Senbi, 23 Qarasha 2024
Estelik 4308 5 pikir 10 Qyrkýiek, 2020 saghat 10:54

Tynysbek Qonyratbay: «Bizding әulet…»

IYә, әkesin qanjyghasyna baylap jýrgen eshkim joq. Aldynghy tolqyn aghalardyng ornyn keyingi buyn iniler basyp, ómir aqyryndap ózgere beredi. Kózi tiri bolghanda 115 jasqa tolatyn әkem Áuelbek Qonyratbaevtyng ómirden ozghanyna da 34 jyldyng jýzi bolypty. Uaqyt ótken sayyn onyng taghdyrymen jete tanysyp, enbekterining teoriyalyq dәrejesin anyqtap, jalpy qazaq ruhaniyatyna qosqan ýlesin mólsherlep kelemin. Jeke múraghatyndaghy qújattarmen tanysqan sayyn ol kisige qoyghym kelgen saualdarymnyng sany arta týsude. Átten, sol qújattarmen kózi tirisinde tanysyp, әrbir mәseleni egjey-tegjey talqylaghanda, kóp nәrsege qanyq ta bolar edim. Qazaq ruhaniyatynyng qalyptasu kezenderine jaryq sәule týsiretin sol saualdardyng jauabyn endigi jerde әke ruhymen syrlasu arqyly ghana tabugha bolatyny ókinishti, әriyne. Adam ómirindegi әkening ornyn aityp, anyqtap  jatudyng ózi artyq. Ár shanyraqtyng otyn jaqqan әkeden býtin bir otbasy, әulet tarap jatady. Biraq әke mәngilik emes, onyng da ólsheuli uaqyty bar.

Áke, ózing barda kóp nәrsege mәn bermey, arqany kenge salyp jýre berippin. Ol kezde adam taghdyryn negizgi oryngha qoyghan qogham ózgermey, sol qalpynda túra beretin siyaqty bolyp kórinushi edi. Almatygha oqugha attanyp  bara jatqanymda «jyly ornyndy suytpay birer jyl jýre túrmadyng ba, jasym  bolsa kelip qaldy?» degen sózine de mәn bere qoymappyn. Býginde sol sәtterge oy jiberip, qarttyq jenip, әjim týsken kelbetindi kóz aldyma elestetip otyrmyn.

Almatydan oralghan sayyn jazyp jatqan enbekterine aralasyp, olardy mashinkagha basyp berushi edim. Bir joly «Totynama» ertegilerin kýnine bir týnnen audaryp jatqanyndy kórip, ishtey «әli de júmys isteu qabileti bar eken ghoy» dep oilaghanym bar. Rasynda, seksenge tayap qalsang da shiraq әri tyng edin.  Nemerelering kelgende dýkenge ózing jýgirip, sýt-ayrandaryn alyp kelushi edin. Jýrek derti bolmaghanda әli de jaryq dýniyening qyzyghyn kórer edin-au. Taghdyrdyng isine amal bar ma…

Sening baqilyq bolghanyng turaly ha­bar­dy júmys ornymda estidim. Qayta qúru zamany bolatyn. Qys aiy. Abay dan­ghylyndaghy baspa ýiinde  ornalasqan «Óner» baspasynda júmys istep jýrgen kezim. Birde ózing kórgen Bas redaktorymyz, aqkónil azamat Serik Ábdirayymov men otyratyn bólmening esigin ashyp: «Tynysbek, týs kezinde úzap ketip qalmashy», – degeni. Jýregim su etip, boyym shymyrlap qoya berdi. Birdeme bolghanyn anyq sezdim. Úza­may diyrektorymyz Maqsútjan Áubәkirov­ting hatshysy telefondap, kabiynetke shaqy­ryp jatqanyn habarlady.

Kirgen boyda әlgi qorqynyshym ras­tal­dy. Ghylym akademiyasynan M.Baydil­daev, diyrektor M.Áubәkirov jәne Bas re­dak­torymyz Serik Ábdirayymov ýsheui otyr eken. Sol jerde ózinnen kóz jazyp qalgha­nymdy estip, asqar tauymnyng qúlaghanyn  sezindim.

