Álginde ghana auzynan «aq it kirip, kók it shyghyp», qazaqty – «qorqaq», qazaqtyng tilin – «maymyldyng tili» dep kýshene sóilegen Qostanaylyq Kirill Bojko degen bireuding shyqqanyn bilesizder. Onyng әleumettik jeliden qoqilanghan viydeosy qazaq qoghamynda, qazaqtildi ortada biraz әngime boldy. Áleujeliden әkirendengen әlgi Bojkonyng «әkesin tanytayyq» degender de, qúzyrly organdardan zanmen jazalaudy talap etkender de boldy.

Keyin, Qostanay oblysynyng polisiya departamenti últaralyq arazdyqty tudyrushy Kirill Bojkonyng zang aldynda jauapqa tartylatynyn habarlady.

«Áleumettik jelige monitoring jýrgizu barysynda poliyseyler «YouTube» arnasynan atalmysh viydeony anyqtap, shúghyl tekseris jýrgizdi. Qazir kýdiktining túlghasy anyqtalyp, tergeu sharalary bastaldy. Kýdikti 7 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyryluy mýmkin», -dep mәlimdedi.

Osydan son-aq, narazy júrt bóten pighyldy Bojkonyng býlik shaqyrghan búl әreketine zang shara qoldananatynyna sendi. Sabyrgha týsti.

Al alghashqyda kebinip, isinip, qazaqty qoldan jasaghanday auyzyna kelgenin aityp otyrghan Bojko ertesi kýni-aq, keshirim súrap, viydeo jariyalady. Alghashqy viydeony jazghanda mas bolghanyn aityp, mýlәiimsip, mayysqan keyip tanytty.

Al keshe әleumettik jelige janaghy Bojkogha Qostanay sotynyng «qatang jaza» taghayyndaghany turaly jazba jariya boldy. Ol – Memleketti qúrushy tituldy últ – qazaqty, qazaqtyn, Qazaqstannyng Memlekettik tili – qazaq tilin qorlaghan Bojkony 5 tәulikke qamau jazasy eken. «Qamshy.kz» sayty solay jazypty, әne.

Qostanay oblysy Rudnyy qalasynyng túrghyny Kirill Aleksandrovich Bojkogha qatysty 22 qyrkýiek kýni әkimshilik qúqyq búzushylyq turaly kodeksting 667-baby 1-bóligi (polisiya qyzmetkerining talabyna baghynbau) boyynsha sot ýkimi shyqqan.

«Jaqynda shyqqan jazbalargha baylanysty tómendegini habarlaymyz.
2020 jylghy 22 qyrkýiekte sotqa әkimshilik qúqyq búzushylyq turaly kodeksting 667-baby 1-bóligi polisiya qyzmetkerining talabyna baghynbau boyynsha qala túrghyny K. Bojkogha qatysty is kelip týsti.

Búl bap boyynsha eskertu nemese aiyppúl týrinde 20 AEK nemese 5 tәulikke deyin qamaugha alu qarastyrylghan.

Sot qúqyq búzushylyqty dәleldengen dep tanydy. Auyrlatatyn jaghday alkogolidik masandyq jaghdayyn anyqtady.

Bojkonyng búryn birneshe ret jauapqa tartylghanyn eskere otyryp, Sot eng qatang jazany – 5 tәulikke qamaugha alu turaly jaza taghayyndady.

Zang boyynsha sottyng adamdy zannyng neghúrlym ózge qatal baby boyynsha jauapqa tartugha qúqyghy joq.

Búl mәseleler qúqyq qorghau organdarynyng qúzyretine jatady», depti Rudnyy qalasy әkimshilik soty.

Al mynau janaghy Kirill Bojkogha qatysty sot ýkimi:

Bojkonyng jazbasy jelige taralghannan bastap, әleumettik jelide narazy júrt әrtýrli pikirlerin aityp, sarapshylar býlik shaqyrghan adamnyng Zang aldynda jauap beruin talap etip-aq jatyr. Osy rette biz Abai.kz aqparattyq portalynyng Qostanay oblysyndaghy avtory, zertteushi Almasbek Ábsadyqtyng pikirin oqyrman nazaryna úsynghandy jón kórdik....

