Tómende bayandalatyn anyzdy әigili japon jazushysy Runoske Akutagavanyng úrlyghy deuge kele qoyar ma eken... Dәl solay dep ghajayyp qalamgerdi aiyptaudan aulaqpyz. Alayda onyng «Rasemon qaqpasy» dep atalatyn oqyrmangha mәlim novellasynyng oqighasy, oqigha jelisi derliktey biz orys tilinen tәrjimalaghan «Baghzy zaman hikayalarynyn» birindegi «Rasemon qaqpasynyng múnarasyna kóterilip, ólgen adamdardy kórgen povestike» aina qatesiz úqsaydy. Áriyne, jazushy ol povestti bayytqan, damytqan, kemeline keltirip kórkemdey týsken. Biraq «Baghzy zaman hikayalarynyn» týpnúsqasynan kóp auytqymaghan.

Jazushy atalghan novellasyn 1915 jyly jazghan eken. Búl kezde at toqymynday araldy meken etip jatqan japon júrtyn búlghaq basyp, eshkim eshnәrsege jauap bermeytin zaman ornapty. Qystaq júrty qalalargha aghylyp, ashtan qalmaudyng qamyna kirisedi. Qanghybas úrylar, búzaqylar kóbeyedi. Adamdar adal as ishuden qalady. «Rasemon qaqpasy» IH-HII ghasyrlardaghy «Baghzy zaman hikayalarynyn» negizinde dýniyege kelgenimen, jazushy ómir sýrgen uaqyttyng shyndyghymen de ýilesse kerek. 

«Baghzy zaman hikayalaryn» Akutagava ghana emes, Kikuti, Tanidzaky siyaqty jazushylar da paydalanghan kórinedi. «Baghzy zaman hikayalaryn» Akutagava «Heyan dәuirining «Qúdiretti komediyasy»» dep baghalaghan.

Qazaq jazushylary da anyz-әfsanalar men ertegilerding jelisin tuyndylaryna ózek etip keledi. Halyqtyq móldir bastaulardan qaynap shyqqan anyz-әfsanalar әli qansha buyn әdebiyet ókilderi men әdeby janalyqtargha arqau bolary dausyz.

Álqissa. Sonymen, «Rasemon qaqpasynyng múnarasyna kóterilip, ólgen adamdardy kórgen povestike» sóz berelik.

.................................................................................. 

Este joq eski zamanda Su qystaghynan shyghyp qalagha kelgen bir kisi úrlyqty kәsip etpek bolypty. Tal týs, kóz baylanyp, ymyrt ýiiriler shaqqa әli erte, sondyqtan ol adam ayaghy basylghansha, Rasemon qaqpasynyng qong kólenkesine jasyryna túrudy jón kórip, ontayly sәtti kýtti. Sol kezde Yamasiro jaqtaghy qalanyng oramynan jamyraghan dauys estildi. Jan pendening janaryna ilikpeu ýshin jylystyp baqqan úry qaqpanyng biyik múnarasyna kóterildi. Sóitip múnaranyng qúdyghyna ýnilgen eken, tómennen bir uys ottyng әlsiz jaryghyn kóredi.

Tang qalghan úry torkózdi terezeden taghy da qaraydy. Sonda ne kórdi deysiz ghoy? Tas edende jas әielding mýrdesi jatyr. Basynda balauyz sham janyp túr. Qasynda aq kebinge oranghan kәri kempir otyr. Kempir jas әielding shashyn bir taldap júlyp alady.

Úrynyng myna kórinisten es-aqaly qashty. «Bәlkim búl qúbyjyq-ony shyghar?» – dep qaltyray oilady ol. Azdan song oghan taghy bir oy kelip: «Álde búl bar-joghy ólgen bireu bolar. Endeshe ony nege jaqynnan baryp kórmeske?» – dedi. Osyny aityp úry qaqpadan ishki endi de, sholaq qanjaryn qynynan suyryp aqyra úmtyldy: «Ah, onbaghan saldaqy!». Tap qasynan tabyla ketken adamnyng aiqayynan qoryqqan kempir alaqanyn ayanyshpen jayyp, jalbaryna qúlap týsti. 

Úry súrady: 

–  Sen ne qylghan kempirsin? Múnda ne istep otyrsyn?  

Keyuana jauap berdi:  

–  Kórging kele me, mine, qaray ghoy, búl mening hanysham. Ol endi myna dýniyede joq, artyn baghyp, jóneltetin eshkim tabylmady. Mәiitti osynda әkeldi de tastady. Al sen onyng shashyna qarashy, qanday qalyn, qanday úzyn? Naghyz qolang shash! Osy shashtardy qor qylmay shash kepe (pariyk) jasaytyndargha satsam ba degen oy keldi maghan. Mýmkin, sen maghan jәrdemdeserin, a?..

Múny estip úry jas mýrdening boyyndaghy kóilegin jyrtyp, kempirding qolynda búrqyraghan shashty  sypyryp aldy da, baspaldaqpen qúldilap, tayyp túrdy. Úrynyng qayda jasyrynghanyn eshkim bilmeydi. 

Keyin Rasemono qaqpasynyng biyik múnarasy mýrdelerge tolyp ketkenin aitu kerek shyghar. Múnarada arulap jerlenbegen adamdardyng sýiegi aq sónke bolyp shashylyp jatypty. 

Búl sózdi taratqan әlgi úrynyng ózi kórinedi. Al men bireuden estigenimdi sizderge jetkizdim.

(«Tyrna, tyrna, tyrnalar», japonnyn  VIII – XIX ghasyr aralyghyndaghy klassikalyq әdebiyetining antologiyasy, 340-341 better)

Audarghan Dәuren Qasenúly

Abai.kz