Keshki poyyzben bir kupe bolyp Qyzy­lor­dagha shyqtyq. Oblysty basqaratyn  E.N.Áuelbekov jerleu komissiyasyn qúryp, «Lenin joly», «Puti Lenina» gazetterinde  kólemdi qazanama beripti. Qoshtasu qan­tar­dyng 30-ynda ózing enbek etken peda­go­giy­­kalyq institut qabyrghasynda ótti. Sol jerden  qalyng el ózing jatqan tabyt­ty kóterip, danghyl kóshening boyymen mú­sylman beyitine deyin jayau bardy. Kósh­ting aldynda  ýlken portretin. Sol kósh ózin­di  mәngilik mekening – jer qoynauyna tapsyryp qaytty.

Qalyng elding ortasynda kele jatyp, jas­tardyng ózing turaly jyly lebizderin estidim. Ásirese, «aghay úiyqtap jatqan siyaqty» degen sózderi esimde erekshe qa­lyp­ty. «Áuekeng kózi tirisinde eshkimge qiyanat jasamaghan әulie adam ghoy, qarandarshy,  úiyqtap jatqan kisidey» degendi ghalymdar da, jurnalister de aityp baqty. Ádette ólikting týsi suyq bolady deymiz ghoy, biraq sen kózing ilinip, úiqygha ketken keyipte jattyn. Qaqaghan qys aiy bolsa da bet-әlpetinnen әli de jylylyq bayqalyp túr­dy. Múny júrt jaqsylyqqa joryp jatty.

Áke, kórkem әdebiyetke erte aralasqa­nyn­­dy bilmeushi edik. Jeke múraghatyndaghy mәli­metterge qarasam, bozbala shaghynda Tashkenttegi S.Qojanov basqarghan «Aq jol» gazetine ýsh birdey tyrnaqaldy ólen­de­ring basylypty. Nebәri 16 jastaghy kezing eken. Odan song «Jas qayrat», «Áyel ten­digi»  basylymdary da kóptegen maqala, ólenderindi jariyalapty. Ádebiyetke poeziya arqyly kelip, keyin basqa salalargha oiysyp ketuinning sebebin  әdeby jәdigerlerdi iygeru arqyly tarihy tanymgha betbúrys dep týsindim.

Áke, ózing barda әuletimiz turaly ashy­lyp sóilese almappyz. Sol sebepti Qal­jan, Álibek aghalarymyzdyn  atyn estigenim bolmasa, taghdyrlarymen jete tanys bolmadym. Ángimening auany 1937-1938 jyldardaghy qughyn-sýrginge qaray oiyssa, «senderge ziyany tiyedi»  dep kýrmep otyrushy edin.  «1937 jyl antisovetizm boldy, biraq olay dep aitugha bolmaydy», – dep sybyrlaghanyng da esimde. Sonda «nege sybyrlap aitady, kimnen qorqady?» degen oy da tuyndaytyn. Ýkimet agha-inisin birdey mert qylyp, ózi әupirimmen aman qalghan adamnyng boyyna bitken saqtyghy ekenin keyin týsindik qoy.

Á.Qonyratbaev Gh.Múratbaevpen birge, Tashkent, 1924 (3-qatarda ong jaqtan birinshi bolyp túr)

Sol oqighalargha býgingi kýnning biyiginen oy jiberip qarasam,  qughyn-sýrgin – ýsh әrip tarapynan túsau salynghan taqyryp eken. Sondyqtan bolar, 50-jyldardyng orta túsyndaghy «jylymyq» kezinde aqtalyp, әdebiyet oqulyqtaryna engen Sәken, Iliyas, Beyimbetterdi qalay bir jyly tuyp, bir jyly qaytys bolghan dep tanyrqap otyrushy edik. Arghy jaghyn múghalim de ashyp aitpaytyn.

30-jyldary Almatyda túryp, Qa­zaq ólkelik partiya komiytetinde qazaq bas­pasózi sektoryna jetekshilik jasaghanyn­nan, 40-jyldary Qazaq KSR Ghylym akademiyasynyng Til-әdebiyet institutynda, QazMU, QazPY siyaqty jetekshi oqu oryndarynda ústazdyq  qyzmet istegeninnen habarym bar. Biraq Almatydan jer audarylu sebepterin jete bile bermeppin. Búl oqighalardyng shet jaghasyn anamyz jyr qylyp aityp, qúlaghymyzgha sinirip otyrushy edi. Ýlken anamyz Nazym, odan tughan Kenes, Gýlzada esimdi qyrshyn ketken agha-apalarymnyng Almaty topyraghynda jatqanyn da anamnyng auzynan estigen­min. Sonyng bәri Álibek aghamyzdyng M.Dula­tov­tyng qyzy – Gýlnargha  ýilenuinen bastalghan dep otyrushy edi.

