(óte paydaly kenes)

Adamnyng immundyq jýiesining 80 payyzy ash isheginde ornalasqan.

Yaghni, «qorghanys quaty» dep atalatyn kózge kórinbeytin búl kishkentay aghzalar ainalamyzdan tynys joly, as qortu, teri tesikteri, kózding kilegey qabaty arqyly denemizge kirip keletin sansyz «bógde zattardan» qorghap túratyn «antiydene-antitýiirshik» óndirip túrady. Eger, búlar bolmasa adam az uaqytta-aq qaptaghan qaterden ólip keter edi.

Ash ishekting kilegey qabattarynda ornalasqan limfa jasushalarynda Limfosiyt-T, Limfosiyt-V, Limfosiyt-G t.b. qorghanys týiirshikteri men immunoglobulin atty kýrdeli beloktar osylaysha jasalady. Búlar denedegi әrbir aghzany syrtqy ziyandy әserden osylay qorghap túrady. Yaghni, syrttan denege kirip kelgen «antiygenge» qarsy «antiydene» ýzdiksiz kýresip tirshilik tepe-tendigin saqtaydy.

Osy ash ishekte payda bolghan qorghanys «antitýiirshikteri» limfa jýiesi arqyly kishi qan ainalysyna ótip kelesi kezekte býkil denege jayylyp әrbir aghzanyng immuniytetin qalyptastyrady.

Denemizdegi IMMUNIYTET dep jýrgenimiz osy. Búl bir adamda óte myqty, bir adamda әlsizdeu bolady.

Sonyng ishinde qos ókpening de ózindik immundyq-qorghanys jýiesi osy ýderiske tike baylanysty. Sondyqtan, ishektegi immundyq-qorghanys búzylsa, ókpe esh qorghanyssyz qalady degen sóz.

«KOVIYD-19» indetining qozdyrushysy eng әueli tamaqpen aralasyp as qorytu joly arqyly ash ishekke ótedi. Virustar birden ishektegi limfa-jasushalaryn býldire bastaydy. Osylaysha limfa jýiesi limfositter men immunoglobulin óndiriuin toqtatady. Denege ýzdiksiz qorghanys-limfositterin joldap túrghan túraqty jýie osylaysha shúghyl kriziske úshyraydy.

Al, kelesi kezekte kovid virusy ókpege shabuyldap onyng qorghanyssyz qalghan jasushalarynda tolassyz «ósip-ónedi» yaghny ókpening pnevmoniya-qabynuyn tughyzady. Qannyng qúramyndaghy «leykosiyt» dep atalytyn «aqtýiirshikter» syrttan kelgen zararly bakteriyalardy «joyady, jútady». Biraq, virusqa eshtene de istey almaydy. Óitkeni, virus «aqtýiirshiktin» ózine qauip tóndiredi. Sebep, «aqtýiirshiktin» ózi bakteriya sekildi kólemi bar aghza bolghandyqtan bir sәtte jýzdegen virustar «aqtýiirshiktin» ózin qorshaugha alady.

Ony týsinu ýshin búryndary jazghan myna bir salystyrmaly ólshemderdi eske týsirsek, kovid virusy jayly týsinigimiz arta týseri anyq.

Bakteriyanyng eng kishkenesi 2-4 mikron, al eng ýlkeni 40 mikron bolady. Bir mikron degen milliymetrding myng da bir bóligi ekenin oilasanyz, bakteriyanyng qanshalyqty kishkentay ekenine tanqalasyz.

Sóite túra bakteriya bir jasushaly kәdimgi jәndik, óz-ózining ózgeshe týri bar, kóbeyedi, óz-óz jauynan saqtanady... degen sekildi.

Al, bizge «jau bolyp tiyip jatqan» virustyng kólemi qanday? Orystyng bir virusolog ghalymy ony adamdargha týsinikti bolu ýshin bylay salystyrypty: virusty bir tiyndyq dóngelek dep kórsek, eng ýlken bakteriya onyng janynda Mәskeuding «Dinamo» degen stadionyndaghy futbol alanynday depti.

Yaghni, virus bakteriyany ólsheytin ólshemnen myng ese kishi millimikron degen ólshemmen mólsherlenedi. Mәselen, midyng meningit auruyn qozdyratyn virusy 30 millimikron ausyl qozdyrghysh virus 8 millimikron ghana.

