Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3615 0 pikir 9 Qantar, 2012 saghat 05:07

Ábil Býrlibaev. Aruaqpen arpalysu – arsyzdyq! (jalghasy)

Tehnika ghylymdarynyng kandidaty Ábil Býrlibaevtyng Kenesary hannyng songhy joryghy men Sypatay biyge qatysty maqalasyn jalghastyryp berip otyrmyz. Maqalanyng basyn myna siltemeden tauyp oqy alasyzdar: http://old.abai.kz/node/12142 Tómende avtorymyz úly jýz ýisin elining erligi resmy tariyhqa enbey, tasada qalyp bara jatqanyn aitady. Sonday-aq ol әigili tarihshy E. Bekmahanovtyng ózi Sypatay biyding «satqyndyghyn» dәleldey almaghan deydi.

«Abay-aqparat»

2. Bekmahanovta Sypataydyng «satqyndyghyn» kórsetip bere almaghan...

Tehnika ghylymdarynyng kandidaty Ábil Býrlibaevtyng Kenesary hannyng songhy joryghy men Sypatay biyge qatysty maqalasyn jalghastyryp berip otyrmyz. Maqalanyng basyn myna siltemeden tauyp oqy alasyzdar: http://old.abai.kz/node/12142 Tómende avtorymyz úly jýz ýisin elining erligi resmy tariyhqa enbey, tasada qalyp bara jatqanyn aitady. Sonday-aq ol әigili tarihshy E. Bekmahanovtyng ózi Sypatay biyding «satqyndyghyn» dәleldey almaghan deydi.

«Abay-aqparat»

2. Bekmahanovta Sypataydyng «satqyndyghyn» kórsetip bere almaghan...

19 - shy ghasyrdyng birinshi jartysyndaghy úly jýz jerindegi tarihy oqighalar kóp rette jóndi zerttelmegenin moyyndauymyz kerek. Sondyqtan úly jýz jerindegi biylik pen elding arasyndaghy qarym-qatynas mәselesi әli kýnge ashylmay tasada qalyp keledi. Tarihi, arhivtik mәlimetterge sýiene kelip aitatynymyz: tóre, bi, batyrlar, ru basylary el mýddesin eskere otyryp qana sheshimder jasay alghan. Kóp rette osynday sheshimder Resey senzurasynan ótpey, tarihy qújattarda kórsetilmey qalyp otyr. Mysaly, reseylikter 1852-shi jyly rúqsat súramay Almatygha óz betterimen kelip, Almatydaghy el shabuyl jasap, olar sheginip Ileden ótip, ketip qalghan. Osy oqighany tarihta «kirgizy napali» dep qana kórsetken. 19-shy ghasyrdyng bas kezinde qazaq jerin aralap, sayahat jasaghan A. Levshinning «Opisanie kirgiyz-kazachiiyh, ily kirgiyz-kaysaskih ord y stepey» atty 1832-shi jyly shyqqan enbegining qartasyn qarasanyz, sol kezende qazaq rularynyng qay jerlerge ornalasqanyn kóresiz. Resey әskeri Arqarly men Almaty túrghan jerge kire almaghan. Sondyqtan Almaty túrghan jerdi «dikie kirgizy» túrady dep jazyp ketken. Sóitip, 1853-shi jyly jergilikti elden rúqsat súrap qana kele alghan. Reseylik shaghyn otryad qonystanugha azdaghan jer súraghan. Osy mәseleni Almatynyng qasyndaghy Boralday tóbesinde (Boralday tóbesine Botbaylar Tuyn tikken!) osyndaghy el ýsh kýn daulasyp, Diqanbay by men Toyshybek biyding úsynystaryn talqylaghan. Dauysqa salyp Diqanbay biyding orta, kishi jýzderding Resey biyligine qarauyna baylanysty, «biz elden bólinip qayda baramyz, úrpaqtarymyz osylardan otyryqshylyq ómir saltyna ýirensin (ozyq tehnika, tehnologiyany iygeru degen mәsele)»  degen úsynysyn qoldaghan. Sodan song reseylikterge mal soyylyp, erulik berilgen. Al qasiyetti ata-baba mekenin «kәpirler» qor qylady dep qarsy bolghan Toyshybek by elge ókpelep Qordaygha ketip qalghan. Biraq Toyshybekting jigitteri reseylikterge maza bermegen song olar Esik jaqqa baryp qystap, keler jyly Kishi Almaty ózenining boyynan bekinis túrghyzghan.  Búl oqighalar  resmy tariyhqa kirmegen. Osy rette «Almaty nege Qazaq elining eng qasiyetti jeri sanalghan? Nege ýisinder Jonghar handyghyna baghynyshty bolyp túrghanda da,  Almatyny Botbaylar tastap ketpegen?», - degen siyaqty súraqtardyng tuuy zandy emes pe? Búl elimizding tarihynyng bizge әli belgisiz tústary. Búl tarihty búrynghy ótken babalarymyz bilgen. Sondyqtan da, Sadyq eke, sizge jәne ózge de zertteushilerge aitatynymyz: Sypatay by men Ýristem tóre elden asyp kete almaghan. Al Kenesarynyng qate úsynysyn el keshirmegen. Syn sәt bolghan. Eldin, sol jerdegi adamdardyng taghdyry sheshilip túrghan. Sondyqtan el Nauyryzbaydyng «qorshaudan shyghu» úsynysyn iske asyrghan. Al Kenesarynyng nemere aghasy Ýristem tóre Kenesarygha sózin ótkize almay, týnilip, «bizben birge qorshaudan ketpesen, ózing bil» dep elmen birge ketken bolyp túr ghoy. Sondyqtan  oqighagha  «at ýsti» qarap, jadaghay, jeniltek pikir aitugha bolmaydy.