Qaraly habardy estip Qyzylordagha jetkenimde júmys kabiyneting sol qalpynda túr eken. Siyagha malyp jazatyn qalamyna deyin ornynan qozghalmaghan. Ýsteldin  shetinde qaghazy әbden sarghayyp, shet-shetteri iry bastaghan, arab gharpimen jazyl­ghan qoljazba-konspektilering de ózindi izdegendey kýide jatty. Sonyng bәri, júmys istep otyryp, syrtqa shyghyp ketkenindey әser berse de, sen qaytyp kelmedin. Jú­mys bólmendegi kitap-qújattaryng jetim­sirep  qalmasyn dep barlyq arhivtik qújat­ta­ryndy Almatygha alyp ketkenmin.

Áke, sen mәngilik túraghyna ketken son  aragha 3-4 jyl salyp Sovet Odaghy qúlap, ózing qatarynda 50 jyl bolghan kommunistik partiya ydyrady. Júrt ne bolghanyn týsin­bey, es jiyamyn degenshe bayaghy ózing aitatyn partiya mansapqorlary,  qalayda attan týspeuding qamyna kirisip, tondaryn teris ainaldyryp, dindar, molda, kәsipker bo­lyp shygha keldi. Ruhany qúndylyqtar qúl­dyrap, qogham týbegeyli ózgerdi; qogham dam­uy­nyng tarihy kóshi ózdering  qúrghan sosializmnen «ólmesen, túrma» deytin kapitalizmge qaray bet búrdy. Qanshama adal kommunisterding qanymen ornaghan kenes ýkimeti irigen sýttey ydyray berdi. Bir kezderi ózing irgesin qalasqan Qazaq KSR Ghylym akademiyasy taratylyp,  jauapkershiligi shekteuli seriktestik dәre­je­­sine týsti. Ghylymdy ómirlik múrat tút­qan ghalymdardyn  әleumettik statusy  qúldyrady. Kýni keshe  qazany qaynap, buy búrqyraghan  ilim-bilim oshaghynyng jalyny basylyp, shoghy sónuding sәl-aq aldynda qaldy.

Jeke múraghatyndaghy qyruar dýniyemen shetinen tanysyp, 100 jyldyghynnyng qarsanynda basty enbekterindi 10 tom kóleminde jaryqqa shyghardyq. Sen ómirden ozghan song jaryq dýnie esigin ashqan nemereng kóp materialdy kompiuterge týsirdi. Basqa jәr­dem kýtetin adamym bolmasa da, әr tomy 40 baspa tabaqty qúraytyn, barlyghy 400 baspa tabaq materialdy eki-ýsh aidyng ishinde dayyndap shyqtyq. Ony jaryqqa shygharugha Qorqyt ata atyndaghy uniyversiytet basshylyghy qol úshyn berdi. Ózinnen dәris alghan R.Berdibay, T.Tebegenov, D.Ys­qaq, J.Ábilov bastaghan ghalymdar kezinde kóp­tomdyqty nasihattap, joghary baghalady. Túrsynbek Kәkishev aghamyz da qolqa salyp, 10 tomdyqty arnayy súrap alghan edi. Kóptomdyq basylym kórshiles qyrghyz eli­ne de jetip, Últtyq kitaphanasynan oryn tepti.

Mening bayqaghanym, óz taghdyryng men ghúmyrbayanyna qatysy bar qújattargha óte úqypty bolypsyn. Múraghatynda bir ghasyrdan astam tarihy bar kitaptar, «Qazaq» gazetining jeke sandary da kezdesip qalady. Ótken  ghasyrdyn  20-jyldary Tashkent Kazinprosynda oqyghanyndy rastaytyn qújattardan bastap, qaytys bolghangha deyingi  resmy qújattaryng to­lyq saqtalghan. Óte siyrek kezdesetin kitap­tar sany da eleuli. 40-80 jyldar arasyn­daghy foliklortanu, shyghys әdebiyeti, qa­zaq әdebiyetining tarihy, әdeby syn mәse­le­lerine arnalghan basylymdar da tolyq saqtalghan. Olardyng ishinde  J.Aymauytov, H.Dosmúhamedov, Fayzolla Ghalymjanov, S.Ayzunov, J.Tilepbergenov, Gh.Toghjanov,  Súltan Lepesov,  bergi jerde IY.Sharipov, T.Tәjibaev, Q.Sәtpaev, M.Áuezov, IY.Galu­zo, M.Silichenko, N.Sauranbaev, Gh.Mý­sire­pov, Á.Marghúlan, H.Zarifov siyaqty arystardyng qoltanbalary  bar. Alpys jyldyq kezendi qamtityn materialdardyng arasynda ózge de qúndy derekter az emes. Sol qújattardy hronologiyalyq jýiege týsirip, ómir jolyndy kóz aldymnan ót­ker­dim. Sonda «kommunistik partiyagha barynsha adal, kenes ókimetining iydeyasyna shyn berilgen adamnyng osynshama qiyndyq kóruining syry nede?» – degen saual aldymdy kes-kestey berdi.