Mine, sondyqtan adam denesine kirip kelgen indet-viruspen qan qúramyndaghy leykosiyt-aqtýiirshikteri kýrese almaydy.

Jәne, aldynda aitqanymyzday ash ishektegi limfa-qorghanysty  býldirgen koviyd-virustary ekinshi kezekte immundyq qorghanyssyz qalghan ókpege shabuyl bastaydy.

Biz de dәl osy kezde ghana «virustyq-pnevmoniya» degen diagnoz qoyyp ókpeni emdey bastaymyz. Shyn mәninde emdep jatyrmyz dep, ózimizdi ózimiz aldaymyz.

Óitkeni, joghary da aitqanymyzday býkil antibiotik virusqa eshqanday ziyan tiygize almaydy yaky virusty óltirmeydi. Al, qannyng qúramyndaghy leykosiyt-aqtýiirshikting virustyng aldynda dәrmensiz ekenin jana ghana dәleldedik. Al, ókpeni birden-bir qoghap túratyn immundyq-qorghanystardyng ash ishekte kriziske úshyratatynyn týsindik. Naqtyly ne isteuimiz kerek edi?!

Eger, osynyng bәrin búryn bilgende koviyd-virusty ash ishektegi kezende joyyp nemese әlsiretip kelesi kezenge ókpegek ótkizbeuimiz kerek edi.

Osylaysha, medisinada «inkubasionnyng period» (jasyryn kezen) degen eng qaterli uaqytty biz adamdar paydalana almay ony indet-virusy ózine tiyimdi paydalanyp ketkendikten «ókpe qabynuynan» qanshama zardap shektik!  Mýlde tiyimsiz emdeuden bosqa dәrilik shyghyngha úshyraghanymyzben qoymay, syrqat adamdardy auru sebebinen tuyndaghan qaterden qútqara almay qaldyq.

Sebep, «Koviyd-19» degen ataumen әlemge әigili bolyp, býkil dýniyejýzilik indet (pandemiya) tughyzghan qozdyrushy virus jayly qanshama aqparat taralghanmen jýieli bir izge týsken teoriyalyq payymdaudy әli eshbir epiydemiolog ghalym jasay almady. Ári onyng tiyimdi emdeu joly men vaksinasyn jasap qorghanu da jedel jolgha qoyylmady.

Alayda, «janalyqtyng bәri ayaq astynda eleusiz jatady» degen qaghidany úmytyp qúpiyany jerden emes kókten izdeytin әdetimizben jýrgen jәiimiz taghy bar siyaqty.

Ózbekting Shuhrat Halilov degen medik ghalymy búl qaterli virustan qorghanudyng óte qarapayym әdisin úsynumen qatar onyng erekshe tabighaty jayly da ózindik qaghidasyn da ortagha salypty.

Sony kópshilik oqyrmangha eng qarapayym týrde osylaysha jetkizip, endi odan tiyimdi qorghanatyn әri onay emdeletin joldy  bayandamaqpyz:

Búl medikting payymy boyynsha «Koviyd-19» virusy búdan búryn adamzatqa kelip epiydemiya, pandemiya tughyzghan tymau-griyp, qyzylsha, sheshek... t.b. kóptegen indet virustary sekildi kelip aldy, endi eshqayda ketpeydi.

Kezi kelgende jyldar boyy tolqyn-tolqyn epiydemiya tudyryp túrady, jeke adamdardy da auyrtady. Sol ýshin túraqty saqtanudyng әri tiyimdi emdeluding qarapayym jolyna jýgingenimiz dúrys, deydi.

Kóptegen tabghighy azyq-týlikter, dәrilik shópter antibakteriyalyq qasiyeti bar bolghandyqtan solardyng kóbi vrustardy da óltiredi, әri әlsiretedi.

Keybirin atap ótsek, ýide jasalatyn  fermenttelgen kapusta, lina dәnekteri, sanyrauqúlaq shaylary, kurkuma, sýiek sorpasy, alma sirkesi, sarymsaq týrleri... Mine, osynday qanshama ósimdik tekti azyqtar ishekting limfa qorghanysyn kýsheytedi әri ziyandy virustardy joyady.