1947-shi jyly shyqqan kitapta E. Bekmahanov senimsiz derekterge boy aldyryp, kópe-kórneu әdiletsiz qortyndylar jasaydy. Ekinshi qortyndyda, 335-shi bette: «...qazaq súltany Rýstem jәne Sypatay by Kenesary qozghalysyna tonaludan qorqyp qosylghan adamdar edi. Shayqas bolardyng aldyndaghy týnde olar Kenesary jasaqtarynan qashyp ketti» deydi. E. Bekmahanovtyng «qorqyp»,«qashty» degen pikirleri qate, tipti ótirik. E. Bekmahanov ózining keltirgen derekterine ózi qayshy kelip túr. Birinshiden, Kenesary Qúnanbaydan qashyp kelgende qansha adammen keldi? Jer qayysqan qoly bolsa Qúnanbaydan qashyp nesi bar edi? Kenesarynyng jer qayysqan qoly bolsa, E. Bekmahanovtyng «qorqyp», «qashty» degen pikirine qosylugha bolar edi. Ekinshiden, Ýristem tóre men Sypatay by Kenesaryny úly jýz jerinde ózderi qabyldap alyp, oghan jәne sonyna ergen adamdaryna qamqor bolyp túr. Ýshinshiden, tóre, biylerin el jәbirletip túra almaydy. Ony kezinde Resey patshalyghy da moyyndap, Dihanbay, Sypatay biylerge kýsh kórsetuge bata almaghan. Arhivtik derekterde ýisinder kóterilip ketedi dep seskengen qújattar barshylyq. Sondyqtan reseylikter ýisindermen beybit kelisimderge keluge tyrysyp, qoqan handyghy iyelenip alghan jerlerindi qaytaryp alugha kómektesemiz degen.