Bayqasam, 30-50 jyldar arasyndaghy taghdyryng óte kýrdeli bolypty.  Jastyq shaghyn, jurnalistik qyzmetin,  ghalym retinde qalyptasa bastaghan kezdering kenes ókimetining әperbaqanshyl sayasatymen túspa-tús kelipti. Kóbine «provokatorlyq» әreketpen ainalysqan  qúpiya mekemeler  izine  ondaghan jyldar boyy týsip, arghy jerde «opportunist»,  «últshyl», «tegi jaghynan jat», bergi jerde «pantýrkist», «panislamist», «kosmopoliyt»  dep  aiyp­taudan bir tanbapty.  Sezemin, oghan    Ala­shor­da mýshesi retinde qamalghan Qaljan, «nemis-japon shpiony» retinde atylghan Álibek sekildi tughan bauyrlarynnyng taghdyry da әser etkeni anyq.

Qazaq ólkelik partiya komiytetining hatshysy Mirzoyannyng joldamasymen «Prav­da» atyndaghy Býkilodaqtyng jur­na­listika institutyna (VKIYJ)  oqugha jiberilgen ózindi Kirovqa qastandyq ja­salghan tústa «opportunist» dep aiyp­tap, Mәskeuding Sokolinik audandyq ko­miyteti partiya qatarynan shygharypty.  «Stalinning portretin әjualaghan qazaq jastarynyng qylyghyn partiya úiymyna nege jetkizbedin?» degen saualgha: «Men olar­­dy partiyanyng iydeyalyq jaulary sana­­maymyn, onyng ýstine  VKIYJ-de oqiy­tyn qazaq jastary óte az», – dep jauap qatypsyn. Júmsartyp, tigisin jatqyzyp aitugha da bolar edi ghoy.

Almatygha oralghan bette shiyelenisken sayasy oqighalardyng bel ortasyna týsipsin. I.Jansýgirov basqarghan Jazushylar úiy­myn­da jauapty hatshy  bolghan jazushy, audarmashy, teteles ining Álibek Qonyratbaev Mirjaqyp Dulatovtyng qyzyna ýilenip, «nemis-japon shpiony» retinde atylyp kete barghan. Qazan tónkerisine deyin kóptegen maqala, ólenderimen tanylghan, beride TýrkSIYK (1924), KazSIYK (1925) mýshesi, halyq soty  bolghan aghang Qaljan Qonyrat­baev ta  Alashordashyl retinde ústalyp, mert bolghan. Osynyng bәrin bizden jasyryp, qúpiya ústap kelgenindi keyin bildik. Shamasy, sayasy qudalaudy kóp kórgendikten, «ziyany úrpaghyma tiymesin» degen boluyng kerek.

Qaljan Qonyrat­baev

30-jyldarghy merzimdi baspasóz betterin aqtaryp, aghayyndy ýsheuine qatysty tolyp jatqan materialdargha tap boldym. Ásirese  «Leninshil jas» gazetining 1937 jylghy 29 shildedegi sanynda basylghan «Tәjibaev jәne onyng dostary» degen kólem­di material kóp nәrsening betin ashyp berdi. Ádebiyet әlemine boylay bastaghan Álibek Qonyratbaev, Abat Álibaev, Rahym Uәliahmetov siyaqty otyzgha endi kelgen jas qalamgerlerding naqaqtan atylyp ketkenin de osy derekterden bayqaugha bolady. Álibek bolmasa, Jazushylar odaghynyng mýshesi bolghan qalghan ekeui turaly әli kýnge eshkim auyz ashqan emes.