Osy atalghandardyng ishinen usarymsaq (chesnok) qosylghan sudyng әseri erekshe. Usarymsaq erigen ortalau staqan sudy ishken sәtte ol ash ishekke birden baryp kovirusty dereu joya bastaydy. Kovirus joyylghan nemese әlsiregen sәtten bastap ishekting limfosiyt  óndiru qyzmeti iske qosylady. Yaghni, qangha limfositter men immunglobulinder taralyp, aghzanyng tkandyq immuniyteti qalpyna keledi, dәl solay ókpening de immundyq quaty artady.

Osylaysha, ókpening qabynuyn tudyrghan koviruske tosqauyl qoyylumen qatar onymen birge  qosymsha qabynu tudyratyn stafilakokk, streptokokk t.b. bakteriyalyq qozdyrghyshtargha da soqqy beriledi.

Eng tandanarlyghy usarymsaq qosylghan su ash ishektegi virustardy óltirip emdeuding paydaly negizin jasaumen qatar tabighy vaksinasiya da   iske asady. Yaghni, ósip-ónu qabiletinen aiyrylyp әlsiregen virustar eriksiz týrde ózine qarsy antiydene yaky virusqa qarsy tabighy vaksina jasaydy.

Búl ýderis ash ishekte nebary jarty saghattan astam uaqytta payda bolady. Sóitip, adam usarymsaq qosylghan su ishu arqyly tegin vaksina jasap alady! Osylaysha, kovirusqa qarsy immuniytet adamnyng óz denesinde tuady. (Eger, onday vaksindy medisinalyq óndiristik jolmen jasasa qanshama ailar uaqyt ketip, qyruar aqsha júmsalar edi)

Mine, osynday qarapayym tәsilmen indet tudyrushy kovirusty alghashqy taralu sәtinde auyzdyqtaugha әri emdeuge әri qorghanys tudyrugha qol jetkizuge bolady. Jeke adam, әrbir otbasy býkil el osylaysha az uaqytta josparly týrde qaterli epiydemiyadan saqtana alady. (Ózbekstan osylay jasay aldy ma eken, sony bilu kerek edi)

Usarymsaq qosylghan sudy tanertengi uaqytta dayyndau qajet. Usarymsaqtyng bir tilshesin syrtqy qabyghyn arshyp ortasynan kóldeleng qaq bólip shaghyn farfor shәinekke salyp ýstinen bólme temperaturasyndaghy sudy qúiyp qoyady. Keshke asqazandaghy tamaq әbden singen kezde yaghny keshki astan ýsh-tórt saghan ótken song dәl jatar aldynda ortalau staqan usarymsaq sudy bayau ishu kerek.

Kelesi kýnderi de osylaysha usarymsaq sudy janadan jasap bir ay boyy ýzbey ishse kovrusqa qarsy immuniytet denede tolyq qalytasady.

Alayda, indet virustan qorghanudyng basqa týrleri de sol qalpy saqtalatynyn әrbir adam este qatang saqtau kerek. Qoghamdyq karantin erejesin eshkim de búzugha bolmaydy.

Jeke adamnyng tazalyq sharty bolghan beti-qoldy ýnemi taza ústau, kóshede tamaq jemeu, adamdar tyghyz toptanbau... t.b. qoghamdyq gigiyenalyq erejelerdi indet tiylsa da túraqty tәrtipke ainaldyrsaq saushyldyq qogham qúrudyng jolyna jete alamyz.

Osy orayda taghy bir eskertetin jәit indetten saqtanudyng búljymas joly Haq dinde ghajap qalyptasqandyghy. Tek qana payghambarymyzdyng s.a.u. amanat etip aityp ketken, ýnemi dәretpen jýru, dәretting bir sharty bolghan kómekey men  múryn quysyn ýzdiksiz taza ústau, astyng aldynda jәne artynda qoldy jaqsylap juu, tek paydaly tamaqty ózine shaqtap qana jeu, sirke suyn tamaqqa әrdayym qoldanu... tәrizdi qanshama jaqsy sýnnet-ústanymdar bar ekenin úmytpasaq deymiz.

Abay Mauqaraúly

Abai.kz