Auyldyng ýstine qargha qaptap ketken. Áueni búlttay bughan qara týnek tas tóbennen susylday jónkilip ótip, kóz úshynan qayta qayqayyp, jalmauyzdyng duasynday elding basyn ainaldyryp jýr. Ózi de kespiri ketip, sýrepeti qashqan myjyq qora, myqshighan ýilining jauyryna kózi qyzarghan myng san qarqyl ot basyna bút qaqtaghannyng boq basynan kóshirip әkelgen kýnkiline tamyzdyq boldy. Lypasyna deyin kýzding jyndybas jeli sypyryp әketken aghash bitkenning búta basyn qotyr shalghanday, qarghanyng úyasynan, úya jaylaghan qús súmpayysynyng sanghyryghynan tóbesinen tómen qaray synysyp túr.

Osy auyldyng kisi kórse shabalanyp, tehnika kórse túra shabatyn kópek itterin kóshe-kósheni tintip jýrip atyp tuysugha shaq qalghan zootehnik Janattyng endigi ermegi qarghamen kýres. Bir jaqsysy atqan iytin tarqyldaq motosiklding kótegeyinde saldyrlaghan jaypaq tirkemege bókterip, jemtikten mal jighanday edireyip bara jatatyn basy artyq әuresi joq. Kýrk-kýrk jótelgen qos auyzdyng kómeyin túz keptelgen jezben tyghyndap otyrsa bolghany. Tiyse qarghagha, tiymese... qara aghashtyng basyn qasugha múrsa bermey dýr kóteruge sep.

Kýl tóge shyqqan kempir-sampyr etegin dalaqtatyp qoranyng manyna qondyrmay, nasybaygha kensirigin qytyqtatyp kýnshuaqta mamyrlaghan shal-shauqan tayaghyn shoshandata sermep, qotan sheshine týrip tastap, tanauyna tong qatqan ónsheng boqtashaq tastyng astyna alyp, tym-tyraqay qylyp... qarasha auyl typyrlady da qaldy.

Auyldyng ýstine qargha qaptap ketken. Áueni búlttay bughan qara týnek tas tóbennen susylday jónkilip ótip, kóz úshynan qayta qayqayyp, jalmauyzdyng duasynday elding basyn ainaldyryp jýr. Ózi de kespiri ketip, sýrepeti qashqan myjyq qora, myqshighan ýilining jauyryna kózi qyzarghan myng san qarqyl ot basyna bút qaqtaghannyng boq basynan kóshirip әkelgen kýnkiline tamyzdyq boldy. Lypasyna deyin kýzding jyndybas jeli sypyryp әketken aghash bitkenning búta basyn qotyr shalghanday, qarghanyng úyasynan, úya jaylaghan qús súmpayysynyng sanghyryghynan tóbesinen tómen qaray synysyp túr.

Osy auyldyng kisi kórse shabalanyp, tehnika kórse túra shabatyn kópek itterin kóshe-kósheni tintip jýrip atyp tuysugha shaq qalghan zootehnik Janattyng endigi ermegi qarghamen kýres. Bir jaqsysy atqan iytin tarqyldaq motosiklding kótegeyinde saldyrlaghan jaypaq tirkemege bókterip, jemtikten mal jighanday edireyip bara jatatyn basy artyq әuresi joq. Kýrk-kýrk jótelgen qos auyzdyng kómeyin túz keptelgen jezben tyghyndap otyrsa bolghany. Tiyse qarghagha, tiymese... qara aghashtyng basyn qasugha múrsa bermey dýr kóteruge sep.

Kýl tóge shyqqan kempir-sampyr etegin dalaqtatyp qoranyng manyna qondyrmay, nasybaygha kensirigin qytyqtatyp kýnshuaqta mamyrlaghan shal-shauqan tayaghyn shoshandata sermep, qotan sheshine týrip tastap, tanauyna tong qatqan ónsheng boqtashaq tastyng astyna alyp, tym-tyraqay qylyp... qarasha auyl typyrlady da qaldy.

Hosh. Jaz ótse-aq kónilining jaylauy qúlazyp, jaq jýni ýrpie qalatyn teriskey júrtynyng kýiki tirligin týsip berdige joryghanday, qargha adym jer sayyn qara jamylghan jesirshe shonqiyp, qarqyly súnqylday bolghan qarghanyng izin jasyryp, auyldy túman basty. Menireu tynyshtyq ta osyndayda ornaydy eken. Qúddy endi ne bolar eken dep, túmannyng týbin kýtken el súr perdening jyqpylynda tyng tyndap otyrghanday. Qoy túmannyng әr jer, әr jerinen ýiding qalpaghy, qoranyng iyghy, mayanyng samayy ýrpiyedi. Auada ilinip qalghan bólek-salaq dýnie dersin. Itteri kisi jeytin, bәibishesi itterinen de qabaghan Juandyqtyng qazanbas qara tóbeti barlygha manqyldaydy. Odan berirek tannyng atysy, kýnning batysynda kýibeninen janylmaytyn kórshi apannyn, biz es bilgeli iz tastap kele jatqan búzaubas kaloshtary oshaq pen otyn-sudyng arasynda tyrpyldap, túmannyng da arghy jaghynda tirshilik baryn eskertip jýr.

Túman týbi súiylyp baryp qara suyqqa, odan ýskirikke úlasyp, arty qargha ainaldy. IYә, túman týbi jút edi...

Shúnaq ayaz bir momyngha úzatylghan Arqanyng tórkinshil qyzy sekildi. Jeltoqsandy jetekke ala jetip, nauryzdy minip bir-aq qaytady. Jay ketse ne qylsyn. Teriskeyden taban audarghanynsha jeti aghayyndy jút jiyenning qyryq serkeshin týgendep bolady. Al ayazdyng әlde aldyn orap, әlde qoyyndasyp jatyp alatyn dýley boran, onsyz da sógilgeli túrghan sharuany tigissiz jerden dar aiyryp, el jyrtyqqa jamau tappay bezek qaghar edi. Eser boran eki-ýsh tәulik oinaq salghanda, esi shyqqan dýniyening etek-jenin aspannan kóresin. Hrushevting kózi tirisinde qabyrghasyn qalqaytqan mektep ýiining esik-terezesinen keulegen yzghyryq pen dýminen ótken partanyng syzy migha jetip, ústazdyng ne aityp, ne qoyghanyn qorytudan qalghan balalardy aqyry jamyratyp jiberip, júrtta bilgenine kuәlik qylyp boqshasynan tastamaytyn atam zamanghy konspektisin shimaylap múghalim qalady. Qúddy qansyghan klastyng shyraqshysy dersin. Qashan kýn jylynghansha yryn-jyryny tausylmay, keteui ketip bolatyn oqudyng jyldaghy jayy osy.

Aq týtek әnsheyinde búrysh ainaludy da júmys kórip, púldanyp baryp, quyq qansytyp qaytatyn tobanayaqtargha taptyrmas syltau. Ásirese týn balasynda... esikten shygha, esinep túryp irgening qaryn sarykidir qylyp, iyq dirildetedi.

Sol jylghy qystan bizding auyl qúrbandyq berip qútylghanday boldy...

Jaqsy atqa taqym tiyse, jarym dýniyening tóbesinen kóz asyrghanday tanauy deldiyip shygha keletin qazaqy kepten qúryq alyp qasha almaghan serikteri ónkey jarau minip, dýrildesip auyldy betke alghanda, Qyrym qosta jalghyz qalypty. Álde jylqygha qaraylar kezek, әlde el jaqqa zauqy soqpaghan. Qayyn júrtty saghalaghan jalghyz atty. Qartayyp ólgen әkeden song qaraylaytyn eshkimi qalmay, aduyn minezinen betpaqtyghy basym qaqsal qatynnyng jetegine erip kete barghan...

Elsizde qalghan búl túrmaq, eki keshting arasynda sau ete týser serikterining de kespiri belgili. Auyldan ketse auy qajalyp, taqymy jiydip, auylgha kelse ashy sudan basqa jaqyn tappay, qyzara bórtip topyrlap kep jýrgenderi. Sonday bir sýrginning qúiryghyn shúbaltyp baryp sileye qatqan bas jylqyshy alay-dýley boranmen ashu talastyrghan әielining bebeuinen shoshyp týregelgen. Dәmettire kelip, dәnenege de múrshasy bolmay qorylgha basqan qoynyndaghy bóreneni, әiel shirkin әlpeshtep oyatushy ma edi, tepkilep túrghyzbaghanda. Qalghandary da shómishting erneuinen jan shaqyryp jatqan búl uaqytta.

...Úlyghan borannyng úry qúrsauyna maltyqqan Qyrymda, bytyraghan jylqynyng aldyn orarlyq dәrmen ketip, yqqan ýiirding sonynan ilbuden ózge amal qalmaghan. Birazgha deyin qityqtap, aqyry ekbetindegi qara-qúrymnan qara ýzip qap, beti aughan jaqqa laghyp kete barghany dausyz...

Apta boyy azynaghan aq týtek baghyty úrlanyp, esi ketken jylqyshynyng jan arpalysynday azaly edi. Apta boyy úlyghan boran adasqan jylqyshynyng aldy-artyn oraghan ýiirli qasqyrday ýreyli edi. Auyldyng shalghayynda jatqan mayanyng joly bitelip, aiqay jetetin jerge ayaq jetpey, qoradaghy bir-eki qara ottyghyn mýjy bastaghanda baryp jynynan airyldy-au, sol jylghy qystyng songhy borany.

...MTLB deytin shynjyrtaban, apaytósting oibayyn saldyryp jer-kókti sharlaghanda, jetim izding qiyghyn tappay, sandalyp bos ketti audannan shyqqan mchsnikter. Nauryzdyng ayaghy. Torghay su isherlik jylymyq kýnderding birinde joghalghan jylqyshynyng óligin anshylar óngerip keldi. Ár jer, әr jeri oidym-oydym bolyp qabartyp, asty keuley bastaghan kýrtik qargha jartylay batyp jatqan mýrdeni ainalsoqtap, shabalanyp jýrip alghan aqyldy tazylar eriksiz moyyn búrghyzghan eken.

Jylqy tabylypty degen habar jylqyshy tabylypty degennen beter jyly estilip, jýgenin beline baylanyp sausylday jetken júrt, kashardyng manyn dyrdu qyldy. Endi qaytsin. Azamttyng ajal qúshuy Allanyng isi. Qay-qaysysyna da aman kelgen mal olja. Qaydar shal da buryl biyesin jetekke alghan eken. Buryl jylqy degen aty bolmasa, kisi qyzygharlyq symbattan júrday, moyny imiyip, shoqtyghy shodyrayghan, qayqang bel, mes qaryn kәri mal. Shodyrayghan jambastyng basy birde ong sauyrdan, birde sol sauyrdan shoshang etedi. IYesining de jútynyp túrghany shamaly. Bir býirekti basy býtin, ekinshisin jartylay jas kýninde qúralas bolghan zәhar sudyng bodauyna baylaghan shaldyn, qauqiyp qanqasy ghana ketip barady.

Qaydar shaldyng da, buryl biyening de Qyrymgha jaqyndyghy bolghan, tiri kezinde. Biri qayyn atasy edi, biri qyz alyp, qalyngha bergen jetek maly bolatyn.

Óler kýieu óldi, qalar qyz qaldy. Kóterem de bolsa, kóz aldynda túrghan son, mal qayghysy bar qayghyny shayyp keterin ishtey kýbirlep, qúdayynyng aldynda aqtalyp bara jatty ma eken, Qaydar shal sonda.

«Abay-aqparat»