Irigen auyzdan shirigen sóz shyghady nemese ýndemegen ýidey pәleden qútyla ma?

Almasbek Ábsadyq:

Familiyasy qazaqtyng «Qúdaybergen» degen úghymyna say keletin Bojko Kirill atty jerlesimizding halqymyzdy qorlap aitqan sózderi ərbir qazaqtyng namysyna tiygeni sózsiz. Estigen kezde qúlaghymyz túnyp, kónilimizding alay-dýley boldy. Ashu-yzagha bulyqqan, namys qysqan kónilimizden qatty sózder aitugha da oqtalghan bolatynbyz. Sebebi jerlesting sózi jangha batqan edi. Biraq salmaqty sabyrgha salghan edik... Myna habar sabyrymyzdy ýzdi.

Oyymyzdy tezis týrinde sanamalap aityp beruge tyrysayyn:

1. IRIGEN AUYZDAN ShIRIGEN SÓZ ShYGhADY. Jerlesimizding auzy irip, odan sasyp shirigen sózi jerge tógip, topyraqqa aralastyra salatyn kóng emes. Ol «Aytylghan sóz - atylghan oq» degendey, shet-shegi joq internet atty kenistikke tarap ketti. Endi ony ústay almaysyn. Qorshap, qoralap, túzaqqa da týsire almaymyz. Ol milliondaghan adamdardyng kónil sarayyn kezip ketti. Búghan biologiyalyq túrghydan kelsek, shirigen zat ózining janyndaghy ózge nərselerdi de shiritedi degen aksioma bar. Demek, Bojkonyng aitqan sózderi keybireuding aiyzyn qandyrady, endi bireuling namysyn tudyrady. Namysy barlar qarsy ýn qatty, aiyzy qanghandar ýndemey ishten «senderge sol kerek» desti.

Bojko jerlesting əreketin qazaqtyng qarapayym sózimen aitsaq, «Bir qaryn maydy bir qúmalaq shiritedi» degenning keri boldy. Qaryn dep obrazdy týrde bizding qoghamymyzdy alatyn bolsaq, onyng búl sózi qoghamnyng tútastyghyna, birligine núqsan keltirdi. Sol sebepti múnday arazdyq tudyratyn «shirigen sózderdin» iyesi últ arazdyghyn tudyrushy retinde tiyisti qatang jazagha tartyluy kerek bolatyn. Eger jazanyng týri mynaday bolsa, kenistikke taraghan «shirigen sóz» qoghamnyng túraqtylyghy túrghysyndaghy óz júmysyn odan əri týrli formada jalghastyra beredi dep topshylaugha bolady.

2. ÝNDEMEGEN ÝIDEY PƏLEDEN QÚTYLADY. Ata-babamyzdyng dau-damaydan, qorlyq pen zorlyqtan qútylu jolynda aitqan maqaly. Biraq osy maqaldy myna oqighagha qoldanugha bola ma? Múnyng eki jaghy bar. Birinshisi - ýndemey qalyp, uaqyttyng tezine salu. Tútas úrpaq auysyp, demografiyalyq ózgeristerge iyek artu. 30 jyl osynday sayasat ústandyq. Sol kezderden beri birneshe úrpaq auysyp ýlgirdi, ýlken demografiyalyq ýrdister de oryn aldy. Biraq sonymen birge alauyzdyq tudyrushylardyng jasy da jasaryp kele jatqany bayqalady. Demek, ol sayasatty búdan əri ústanu kónildegidey nətiyje bermeui mýmkin.