Agha-ininmen qatar, ózing de qughyn-sýr­gindi kóp kóripsin. 1935-1936 jyldary  «Sosial­dy Qazaqstan» gazetining әdebiyet jәne óner bólimin mengerip jýrgen jerinn­en Almaty oblysynyng týrli ai­maq­taryna jer audarylyp, ýnemi baqylauda jýripsin. NKVD mekemesi bir jerde túruyna múr­sha bermey, Almaty qalasyndaghy №18 mektep, Panfilovtaghy 2 jyldyq ped­kurs, Qoghaly orta mektebi, Týrkistan peduchiliyshesi, Hantaghy orta mektebinde qazaq tili men әdebiyetining múghalimi qyzmetin atqaryp, artynan Qaraqalpaq jaghyna ótip, Tashkentte birge oqyghan, sol kezde Oqu ministri bolyp túrghan dosyndy panalapsyn.  Arasynda qyzylәskerge de baryp, RKKA qatarynda boryshyndy ótepsin.

Áke, 1944 jyly KSRO Ghylym akade­miya­synyng Qazaq filialy ashylghanda shyghystanu jәne týrkitanu mamandyghy boyynsha aspirant bolyp, ghylymgha bet búrghanyndy rastaytyn bir top qújattargha kez boldym.  Úzamay Til-әdebiyet ins­titu­tynyng agha ghylymy qyzmetkeri, qoljazba bólimining mengerushisi retinde akademiyalyq әdebiyettanu ghylymynyng qalyptasuyna ýles qosypsyn. Ádebiyettanushylardyng aty bәigeden ozyp, Abay shygharmalarynyng túnghysh akademiyalyq jinaghyn (1945), «Qazaq әdebiyetining tarihy» (1948), «Qazaq sovet әdebiyetining ocherkteri» (1949), «Qazaq sovet әdebiyetining bibliografiyalyq kór­setkishi» (1950) siyaqty újymdyq jinaqtar­dy shygharypty.  Osy kezde sening jolyndy kesu ýshin  sayasy oiyndardyng tasasynda túrghan  mekemeler otqa may qúyshylardy ghylymy qauymnyng óz ortasynan da shygharyp otyrypty. Arnayy tapsyryspen ayaqtan shalyp, sayasy min taqqysy kelgen belsendiler de az bolmapty. Ony kezinde aitpasang da, jeke múraghatyndaghy gazet qiyndylarynan tauyp oqydym. Sonda baryp jas ghalymdardyng basyn oqqa baylaytyn múnday minezderding ghylymda óz betinshe jol tauyp, jaryp shygha almaghan, teoriyalyq dәrejesi tómen adamdardyng partiya basshylaryna  jaramsaqtanuynan tuyndaytynyn úqtym.

Búl jyldary úyatty úmytyp, biylikting soyylyn soqqan belsendilerding esimderi «Sosialistik Qazaqstan» gazetining bette­rinde sayrap jatyr. Bir ghana ekonomist S.Bәiishevting ózi nege túrady? M.Áuezovke, onyng ghylymdaghy shәkirtterine auyz salyp, «Qazaq әdebiyeti» gazetin últshyldyqtyng úyasy retinde baghalap, ony japtyrugha múryndyq  bolypty. Ózinen basqalardy kenes ókimetining «dúshpany» sanaghan  sol myqtylardan qalghan ghylymy múra qaysy? Sonday pysyqaylar qoghamdyq oidyng damuyna ne ýles qosty? Asyly, ótkinshi túlghalardyng ólshemi bolmaydy…

Sonshama qiynshylyqtardy bastan ótkerip jýrip, ghylymgha den qoyghanyn, dosyng Beysembay Kenjebaevtyng sózimen aitqanda, erlik qoy. Kóne jәdigerlerdi oqu, audaru  bar da, ghylymy túrghydan saraptau bar. Orhon jazba eskertkishterinen bastap, oghyz-qypshaq, qarahandar dәuiri, sopylyq әdebiyet turaly analitikalyq oilaryng әli kýnge eskirmegen. 50-jyldary ýlken dau tudyrghan Kenesary Qasymov, odan song Syrym Datov kóterilisterine baylanysty zertteulering de solay. Respublikamyzdaghy túnghysh shyghystanushy retinde Firdousi, Biruni, Hayyam, Ganjebi, Saghdi, Nauai, Bediyl, t.b. shayyrlardyng әdeby múralaryn tegis qamtyp, qatarlastarynnan búryn maqalalar siklyn  jazypsyn. Olar «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynyng 1945-1946 jyldardaghy sandarynda jaryq kóripti. Sol ýshin sayasy syngha úshyrap, «panislamist» atanyp, QazMU-degi qyzmetinnen quylypsyn. Faraby jәne Navoi, Faraby jәne Abay dýniyetanymyndaghy sabaqtastyqtardyng syryn ashugha talpynysyng da – naghyz ghalymgha tәn izdenister. «Altyn topshy», «Sheybaninama», «Farhad-Shyryn», «Totynama», әsirese «Qorqyt ata kitaby» siyaqty jәdigerlerdi alghash bolyp әdebiy-ghylymy oralymgha qosqanyng óz aldyna bir tóbe. Býginde ózin týrkitanushy sanaytyndardyng kóbi jeke bir jazbanyng mәtinimen shektelip jýrgenin de kórip kelemiz.