Al, ary qaray E. Bekmahanov Mәdibek Bekqojaev degenge sýienip jogharydaghy ózining qortyndysyn quattaghysy keledi. Sonda M. Bekqojaev ne degen: «Sypatay men Rýstem tóre týnde óz әskerlerin bólip alyp, Shu ózenining arghy jaghyna ótip, «Myqan suyna» jetken son  ótkel izdep, tang atqansha jýrdi...» deydi. M. Bekqojaev Sypatay men Ýristem «qashyp ketti» dep otyrghan joq, «әskerdi bólip alyp ketti» dep otyr. Nemere aghasy Ýristem tórening aitqanyna kónbey Kenesary qorshaudan shyqpay ózi qalyp otyrghan bolyp túr. Týn qorshaudan shyghugha ynghayly kez. Al, qyrghyz manap Jantay Qarabekovtyng Ýristem tóre men Sypataydy Kenesarynyng ólimine kinәli etip kórsetkisi kelgeni qazaqty bir-birine shaghystyru oiymen aitylghan arandatushylyq bolady.

Sadyq pende, siz maqalanyzda Súltanhan Aqqúlúly degenning «Materialah k istoriy sultana Kenesary Kasymova» degen basylymynan ýzindi keltiresiz: «Golova Kenesary Kasymova byla dostavlena vojdiu roda Velikogo juza Botpay Sypatay y sultanu Rustemu... Ety dvoe, vidimo, eshe byly daleky ot raskayaniya za svoe predatelistvo, priyvedshee ne prosto k giybely Kenesary, a vmeste s nim ih porajenii vsego nasionalino-osvobodiytelinogo vosstaniya kazahov, no eshe uskorivshee y kolonizasii russkimy vsey Sredney Azii, y teh je kyrgyzov». Myna kisi ózi tap sol kezde Sypatay by men Ýristem tórening qasynda bolghan adamday sayraydy. «Tilde sýiek joq» degen ghoy babalarymyz. Býkil Orta Aziya elderine, tipti Kenesaryny óltirgen qyrghyzdargha da jany ashyp, qalay qayqandaydy, kәdimgi ósekshi qatyndarsha. Ósekshi, úry-qarylardyng adamdy sendirip aitatyn әdeti belgili emes pe? «...Úrynyng dauysy qattyraq shyghady...» degen ghoy halqymyz. Sózining syiqy 1937-shi jyldary el azamattaryna jala jauyp, atyp-asqan jendettershe bolyp túrghan joq pa? Ayttym - bitti, kinәlising dep túr ghoy. O, toba, eldi osynday jetesiz әperbaqandardan saqta!

Ósekti sapyryp, zertteu jýrgizbey, әiteuir Rýstem tóre men Sypataydy jamandau. Osynday traybalistik aurumen auyrghan, jalghan ghalymsymaqtar men jazushysymaqtardyng kesirinen el ortasynda әr-týrli dәlelsiz dau toqtar emes. Bile bilseniz, Sadyq eke, osylay negizsiz jala jabu isi sol kenes dәuirinde «qatty» damyp, sol «dәuirde» ómir sýrgen kóptegen adamdargha tәn boldy. Sol kezende «ózinshe adam» bolyp, jaghympazdyqpen janyn baqqan beysharalardyng әdeti ekeni belgili. Osynday jerkenishti qylyqpen ómir sýrgen, ómir sýrip jýrgen biraz «adamdardy» da bilemiz. Sizding de sóz saptauynyzgha qarap, osynday «tәrbiye» qanynyzgha singen be dep otyrmyz. Halqymyzdyn: «...ótirikting qúiryghy bi-raq tútam» degeni osy emes pe? Sondyqtan Sypatay, Ýristem babalarymyzgha qarsy baghyttalghan «repressiyalyq» jalalargha әdil pikirimizdi bildiru adamgershilik paryzymyz dep esepteymiz.

