Sәrsenbi, 28 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110832. Jazylghandar — 105883. Qaytys bolghandar — 1825
Estelik 1472 1 pikir 18 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:30

Qazaq kinokomediyasynyng koriyfeyi turaly estelik...

Ótken kýnnen bir belgi

Shәken Aymanovtyng «Taqiyaly perishte» kinokomediyasyndaghy basty ról - Taylaqty somdaushy Álimghazy Rayymbekov múnan ózge de onshaqty kinogha týsken tuma talant jan. Sonau sekseninshi jyldary «Taylaqpen» jolymyz týiisip, Almatyda birer ay bilim kóteru kursynda birge oqyghanymyz bar edi. Tanymal túlgha bir otyrysta myna qyzyqty jaydy bylay әngimelegen bolatyn:

«Meni óner jolyna alyp kelgen Shәken Aymanov qoy, kýresten jarysqa qatysyp jýrgenimde izdep tapqan. Úmytpasam, alpys jetinshi jyl boluy kerek, әli Taylaqtyng róline týspegen kezim, Shәkeng bir kinonyng ýzindisinde Qajymúhandy oinaysyng dep Shymkentke alyp bardy. Qonaq ýige ornalasyp bolghan son, tamaqtanugha tómengi qabattaghy meyramhanagha týstik. Bir shette jeke otyrghan múrtty kisimen Shәkeng sәlemdesip, shýiirkelese ketti. Bir kezde meni de sol ýstelge shaqyryp, «Bauke, myna jigit Álimghazy degen ininiz, Qajymúhannyng rólinde oinaydy», dedi. Sol kezde әlgi adam maghan tesireye qarady. Kózi tipten ótkir, sústy adam eken. Denem dir ete qaldy. Batyr Bauyrjan Momyshúly osy kisi eken. Mening sәlemdeskenime lәm-lim demesten birden dayashyny shaqyrty da, «Dereu bir tabaq et, bir shyny araq alyp kel!» dep búiyrdy. Olar da batyrdyng auzyn baghyp otyrsa kerek, aitqan mezet әlgi tapsyrysyn jetkizdi.

Batyr maghan tesile qarap: «Sening qanday Qajymúhan ekendigindi kóreyik, myna araqty iship, tabaq etti tauysasyn!» demesi bar ma. Etti birdene etermin-au, al ómiri auzyma almaghan araqty qaytpekpin?! Bala kezimizden daqpyrtyn estip, qúrmet tútyp ósken Bauyrjan batyrdyng aldynda ne uәj aitpaqpyn. Meni synap otyrghan bolar degen oimen tamaqqa qol sala berip edim, aqyryp, qalt toqtatty. Sóitti de, aldynda túrghan vazanyng gýlin suymen qosa edenge tóge saldy da, óz qolymen bir shyny araqty birden soghan toltyryp qúidy. «Áueli, mynany tart!» Jazghan qúlda jazyq bar ma, seskengenim bolar, eki tolghap ydysty bosattym da, tabaqtaghy etke kiristim. Áp sәtte jalap-júqtap tastasam kerek. Basym ainalghanday bola bastasa da, syr bildirmeuge tyrystym. Tayaghyna sýienip, sústanyp otyrghan Baukeng Shәkene jaydarlana qarap,

– Balang jaraydy eken,– dedi bir kezde. Sóitti de, – Endi marsh bólmene, Aymanov osynda qalsyn!, – dep tayaghyn tars etkizdi...»

Álimghazy Rayymbekovting sol kezdegi «Qazaqfilimnin» tóraghasy, aqyn  Oljas Sýleymenovpen dostyq qyrym - qatynastyghy bolatyn. Oqugha  «Qazaqfilimnin» jataqhanasynan arnayy ózine bosattyryp bergen jerinen qatynap kelip jýrdi. Maghan, «Sening әdebiyetke beyimdiliging bar eken, Oljekenmen tanystyryp qoyayyn», dep aghalyq tanytqany da osy kýni esime týsip otyr.

Birde Abay danghylynyng boyyn jayau aralap kele jatyp, fotosalonda suretke týskenimiz bar. Mynau sondaghy foto. Ortadaghy shapan jamylyp otyrghan «Taylaq», janyndaghy shashy qauqighan men ghoy. Eki shettegi  jambyldyq dosymyz Berik pe  onyng kýzet bóliminde qyzmet isteytin inisi bolatyn.

IYә, qazaq kinokomediyasynyng «koriyfeyimen» bolghan qyzyqty sәt osylay este qalyp edi.

Núrmahan Eltay,

Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister odaghynyng mýshesi

Abai.kz

1 pikir