J.Shayahmetovtyng sayasy bayanda­mala­ryna qarasam, ózindi kenes ghylymyna «tegi jaghynan jat», «últshyl» adam retinde Ghylym akademiyasynan shygharyp, Almatydan jer audarypty. Oghan 1947 jylghy partiya qaulysynyng negiz bol­gha­ny anyq. Al 1951 jyly «sayasiy-meto­dologiyalyq qatelikterin» ýshin Qyzylorda pedagogikalyq institutynan da júmystan bosatqan.  Stalin ólgen song Qyzylorda pedinstitutyna qayta qyzmetke kelseng de, Almatydaghy Ghylym akademiyasyna orala almapsyn. Ghylym akademiyasynan ózinmen qatar Qyzylordagha jer auyp barghan S.Kenesbaev 1954 jyly Almatygha oralyp jatqanda, seni Qyzylordadan jer audaryp, alystaghy auyl mektebine múghalim etip jibergen. Kenesary kóterilisine baylanysty «Pravda» gazetinde jaryq kórgen maqalanyng dýmpui saghan da tiyip,  «Nauryzbay-Qanshayym» turaly zertteuing ýshin taghy da qughyngha týsipsin.

Býginde, әke, zaman týbegeyli ózgergen. Ózinmen ýzengiles bolghan, qazaqtyng aka­demiyalyq әdebiyettanu ghylymynyng negizin qalaghan ghalymdardyng kópshiligi úmyt qalyp, esimderi de, enbekteri de atala bermeydi.  Akademiyalyq әdebiyettanu ghylymynyn  tuu, qalyptasu, damu kezenderindegi әrbir 10 jyl sayyn qabyldanghan týrli sayasy qaulylardyng kertartpalyq sipaty ashylyp, sebepteri saralanghan emes.

Qogham damyp,  zaman týzelgen kezde әdeby syngha oiysyp, kórkem әdebiyetting sapasyn arttyru mәselelerine oy bólip­sin. Mening nazarymdy audarghany – 60-jyldary qazaq poeziyasyna kelgen jas­tar shygharmashylyghy turaly jazghan maqalalaryn. Ásirese  «Leninshil jas» gazetinde jaryq kórgen «Ólenning de obaly bar» atty maqalang ýlken pikirtalasqa bastap, qyp-qyzyl aitys tudyrypty. Sol aitysta ólenderi synalyp, esimderi atalghan biraz yshqynba aqyndar keyin poeziyany týbegeyli qoyyp, prozagha auysyp ketipti.

Osy tústa taghy bir zandylyq bayqaldy. «Tayaqtyng eki úshy bolady» degen ghoy. Álgi synalghan aqynsymaqtar keyin «Jazushy» baspasynyng syn bólimine júmysqa túryp alyp,   sening baspagha úsynghan әdeby syn enbekterindi jyldap redaksiya tartpasynda ústap, jaryq kóruine kedergi tudyryp otyr­ghan tәrizdi. Baspanyng syn bólimi tarapynan jazylghan ondaghan syrghytpa jauaptar osyny anghartady. Birde «bizge býgingi әdeby ýderisti kórsetetin әdeby syn maqalalar qajet» dese, ekinshi jo­ly «redaksiya syniy-monografiyalyq zert­teulerdi jaryqqa shygharu baghytyn ústanyp otyr» dep qashqaqtatqan. Al sen bolsan, birde syny maqalalaryndy, birde «M.Áuezovting tiptendiru óneri» sekildi monografiyandy E.Ysmayylov, B.Kenjebaev, M.Qarataev, t.b. pikirlerimen úsynyp, әbigerge týsipsin.