Biz jogharydaghy E. Bekmahanovtyng zertteu enbeginen keltirilgen sitatalar osy uaqytqa deyin «Ýristem tóre men Sypatay biyding Kenesarynyng ólimine qatysty» degen pikirding qate ekenidigine kózimizdi jetkizdi deymiz. Bekmahanov ta et pen sýiekten jaralghan, adamgha tәn qatelik  oghan da tәn, sondyqtan onyng Ýristem tóre men Sypataygha qatysty tújyrymy ýstýrt pikir, dәleli joq, jel sóz dep qabyldaymyz. Ángime Sypataydyng Kenesaryny qoldamauyna baylanysty bolyp otyrghandyqtan, Bekmahanov ta nege qoldamaghanyn ashyp kórsetip bere almaghan. Sodan bolar jadaghay pikirge úrynghan. Bekmahanovtyng Sypatay men Ýristem tórege qatysty oiyn negizsiz, qate dep esepteymiz. Kenesarynyng moynyna talay jazyqsyz súltandardyng qany jýktelgen. Al Sypatay múnday keudemsoqtyqqa, әperbaqandyqqa, jazyqsyz bas alugha barmaghan. Ol by bolghan, dauly mәseleni ata dәstýri, biyler joralghysy boyynsha sheship, әdil kesim jasap otyrghandyqtan da eli, júrty, kórshiles qyrghyz eli qadir tútqan. Tarihtan belgili Sypatay baba soghyssyz, aiqay-shusyz-aq qazaqqa tiyesili ata-baba jerin qyrghyz manaptaryna moyyndatyp, keneytken. Al Ýristem tórening de imandy adam bolghandyghy nemere inisi Kenesarygha jauap sәleminen kórinip túr: «Mening berer aqylym: Qúday әzirshe kýnәsin keshirip túrghand, atalghan jerlerdi tastap, mening janyma kóship kelsin» demep pe edi, úly jýz jerine shaqyryp. Ózining nemere inisining basyn jaularyna berdi dep túrghandar naghyz imansyzdar emes pe? Qúday osyndaylardan saqtasyn!

Avtor E. Bekmahanov Kenesary kóterilisi turaly zerttey kele bylay deydi: «...Kenesary qazaqtardyng ejelgi tәuelsiz memleketin qúramyz degen úranmen kýres jýrgizdi...» dey kele: «...Kenesary kóterilisi, jergilikti jerlerdegi kezek-kezek búrq etken kóterilis oshaqtarynyng jiyntyghy boldy. Kenesary bastaghan kóterilisting osal túsy - barlyq rulardyng kýreske bir kezende kirispegendigi ekendigin taghy atap ótemiz» dep kórsetedi. Ýsh jaqty: patsha ókimetinin, orta aziyalyq handyqtardyn, óz súltandary men biylerining qanauyna dushar bolyp, әbden tityqtaghan qazaq eli Kenesarynyng sonynan erdi. Kóptegen kóterilisshiler: zorlyq - zombylyqtan óletin bolghan son, tatarlarmen qarqaralyq orystardyng tyqsyruynan Kenesary bizdi baylyqqa jetkizem dep uәde bergen son» degen. Al, baghanaly ruynan shyqqan T. Temaghynov tergeu barysynda «Men Kenesarygha baylyqqa jetu ýshin qosyldym» dep jauap bergen. Jýzbasy bolghan Tayman Meyirmanov: «Kenesarygha qosylghan sebebim, onyng Ordagha aty shyqty jәne onyng tobyna qosylghan adam bay bolady degen song býkil otbasymmen, tughan tuysqandarymmen Kenesarygha kóship bardym» degen.

E. Bekmahanov Meyerding : «...Kenesary tuynyng astyna negizinen ýisiz-kýisiz er jýrek jigitter ghana jinalghan...» degenin keltire otyryp kóteriliske bayghústardyng da qatysqany turaly derekter keltiredi. Tútqynnan bosaghan Ivanov: «...Kenesarynyng qol astynda 1500 jas óspirim qazaq pen baqtashylar bar...» dep kórsetken.Al, Kenesary ordasyna arnayy barghan patsha jansyzy Mynbay Túyaqov: «...Kenesarynyng kedeyligin, qarusyz ekendigin kórdim. Olar zoryghyp ólgen jylqynyng etin jeydi, әri kiyim kiyisteri jútan... Olar әdettegi bayghústar siyaqty ómir sýredi...» dep

habarlaghan. Osy derekterden Kenesary qolynyng nege bay-shonjarlardy shabugha әues bolghandyghynyng mәnisi kórinip túrghan joq pa?

