Avtordyng úsynghan taqyryby: Joldaudy talqylaudan tughan birer oi

Mәdeniyet jәne sport ministrligine qarasty Til sayasaty komiytetining janadan taghayyndalghan tóraghasy Ádilbek Kýneshanúly Qabamen birge Shaysúltan Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng újymy memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng 2020 jyldyng 1 qyrkýiegi kýngi «JANA JAGhDAYDAGhY QAZAQSTAN: IS-QIMYL KEZENI» dep atalatyn Qazaqstan halqyna joldauyn talqylady. Talqylaudan tughan bir-eki oidy bólissek deymiz.

Sóz basynda aita ketumiz kerek, til mәselesining ystyq suyghyn, әsirese songhy kezderi, osy salada jýrgen ghalymdarmen qatar jýrip, birge kórip kele jatqan Ádilbek Kýneshanúly syndy shynayy til janashyrynyng jauapty oryngha jayghasqany qúptarlyq boldy.

Tóraghanyng eng qúndy jәdiger, baghajetpes baylyq bolyp sanalatyn kitaphanalar qoryndaghy kitaptardy saqtaugha asa kónil bólgeni únady. Joldauda «Sifrlandyru – barlyq reformanyng negizgi elementi» dep atalatyn bólim bar. Búl bizding qoghamda qarqyndy qolgha alynyp jatqan iygi isterding biri. Joldaudy taldau barysynda sóz alghan kitaphanashy mamanymyzdyng sózine qaraghanda kitaptardy sandyq formatqa kóshiru jýrip jatqan ýderis eken. Alty-jeti jyl uaqyt búryn «BBC World News» sputnikti telearnasynan kórip «Mynau ne degen ghajap dýniye!» dep sýisine kórgenimiz bar edi, osy tústa oigha orala ketti. «British Library» Britan kitaphanasy qúndy kitaptardy qolmen ústaudan keletin zaqymnan jәne tabighy jolmen kóneruden aman saqtau ýshin әinekten jasalghan ýstelding astyna salyp qoyady eken. Ýstelding beti móp-móldir, kәdimgi sensorly úyaly telefondy qoldanghan sekildi qajetti tetikterdi basyp, paraqtaysyz, kerekti betinizdi ashasyz, qajetti maghlúmatynyzdy alasyz. Eriksiz, qymbat ta bolsa, osynday tehnologiya bizge de kerek eken degen oy keledi. Ony jasau mehanizmderinen kórinister ghalamtor jelisinde jeterlik eken. Al әinekting astyna onyng qanday núsqasy salynghanyn anyqtau kerek. Elektrondy núsqasy dep aitayyn desek, kitapty kәdimgidey qabyrghasynan sógip, әrbir betpen jasalyp jatqan júmystardy kórsetedi.

Jәdigerdi ayalau arqyly kitapqa, últtyq qúndylyqqa degen jas óskinning qyzyghushylyghyn oyatyp qana qoymaymyz, odan әri keler ghasyrlargha qaray ayalap alyp jýrudi de ýiretemiz.

Osydan 100 jyldan astam uaqyt búryn amerikalyq alghashqy qala kitaphanashysy Djon Kotton Dana «Kitaphana – birinshi kezekte adamdar ýshin baqyt izdeu orny, bilim izdeu – ekinshi» degen eken. Qazirgi kýni sol ústanymmen ýlken de, jas ta, bala da janyna keregin taba alatynday, kirgen kisi shyqqysy kelmeytindey etip jasalghan kitaphanalar ýlgisi qanashama! Sonday-aq ishinde bir kitaby joq tolyq sandyq formatta júmys istep jatqan kitaphanalar da bar. (AQSh-tyng CBS telearnasy).

Degenmen de, onday kitaphanagha kelgen adamdardyng biri bolmasa biri әli de qolgha ústaytyn kitapty súraydy eken. Osy 2020 jylghy AQSh-ta alynghan saualnama nәtiyjesining kórsetuinshe, qatysushylardyng 65 payyzy qaghaz kitap, 28 payyzy elektrondy kitap oqidy eken de, 14 payyzy audio kitap tyndaydy eken. 2019 jyly olardyng 73 payyzy kem degende 1 kitapty oqyp shyqqan eken.

https://www.youtube.com/watch?v=sG7zYoUq_bs

Demek, kitap oqu bar, tútynushylar kitaptyng әli de qaghaz núsqasyn qolayly kóredi.  Kitap, qújat, karta siyaqty qúndy jәdigerlerdi qaghaz núsqasynda әli de ghasyrlargha bara alatynday etip saqtau jolynda óz mamandarymyzdyng da kóp izdenis ýstinde ekenin bilemiz, solay bola túrsa da, 1400 jyldary jazylghan kitaptardy saqtap kele jatqan, tәjiriybeni terennen alghan batystyng san aluan kenesteri, tipti ýlken zertteu nysandaryna ainalyp, odan shyqqan nәtiyjelerdi úsynyp otyrghan derekkózderdi de údayy qadaghalap otyrugha kenes bergen bolar edik.