1968 jyly «Júldyz» jurnalynda «Aq­qan júldyzgha» baylanysty jaryq kórgen syny maqalanda  avtorgha birqatar kórkemdik talaptar qoyyp: «Obrazdar galereyasy óte ken, 500-den astam keyipkerdi oqyrmannyng esinde saqtauy da qiyn», – depsin. Osy piki­rindi S.Múqanov jaqsy qabyldap, ózine jeke hat jazypty. Ony men kezinde «Qa­zaq әdebiyeti» gazetinde jariyalaghan edim.  Hat «Áuelbek, men sening qalamynnan tughan dýniyelerdi qalt jibermey oqityn adamdardyng birimin», – degen joldarmen bastalady.

Almatygha  kóship, Ghylym akademiyasyna oraludy jii armandaushy edin. 60-jyl­dardyng ayaq sheninde kóshetin de bolghanbyz, biraq is ayaqsyz qaldy. Ol kezde jaspyz ghoy, sebebin de súramappyz. Kórnekti synshy M.Qarataevtyng ózine jazghan hatyn oqyp otyryp, onyng da sebebin taptym: «Juyrda Shәkeng (akademiya preziydenti Sh.Esenovty aitamyn) ekeumiz sen jóninde sóilestik. Ángime sening Almatygha keluing turaly boldy. Mәseleni qozghaghan ol kisi. Byltyr da aitqan. Men qoldaghanmyn. Biraq qoldamaghan bir kisi bolghan, ony Shәkeng biledi. Biyl men qatty qoldadym, óitkeni jaghday bar, Shәkeng ýy berem dedi.

Al endi shyn keletin bolsan, aryz jiber, anketa toltyr, eng abzaly ózing kel… Endi mәse­leni ýzildi-kesildi shesh. Kelseng de, kel­meseng de batyl shesh. Qazir bәri ózine baylanysty.

Al qaryndasqa sәlem ait. Qalghan әngimeni kóriskende aitamyz. Bizding ýy Jambyl kóshesi, 13-ýi, 4-pәter. Tura osynda kel» (22.03.1969).

Múraghat qaghazdaryn qoparyp otyryp qarsy bolyp jýrgen akademiyanyng viyse-preziydenti Aqay Nýsipbekov ekenin bildim. Onyng ýstine 1970 jyly Ghylym akademiyasynyng preziydenti ózgerip, búl mәsele mýlde toqtap qalghan.

Bilemin, basty armandarynnyng biri – ghylymy enbekterindi jaryqqa shygharu edi. Ol  da býginde jýzege asty. Otyz jyl­dan astam uaqyt ortamyzda joq bolsang da, jazghan  ghylymy enbekterin, kórkem shygharmalaryng bizben birge. El esimindi  úmytqan emes. Keshegi kenes zamanynda Qyzylorda qalasyndaghy ózing túrghan kóshege esiming berildi. Shiyeli audany da bir kósheni atapty.

Áriyne, ómir bolghasyn týrli kelensiz­dikter de kezdesip jatady. Ony men aitpa­ghanmen, jel aityp baruy әbden mýmkin. Ótken jyly Almaty qalalyq maslihaty bir kóshege «Aghayyndy Qonyratbaevtar» esimin berudi úigharypty. Sheshim Respublikalyq onomastikalyq komissiyada maqúldanyp, jana kóshe ataularynyng bekitilgen tizimi «Almaty aqshamy», «Vecherniy Almaty», t.b.   gazetterde jariyalandy.

 Biraq aragha bir ay salyp tolyq sheshimin tapqan mәsele qayta sýzgiden ótip, Múrat Mónkeúly, Imanjýsip, Qúman Tastanbekov siyaqty onshaqty tarihy túlghalar men ghylym, óner qayratkerlerining esimderi gazet betinde jariyalanyp ketkenine qaramastan,  tizimnen syzylyp qalypty. Sonyng ishinde tónkeriske deyin auylda mektep ashqan aghartushy, 1915 jyly Troiskide «Payghambar zamany» atty oqulyq bastyrghan, Tashkenttegi oqu-aghartu isimen ainalysqan Kirkomissiya mýshesi, TýrkSIK deputaty, QazSIK mýshesi, «Qa­zaq», «Ayqap», «Qazaqstan», «Birlik tuy» basylymdarynyng tilshisi – Qaljan Qonyratbaev, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng jauapty hatshysy, M.Áuezov, M.Joldybaevtarmen birigip «XIX ghasyrdyng ayaghy men XX ghasyrdyng bas kezindegi qazaq әdebiyetining oqu kitabyn» (1933) jazghan jazushy әri audarmashy – Álibek Qonyratbaev, KSRO Jazushylar odaghynyng mýshesi, KPSS jәne enbek ardageri, «Znak pocheta» (1961) ordenining iyegeri, respublikamyzdaghy akademiyalyq әdebiyettanu ghylymy izasharlarynyng biri, kórnekti ghalym – Áuelbek Qonyratbaev esimderi de kete barypty. Sonda «tughanyndy kórgenim joq, ólgenine qalay jylayyn» demekshi, Almatyny 1930 jyldan meken­dep, Qazaq ólkelik partiya komiyteti, Jazu­shylar odaghy, gazet redaksiyalary, QazMU, QazPI, Ghylym akademiyasynda týrli jauap­ty qyzmetter atqarghan aghayyndy Qonyrat­baevtardy janarghan Jetisudyng jatsynghany ma?..