Ekinshiden, tútas alghanda qoghamnyng ýndemey qaluy sóz estigen últtyng ishki dýniyesine, namysyna qordalanyp, jinala beredi. Qorlanushy kóniline qorlaushynyng sózi men onyng ədil jaza almaghanyna baylanysty tuyndaghan ashu-yzasy túraqty oryn teuip, ol ony kóniline jinay beredi. Óitkeni onyng basqa amaly joq, qolynan keletin qayrany joq. Sóileydi, sózi jetpeydi. Ýn qatady, tiyisti oryndar juyp-shayyp, jyly jauyp qoyady. Məsele beybit sheshilgendey bolady. Ashu tarqaghanday əser qaldyrady. Biraq «Shólmek myng kýn synbaydy, bir kýn synady» degendey, qoghamda əlde bir kelensiz jaghday oryn alghan kezde bayaghy boygha jinalghan ashu-yza zapyrangha ainalyp, qahar bolyp nayzaghayday oinauy mýmkin. «Mylqaudyng ashuy qatty» degendey, qoldan «mylqaugha» ainalghan júrttyng ashu-yzasy zorlyqqa úlasyp ketui ghajap emes. Qordayda bolghan oqighalar sózimizding aighaghy.

3. Jogharyda atalghan qaza halqynyng basu məninde aitylghan qanatty sózderi býgingi qoghamda júmys istemey túr. Ne isteu kerek? Múndayda alauyzdyq tudyrushy júrttyng kónilinde jýrgen kýmәndy oilardy ortagha salyp talqylau qajet. Ol talqylaular desovetizasiya, dekommunizasiya syndy auqymdy diskurstar ayasynda jýrui kerek. Zauyt-fabrikalar, qala salyp berdim /Kirill jerlesimizding «my osvoili» degen sózining astarynda osynday oilardyng jatqany kýmәnsiz/ degen uəjge, halyqty alapat ashtyqqa úshyratyp, repressiya qylyshyna baylap, qughyn-sýrginge sala kele qanyrap bosaghan jerge imperiyanyng ózge aimaghynan kisilerdi kóshirip aparu arqyly otarlau kenes patsha zamanynan bastau alghan imperiyalyq sayasatynyng jemisi ekenin týsindiru, sol sayasatqa qarapayym júrt qúrban bolghanyn ashyq aita otyryp, býgingi təuelsiz Qazaqstannyng maqsat-múraty jolynan alasqandardyng qataryn azaytu amalyna kóshuimiz qajet. Osynday auqymdy iydeologiyalyq túrghydan júmystar jýrgizilmese, «bojyraghan» Bojkolardyng qatarynyng azaymasy anyq.

Múnday diskursqa ghalymdarmen qatar Qazaqstan halqy Assambleyasy da belsene aralasuy qajet. Aytpaqshy, búl úiym Bojkonyng irigen auzynan shyqqan shirigen sózine alghashqy tas atushylar qatarynda boluy kerek edi. Biraq, kenes zamanynday, bir-birining keudesine temir-tersek taghugha, meyramdarda etnokiyimdermen atoylap shyghugha qúmar búl úiym da, ədettegidey, ýndemey qaldy. Atalmysh diskurs qoghamdy aghartugha, Bojko syndy adasqan jerlesterimizdi el mýddesi men ortaq məselesine tartugha kerek.

Biraq sóz qonbay, moyynúsynbay sanaly týrde keri ketetinderdi zang shenberinde qatang jaza jalandap kýtip túruy dúrys kórinis. Búl tústa zannyng qatal oryndaluy - myqty profilaktikalyq shara. Bosang jaza, bos ústaghan qamys qolyndy kesetinindey, týbinde qoghamdy jazalaydy.

Týiindey kelgende, Qazaqstanda, əsirese, soltýstiktegi kenestik, kommunistik qoghamnyng sarqynshaqtaryn mentalidik túrghyda jenbey bolmaydy. Olay bolmasa, Bojkolar týrli formada «bomba bolyp» əlsin-əlsin jaryla beredi.

Taqyrypqa túzdyq:

Qazaqty qorlap qútyrdym, keshirim súrap qútyldym!

Bojko 7 jylgha sottaluy mýmkin...

Bojkonyng betpaqtyghyna baylanysty

Abai.kz