonda qaytys bolghan Aysúltan Nazarbaevtyng qazasymen de baylanystyratyndar bar eken.

Biz búl mәselege qatysty «Dat» gәzetter jobasynyng jetekshisi, jurnalist Ermúrat Bapiyding pikirin bilgen edik.

Toqaev Ýkimetine qaytyp keluge Darighanyng ózi de mýddeli emes

Ermúrat Bapiy:

- Búl jóninde Qazaqstandyq әleumettik jelining segmentinde jii jazylyp jatyr. Men múnyng eki mәni bar dep oilaymyn. Birinshiden, múnday oidy Qazaqstan qoghamyna biylikting ózi taratuy mýmkin. Onyng mәni - Darigha  Nazarbaevanyng biylik iyerarhiyasyna qaytyp keluine kópshilikting kózqarasyn bilu. Qazaqshalap aitqanda qoghamnyng tamyryn basyp kóru.

Ekinshiden, shyn mәninde Aqorda men «Kitaphananyn» manynda Darigha Nazarbaevany biylikke qayta әkelu jónindegi bir jobalar jasalyp jatuy da әbden mýmkin. Onyng biri әleumettik jelide jazylyp jatqanday, Darighany «Núr Otan» partiyasyna hatshy qylyp qaytaru jónindegi әngime. Búl da shyndyqqa janasatyn sóz. Sebebi, aldaghy Parlamenttik saylauda «Núr Otan» partiyasynyng qúramynda Darighanyng qaytadan Parlamentke oralu mýmkindigi, әsirese Kitaphananyn» manynda jasalyp jatqan joba boluy mýmkin.

Al, dәl qazirgi jaghdayda Nazarbaevany biylikting basqa tarmaqtarynan kóru mýmkin emes. Atqarushy biylik te, Toqaevtyng Ýkimetine qaytyp keluge Darighanyng ózi de mýddeli emes. Sebebi, óte terenge ketken daghdarys jaghdayynda atqarushy biylikke qaytyp kelip, Ýkimetting qúramynda júmys isteu Darigha Nazarbaeva ýshin opa beretin dýnie emes.

Ekinshi jaghynan, Aysúltannyng qazasyna qatysty Darighanyng kónilin ornyna týsiru ýshin istelgen әreket boluy da mýmkin. Biraq, meninshe ony biylikke qaytaru mәselesi Aysúltannyng qazasyna qatysty dep aita almaymyn. Sebebi, bizde kónil aitudyn, qapa bolghan otbasyna aghayynshylyq kómek jasaudyng basqa da amaldary jetkilikti. Onyng ýstine Darigha óte bay adam. Milliarderler qatarynda. Sondyqtan onyng kónilin qyzmetpen jarylqau qisyngha keletin sóz emes.

Biraq, mening oiymsha, Darigha «Núr Otangha» kele me, basqa qyzmetke bara ma onyng kelip-ketkeninen qazaqstandyq qoghamgha, Ýkimetke eshqanday payda joq. Sebebi, Darighanyng qabilet-qarymy, dengeyi belgili. Ol Qazaqstandaghy ekinshi adam lauazymyna deyin kóterildi. Biraq, sonshalyqty ózgerister jasaugha yqpaly bolmady.

Áriyne, onyng Senatta otyrghanda jasaghan songhy mәlimdemeleri qoghamda biraz әngime tudyrghany ras. Biraq, ol qoghamnyn, elding nemese memleketting mýddesine emes, ózining qúldyrap bara jatqan pozisiyasyn kýsheytuge nemese kerisinshe Preziydentting qúzyryndaghy keybir nәrselerdi ózine qaray tartyp alugha jasalghan әreket.

Shyn mәninde, bizde Darighadan da myqty mamandar jeterlik. Ayman Túrsynhan esimdi myqty analitik qarjyger bar. Eger genderlik sayasattyng yqpalymen biylikke әielderdi tartu kerek bolsa, Ayman sekildi qyzmet etuge qarymy jetetin әielderdi shaqyru kerek. Al Darighanyng kelip-ketkeninen keremettey payda joq.

Dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052