Ómirdegi jolyng netken auyr edi, әke?.. Bәlkim 30, 40 jәne 50-jyldary biri birine úlasqan sayasy qughyn-sýrginderge ghylymy saraptama jasap, tiyisti baghasyn beruge  bolatyn  shyghar, al әruaqpen alysyp jýrgenderge aitar sózimiz joq…

«Ár nәrsege sabyr kerek» degen sózdi jii aitushy edin, ol mening qúlaghymda. Uaqyttyng bir ornynda túrmaytynyn da bilemin. Qaranghy týnekten song shuaghyn shashqan kýnning shyghatyny da әmbege ayan. Múny jasaytyn jeke adamdar emes, ol tabighat, qogham damuynyng zandylyghy ekenin de jete týsinemin. Aghayyndy Qonyratbaevtardyng últ tarihyna, qazaq ruhaniyatyna sinirgen enbekteri turaly M.Shoqay, M.Dulatov, H.Bolghanbaev, M.Áuezov, Á.Marghúlan, E.Ysmayylov, Á.Tә­ji­baev, M.Qarataev, Gh.Mýsirepov, t.b. últ ziyaly­la­rynyng tolghauly pikirleri men lebizderi kóp­shilikting nazarynda. Kózi ashyq, kókiregi oyau jastar onyng bәrin arhiv qoynauynan tauyp alaryna senimim mol.

Áke, adamnyng úrpaghymen myng jasaytyny belgili ghoy. Aghayyndy ýsheuing últ tarihy men mәdeniyetinen oiyp túryp oryn alghan bolsandar, shýkir, artyng da jaman emes. Myna alasapyran zamanda el qatarly, bireuden ilgeri, bireuden keyin kýnimizdi kórip jatyrmyz. Úrpaghyng din aman, ósip-ónip keledi. Ghylymiy-әdeby múralaryng mәdeny oralymgha týsip, jeke kitaphana men múraghattyq qújattaryng da qaz qalpynda saqtalyp túr.

90-jyldary kókbazardyng manynan M.Silichenko, N.Smirnova siyaqty kórnekti ghalym­dardyng jeke kitaphanasyndaghy qúndy enbekterding satylymgha týskenin kórip, birnesheuin satyp alyp edim. Sonda olardyng artynda ata kәsibin jalghastyratyn izbasarlary qalmaghan eken-au degen oy kelgen-di.

Kózing tiride darvinizm teoriyasyn aityp: «Bir salamen ainalysqan әuletting ýshinshi buyny ghana sonyn  biyik shynyna kóteriledi», – dep otyrushy edin. Ózing aitqan ýshinshi buynnyng arasynda ata jolyn quyp jýrgenderi joq emes. Keleshekte ózinnen qalghan, býginde otbasylyq múraghatqa ainalghan tarihiy-tanymdyq qújattargha ie bolatyn úrpaghyndy dayyndap jatyrmyn. Býginde qolymyzdan kelmegen, biz aita almaghan jayttardy kópshilikke solar jetkizip, solar jýzege asyratyn bolady. Bir kәsipti atadan balagha miras etip kele jatqan bizding әuletting bir artyqshylyghy osynda. Sondyqtan әuletindegi  aghartushylyq baghyt, ghylymy tanymgha degen qúshtarlyq, últ múrasyna degen sýiispenshilik odan әri jalghasyp, jana tanymdyq satylargha kóterile beretin bolady dep sendirgim keledi.

Úlyng – Tynysbek

Tynysbek Qonyratbay

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443