Kelesi oy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng atqarushy diyrektory Erbol Erdembekúlynyng onomastika ghylymyn damytu boyynsha elimizdegi toponimderding etimologiyasyna tarihiy-diahrondy tәsilmen zer salu mәselesin kótergeninen tudy. Asa qajetti, ózekti  mәsele! Uaqyt ozdyrmay, ghylymy jobalardy qolgha alatyn mamandar tabyla ketse iygi edi.

Ukrain ghalymdary (key ghalymdary deyikshi, professor T.Krupa, t.b.) «Harikov «qar kóp» degen qazaqtyng sózinen shyqqan, eger shyndyqqa tike qaray bilsek, bizding shyghu tegimiz deshti-qypshaq, qazaqtar» dep jatqanda, bizding ózimizding әli kýnge deyin óz jerimizdegi qanshalaghan jer-su ataularynyng maghynasyn úgha almay jýrgen jayymyz mynau. Tarihtyng nebir qatparyn artqa salyp, endi jalpaq dalagha kóz tastasaq, «ruhany janghyrmayynsha» bolmaytynyn kóremiz.

Bir mysalgha oralayyq. 2004 jyl bolatyn. Qostanay oblysynyng Qarasu audanynda «Stansiya Chelgashy» – orysshasynda, qazaqshasynda – «Chelghashy stansasy» bolyp jazylyp túr eken. Erbolat Maqsútúly esimdi kәsipker azamat sol mekenge óz sharualarymen joly týskende «qazaqsha men orysshanyng aiyrmasy g men gh-da eken, qay-qaysysynan da múnyng ne sóz ekenin úqpadym» dep, sol stansada uaqytyn bosqa ótkizbey, mәselening mәn-jayyn izdey bastaydy. Kóp adamnan súraydy, adamdar mýldem beyhabar. Kýtken poyyzy kelip, ornyna jayghasqanda bir qart keyuanany kózi shalady.  Orayyn keltirip, búl azamat ne de bolsa osy kisiden jauabyn tabarmyn dep súrasa, әlgi qart ana, «osyny bilging kelgenine, aqiqatyn izdegenine myng raqmet, balam, órkening óssin» dep, batasyn jaudyra otyryp, mynany aitypty:

«Búryn erterekte búl auylda bir tóbeshik bolatyn, sol tóbeshikting ýstinde japyraghy qurap, bútaghy da qalmaghan kәri aghash bolatyn, ol aghashqa qarap adamdar alystan óz joldarynyng baghyt-baghdaryn baghamdaytyn. Álgi aghashtyng pormasy asha ispetti bolghasyn, ony jergilikti halyq «Sholaq asha» dep ataytyn edi» depti. Býgingi kýni «Chelghashy» qazaqshasynda «Shalghyshy» bolyp ózgertilgen eken, búl atau qanday derekterge negizdelip berildi eken? Taghy súraq. Zertteu kerek. Tarihy qújattardy aqtarsaq ta, sausaqpen sanarlyq qana qalghan kónekózderding auzynan jazyp alsaq ta, barlyq mýmkindikti sarqa paydalanyp, esim-ataularymyzdy ornynan túrghyzuymyz kerek bolyp túr.

Preziydent joldauynda qamtylghan «Últtyng jana bolmysyn qalyptastyru» mindeti qazaqtyng osynday esim-ataularyn tikteuden bastalsa, jer-jerde eldi mekenderimiz ózining «tegin» tauyp jatsa, búl últtyq bolmystyng irgesin qymtap, irgetasyn bekitu ispetti qayyrly qadam bolar edi. Sebebi aty týsiniksiz nemese oryssha eldi-mekende tuyp ósken baladan qazaqtyng últtyq qúndylyghyn ayalaudy talap etuding ózi de әdiletti bola qoymaytyn siyaqty.

Núrsәule Maqsútqyzy Rsaliyeva,

Qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiru jónindegi Últtyq komissiya janyndaghy Orfografiyalyq júmys tobynyng mýshesi, «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri, filologiya ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz