Senbi, 23 Qarasha 2024
Ghylym-bilim 5021 8 pikir 3 Qazan, 2020 saghat 18:22

Ústazdar ghúmyryn qalay úzartugha bolady?

QR bilim jәne ghylym ministri
Ashat Qanatúly Aymaghambetov myrza nazaryna:

Men esh uaqytta esh nәrse ýiretpeymin, tek qana olardyng oquy ýshin jaghday jasaymyn.
Alibert Eynshteyn

Qúrmetti Ashat Qanatúly býgingi tól merekemizben elimizdegi barsha ústazdar qauymyn jәne ózinizdi shyn jýrekten qúttyqtaymyn!

Siz jauapty júmysqa kelgeli biraz iygi ister atqarylyp jatyr. Ony el-júrt kórip, bilip otyr. Qyzmetinizge tabys tileymiz. 

Siz oqytushylardyng ghúmyr jasynyng úzaq boluyn qalaysyz ba? Áriyne qalaysyz, sebebi bas múghalimsiz. Biraq, mening aitpaghym adamdardyng biologiyalyq ghúmyry emes, enbegining ómirshendigi.

Kim qansha ghúmyr sýredi, ol Jaratqangha ghana ayan. Júmyr basty pendege ony bilgennen, bilmegenining ózi hayyrly. Ár adam búl ghalamgha tekke kelmeydi. Atqaratyn mindeti men oryndaytyn júmysy bolghan song keledi. Múny Abay dana: 

Sen de bir kirpish dýniyege,
Ketigin tap ta bar, qalan,
dep qorytqan. Oqytushylyq ta solay, biraz júrttyng enshisine jazylghan nesibe. Qaranghy týnekke sәule shashar adam kerek. Mahabbatpen jaratqan adamzatyn Jaratqannyng qapasta ústamasy әu bastan belgili dýnie emes pe? Adamzat ana qúrsaghyndaghy “qaranghylyqtan” shyghyp, jaryq, biraq bilimsiz bolsa, odan beter “menireu” dýniyege tap bolghanda olardyng kókirek kózderin ashyp, sanasyna sәule tóger, K.D. Ushinskiy aitqanday: "Kýnning qúdiretti sәulesi siyaqty zor túlghaly" oqytushylar meyirin tóguge dayyn túrady. Jer betinde adam balasy ýshin úly múratty maqsat etip, oryndaytyn odan ózge eshbir maman joq. 

Sol úlaghatty jandardyng enbegining arqasynda azamattardyng kókirekteri hikmetterge tolyp, әr salada adam balasynyng iygiligine qajetti barlyq jetistikter men qúndylyqtar ómirge keledi. Olar Ghajayyp dýniyelerdegen bir-aq auyz sózge syiyp ghasyrdan-ghasyrgha qúnyn joymay kete beredi. Al olardyng basynda  aq ergejeyli júldyzdarday qalqayyp ústazdary da ghasyrlap jasay beredi...

"Ústaz bolu – óz uaqytyn ayamau, ózgening baqytyn ayalau" dep  Jan-Jak Russo aitqanday, ózderi alaulap janatyn әri sol jaryq, jyluymen әlemdi de izgilik pen jaqsylyqtyn, molshylyq pen beybitshilikting shuaghyna bóleytin júmyr jerding júpyny ghana pendeleri mine osy ústazdar. Ángime sol olardy qalay tamyljytyp, mazdatyp jandyra bilude jatyr. Ol mazdap jansa, úzaq әri shýlen sәule tógedi. Al byqsyp jatsa, odan qolqany qabar týtin ghana shyghady. V.A.Suhomlinskiy: "Vajneyshee uslovie duhovnogo rosta pedagoga - eto prejde vsego vremya - svobodnoe vremya uchiytelya" dep tekke aitpasa kerek. 

Qúrmetti Ashat Qanatúly, men 30 jyldyq pedagogikalyq ótili bar, әlemning biraz elin sharlaghan ústaz retinde týigenim:

Ghylym men bilim formashyldyqtyng shegesin qadap qaghatyn qatan, qasang әkimshildik-әmirshildik tәrtippen; Tómen jalaqygha jarmasqan joghary talappen damymaydy. Ol: 

- Tәuelsiz, erkin oimen; 

- Úyaty әri jauapkershiligi bar mahabbatpen; 

- Útymdy әri jýieli basqarumen; 

- Jetkilikti jasalghan tehnikalyq-meterialdyq bazamen damidy.

Sondyqtan oqytushylarda, ghylymmen ainalysargha artyq uaqyt kerek;  IYdeyasyn iske asyrugha oy erkindigi kerek; Otbasynyng әl-auqatynan alandamaytyn joghary jalaqysy kerek; Bilim ordalarynyng oqytu jaghdayy tolyq-saylanuy kerek. Mine osy "kerekterdin" astarynda jogharyda aitylghan  “Ghajayyp dýniyelerdi” jasaytyn taghdyrlar jatady. 

Álemde “Ghajayyp dýniyeler” kóp jasalghan elder quatty memleketterge ainaldy. Olardyng halqynyng baqytty shaqtary da úzaq. Oqytushylary da san ghasyrlap jasap keledi, jasay beredi.... Al kerisinshe bolsa, onday elding oqytushylarynyng ghúmyry naghyz “qamshy sabynday” ghana, pedagogikalyq júmys ótilinen arygha barmaydy. Elimiz bay-quatty bolsyn deseniz, ústazdarymyzdyng “ghúmyrynyn” ghasyrlargha jetuine qolynyzdan kelgenshe jalghasty jaghday jasay beriniz. 

Ústaz ghúmyry - ómirimen emes, enbegimen ólshener kýnge jeteyik. 

Qaster Sarqytqan,  

Abay atyndaghy QazÚPU ústazy 

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373