E. Bekmahanov Kenesary kóterilisine ru shonjarlary - biyler men basqa iri feodaldardyng da qatysqanyn keltire otyryp, olardyng óz maqsat - mýddeleri bolghandyghyn kórsetedi. Mysaly: «...patsha ýkimetine narazy súltandardyng biri Sarman Túrsynhanov tergeu barysynda, kóteriliske qosylghan sebebim: aramyzdan birimizdi de agha súltan etip saylamay, búl ataqty qarapayym biyge bergendikten...» dep kórsetken.

«...Súltandardyng ekinshi bir bóligi kóteriliske halyq búqarasynyng qysymymen baylyghynan aiyrylyp qaludan jәne halyq arasyndaghy yqpalyn joyyp aludan qorqyp qosyldy.» deydi E. Bekmahanov. Osy rette kóterilisshelerge qosylghandyqtan ghana ózin tonaludan aman alyp qalghan, Músa Shormanovtyn, ózin aqtau jәne patshagha adaldyghyn kórsetu ýshin, orynborlyq ókimet oryndaryna: « Kenesarygha eshuaqytta qosylghan emespin jәne onyng kýresin qoldaghan joqpyn. Ol meni shaqyrghan edi, biraq men onan bas tarttym. Sizge belgili, ýnemi Kenesarynyng qaskóiligine qarsy kýresip keldim» dep jazghan. Al Úly Jýz jerinde, biz jogharyda atap ótkendey, Kenesaryny el, bi, batyr, tóreler qoqan handyghy men Resey otarshyldaryna qarsy kýresin, egemendi qazaq elin qúru iydeyasy ýshin qoldaghan. Orta jýzding kedey-kepshik, bayghústarynday bay, nemese bay- shonjarlarynday tonalamyn dep qorqqandyqtan, lauazym iyesi bolu niyetinen emes. Al, biraq kórshi tuys qyrghyz elin qyru úsynysyn qoldamay, qoqan handyghy men solardyn, Resey patshalyghynyng «itarshysyna» ainalghan qyrghyz manaptaryna qarsy joryghyn quattaghan. Patriottyq degen, mәrttik degen osy. Osy aiyrmashylyqty kóre bilu kerek. Úly jýzde sol kezende el basylary: tóre, bi, batyrlar, ru basylary elding qamyn oilap, syrtqy dúshpandargha birigip el bolyp qarsy túrghan. Qazaqtyn: «U ishseng ruynmen!» degen ústanymy berik bolghan. Sondyqtan kedey - kepshikter elde meyilinshe az, al bayghústar bolmady deuge bolady. Orta, kishi jýzderde kedey - kepshikterdin, bayghústardyng kóp boluy Resey patshalyghynyng orta jýzben kishi jýz jerlerine erteden dendep kirip, jaqsy jerlerge bekinister salyp elding búrynnan qalyptasqan túrmys-tirshiligin búzuyna baylanysty bolyp otyrghandyghyn eskeru abzal. Resey patshalyghynyng qazaq elin iritip, el birligin búzugha qoldanghan aila tәsilderi tarihtan belgili, kózi qaraqty adamdar olardy biledi. Sonyng biregeyi - traybalizm ekeni belgili. Reseylikter taratqan «traybalizm virusyna» elimizding kóptegen er - azamattary shaldyghyp, aqyrynda ózderining opyq jegeni taghy da el -júrttyng esinde.

