«Turizm salasy – asa kýrdeli salalardyng biri. Qazaqstannyng turistik әleueti mol. Sol ýshin biz osy sala mamandaryn dayarlaugha den qoiymyz kerek. Sol ýshin de Turizm uniyversiytetin ashu turaly sheshim qabyldadyq», - degen edi preziydent Toqaev.

Álemdi әbigerge salghan sovid-19 pandemiyasy dýniyejýzi elderindegi týrli salalardyng tirshiligin tejep, túrmysyn túralatqany belgili. Ókinishke oray indet Qazaqstandy da ainalyp ótpedi. Nauryz aiynyng orta sheninen bastap Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng tikeley tapsyrmasymen, elde Tótenshe jaghday jariyalandy. Indetting betin qaytaru ýshin arnayy komissiya qúrylyp, birqatar auqymdy sharalar atqaryldy. Ýkimet tarapynan qabyldanghan shekteu sharalary óz nәtiyjelerin berip, tamyz aiynyng basynan bastap indet qaupi seyile bastady. Osydan keyin-aq, qatang karantindik shekteuler kezinde qyzmetine toqtau salynghan birqatar salalar qayta ashylyp, júmystary jandana bastady. Osynday salanyng biri – Qazaqstannyng turizm salasy.

Turizmning týri kóp. Biz býgin ishki turizm jayyn sóz etkendi jón kórdik. Qazaqstan ishki jәne syrtqy turizmdi damytu maqsatynda 2025 jylgha deyingi aralyqty qamtityn arnayy memlekettik baghdarlama qabyldaghan.

Memleket basshysy byltyr «Úlytau 2019» Halyqaralyq turistik forumynda Qazaqstandaghy turizmdi damytudyng manyzdylyghy turaly egjey-tegjeyli aitqan edi. «Qazaqstangha kelushilerding sanyn 9 milliongha jetkizu mindet», dep sóilegen. Al olargha qyzmet kórsetushi «personaldardyn» sanyn 650 myngh adamgha deyin jetkizu turaly Ýkimetke, onyng ishinde QR Mәdeniyet jәne sport ministrligine tapsyrma bergen.

Al koronavirus pen koronavirus pnevmoniyasy qos býiirden qysqan tar kezende Qazaqstannyng turizm salasy 6,3 milliard tengening tabysynan qaghylghan eken. Búl tualy QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi mәlimdedi.

Al QR Ýkimetining turistik salany damytugha baghyttalghan 2019-2025 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasyna sәikes, atalmysh sala investorlary ýshin preferensiyalyq rejim engizu josparlanyp otyr eken. Ol boyynsha turizm salasynyng investorlaryn uaqytsha zattay granttar bólip, KTS tóleuden, jer jәne zat salyghyn tóleuden bosatu kózdelgen. Atap aitqanda, basym investisiyalyq jobalardyng shektik dengeyin, azaytu, sonyng ishinde top 10 turistik ortalyqtarty kem degende 200 myng AEK-ke tómendetu jәne býkil Qazaqstan boyynsha 1 million AEK-ten kem emes shektik mólsher bekitu úsynylghan.

Sonymen Qazaqstandaghy eng ýzdik jәne HALYQTYQ súranysqa ie degen ÝZDIK on turistik ortalyq qanday? Búl tizimge Qazaqstannyng qay jerleri kiredi? Bir sholyp shyqtyq...

1. Alakól. Qazaqstandyqtar ishinde súranysqa eng kóp ie – ol Alakól eken. Turistik әleueti 2,5 million adamdy qúrasa, qazirgi masshtab 772 myng turisti qamtyp otyr.

2. Almatynyng tau klasterleri. Múndaghy turistik syiymdylyq ta 2,5 million adamgha dep ólshengen eken. Ázirge qamtylyp otyrghany – jylyna 500 myng turist.

3. Burabay-Shuchinski kurorttyq aimaghy. Elishilik hәm sheteldik súranysqa ie kurorttyq aimaqtyng syiymdylyghy jylyna 2 million adamdy qúrasa, qazirgi oryndalyp otyrghany – 750 myndy qúraghan.

4. Bayanauyl kurorttyq aimaghy. Múndaghy jyldyq potensial – 450 myng turisti qamtysa, oryndalyp otyrghany 200 myng adam.

5. Imantau-Shalqar kurorttyq aimaghy. Jyldyq potensialy 400 myng adamdy qúraydy. Biylghy jyldaghy masshtab 130 myng turisti qamtyghan.

6. Balqash kóli. Bir jyldyq turistik potensialy 400 myng adamdy qúraydy. Biylghy jylghy kelushiler sany 130 myng turisti qamtyghan.

7. Týrkistan tarihy óәm mәdeny turizmin damytu. Búl aimaqtyng turistik әleueti 1,5 million adamdy qúraydy eken. Biylghy jyldaghy aghym 500 myng adamgha jetken.

8. Manghystaudyng jaghajay turizmi. Jyldyq potensialy 750 myng adamdy qamtidy.

9. Núr-Súltandaghy MICE turizm. Jyldyq potensialy 1 million turist.

10. «Bayqonyr» turistik aimaghyn damytu. Turistik oiyn-sauyq haby retinde potenialy 250 myng truisten 500 myng turiske deyin jetkizu josparlanghan.

«Búl jenildik jasalatyn turistik ortalyqtar tizimine engen obiektilerde qonaq ýiler men otelderdi, demalys bazalaryn, tematikalyq parkter men oiyn-sauyq ortalyqtaryn t.b. turistik infraqúrylymdardy damytugha ýlken kómek bolady», - deydi QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi.

Ministrlikting aqparatyna sýiensek, búl jobalar jýzege asyrylatyn bolsa, 9,1 myng adamdy jana júmys ornymen qamtugha jәne el budjetine 3,3 milliard tenge qosymsha tabys әkeluge bolady eken.

Abai.kz