Ey, Sadyq aqsaqal, ata jasyna jetkenshe aqyl toqtata almaghanynyzgha ókinish bildiremiz. Amal joq,  Kenesaryny asqaqtatam dep Sypataydy tarihy túghyrynan tómendete almaysyz. Oghan senimdi dәleling de joq. Onday qolgha ústatar dәlel Bekmahanovta da joq, bar bolsa keltirer edi ghoy. Sypataygha qatysty Bekmahanov aghattyqqa jol berip alghan. Al, ol negizsiz aghattyqty   byqsytyp, qonyrsytyp jýrgender ózderining qara bastaryna teris paydalanyp keledi. Sonyng biri pendeshilikting shoqpyt shekpenin sýiretken siz bolasyz. Aruaqpen alysudan góri qolynyzdy taza iske súqpaysyz ba?

Al Sypatay babamyzdyng Resey patshalyghy tarapynan marapattaluy, Úly Jýzding Resey patshalyghyna óz erkimen qosyluyna baylanysty. Keybir ósek sóz taratyp jýrgendey Kenesarynyng basy ýshin emes.

Sypatay babamyzdyng patsha әskerin qoldap Qoqan handyghy iyelenip alghan: Taraz, Sayram, Aqmeshit, Tәshken tәrizdi qalalar men jerimizdi azat etuge qatysqany belgili. Óziniz de keltiripsiz ghoy: «praporshik Súranshy Hakimbaevqa general gubernator Kolpakovskiyding jazghan hatyn: «Súranshy, Dihanbay, Sypatay, Andas! Biz sizderdi qoqandyqtargha qorlatpaymyz. Barlyq aziattyqtargha habarlandar! Rossiya degen alyp memleket. Sizderdi qorghay alady» dep. Babalarymyz sol kezde, qazaq jerining tútastyghy ýshin dúrys sayasy sheshim qabyldaghan. Kensary babamyz Sypatay bi, Ýristem tórelerdi tyndasa,  eldi Resey patshalyghyna da, qoqan handyghyna da jәbirletpey aman alyp qalar edi. Óitkeni ózderi qamqor bolyp shaqyrghan.

Al, Qazaq elining kenes ýkimeti kezinde, ekinshi astanasy boluy tiyis Tashkent qalasynan auyz birshilikting joqtyghynan aiyrylyp qalghan joqpyz ba? Sadyq aqsaqa, T. Rysqúlov Tashkentti Qazaqstannyng astanasy etu shartyn 1919 jyldyng ózinde mәsele etip qoydy. Sol jolda kýresti. Al siz bolsanyz el birligin saqtau jolynda atalyq pikir, aqyl aitudyng ornyna arandatushylyq әreketke ashyqtan ashyq barasyz. Tarihy qayratkerge til tiygizesiz. Múny qylmys dep bilemiz.

Ey, Sadyq pende, ibilisting azghyruyna erip, Sypataygha kir keltiretin ósek mәlimetterdi sham alyp izdeuge kirisipsiz. Siz keltirgen Jambyldyng óleni de Sypataygha kólenke týsire almaydy. Búl ólendi «Súranshy batyrdaghy» jyrynda, 1860-shy jyly Sarykemerdegi orystargha qarsy soghysta Qúdiyardyng sapyndaghy : «...óz aghayyndarymmen atyspaymyn, shabyspaymyn» dep eldi alyp ketken seksen jastaghy Sypataygha ókpe-naz retinde aitqan. Osynday qazaq rularynyng óz aghayyndarymyzben soghyspaymyz dep úrys dalasyn tastap, bauyrlarymen qosylyp ketkendigin Myrza Múhammed Haydar Dulatta óz enbeginde keltirgen ghoy. Birneshe ghasyr ótken song da dulattar óz aghayyndarymyzben soghyspaymyz dep otyrghan joq pa? Búl Sypatay babamyzdyng danalyghy emes pe? Resey patshalyghy men qoqan handyghynyng arasyndaghy soghysta eldi beker qyrghyngha úshyratqysy kelmegeni, elge jany ashyghandyq emes pe? Al Súranshy batyr Resey әskerining praporshiygi bolghanyn óziniz de aitqansyz. Sonda da el men jerding tútastyghy ýshin Resey әskerining praporshiygi bolghan Sauryq batyrdy «satqyn» dep aiyptau aqylgha qona ma? Endi, ósekshi bolmasandar Jambyldyng 1955-shi jyly shyqqan ýsh tomdyq shygharmalar jinaghynyng birinshi tomynyng 78-79-betterindegi jyryn nege kórmegen bolasyndar:

Barayyn endi ayandap Sypataygha,

Aytpay ony ketpeymin tegi jaygha.

Úly jýzding tiregi - batyrym ghoy,

Bir bolmaghan yghay men syghayyna.

Qayyry qarashagha sonday jaqsy,

Qandyryp susyndatyp qant pen shaygha.

Baylyq, baqyt tek onyng erliginde,

Erlikpen el namysyn berdi kimge?

Kiming bar Sypatayday tónirekte,

Arghymaq mingizedi at kerekke.

Erligi men jomarttyghy jannan asqan,

Paydasy tiyip jatyr kýnde kópke.

Kim maqtamas qayyrymdy er Sypataydy,

Dәuletimen oraghan Alataudy.

Qansha halyq aralap jýrsem-daghy

Jalghanda kórgenim joq onday jandy.

Osynday mәlimetterdi kórmegen bolyp, aitpay ketu, sol adamnyng bilimining tayyzdyghynan nemese onbaghan traybalist bolghandyghynan. On bes jyl keyin aitylghan jyr - nazdy basqa uaqytqa telu --  soraqylyq. Ghylymy ortada múny «falisifikasiya faktov» deydi, yaghny jalghan tújyrym! Eldi shatastyru. Jambyldyng piri - Sýiinbay! Al ol kisi Sypataydyng zamandasy ekeni belgili, bir ólenin óziniz de keltiripsiz. Sýiinbay babamyz Sypataydy tek qana madaqtaghan. Sol kezde, keyin bolghan kóptegen belgili aqyn - jyraular Sypataydyng kisilik, azamattyq, adamgershiligin, syn saghatta elge qamqor bola alghandyghyn jyrlaydy.

Bekmahanov atalghan enbeginde Kenesarynyng ólimi basqa emes, ózining úrysty dúrys úiymdastyra almauynan, jergilikti jer ereksheligin eskermey, qarsylastyng kýshin barlay almay, ózining sonynan ergen adamdardyng pikirlerin elemeuden bolghanyn kórsetken. Onyng qazasyna Sypataydyng da , Ýristemning de eshqanday qatysy joq.

Qyrghyzdardyng tútqynyna týsken kýnde de Kenesarynyng óltirilui, tek ózining qatygezdigining saldarynan, oghan óshikken adamdardan bolyp túr. Keybir derekter boyynsha, qyrghyz manaptary da tóreni óltirudi qúptamaghan. Al, patshanyng qúryghy úzyn, odan ondaghan, jýzdegen azamattar da qashyp qútyla almaghan. Qyrghyz qolynan mert bolmasa, orys әskerining qolynan ólim qúshuy kәdik bolatyn. Kavkaz jerinde Resey otarlaushylaryna qarsy birneshe ondaghan jyl soghysqan Shәmil imam tútqyndalyp, ishki Reseyge jer audarylghanda: «...men Reseyding osynday alyp el ekendigin bilgende, búlay soghyspas edim...» degen eken. Patsha ózine qarsy kelgendi erkinsitip qoymaghan. Kenesarynyng erligin kórsetemin dep, onyng ruhyna kólenke týsirip, aruaghyn shulatyp otyrghanynyzdy qalay týsinbeysiz!

Qazaq halqyna Kenesary qanday ardaqty bolsa, Sypatay da sonday qúrmetti. Mәseleni solay qoy kerek. Sizding kóterip jýrgeniniz ónbes dau, al aruaqqa til tiygizu -- imansyzdyq bolyp tabylady.

Aytatynymyz halqymyz basynan ótkizgen tarihy oqighalargha, kezenderge, sol kezenderde ómir sýrip, elimizding bolashaghyn damytugha qomaqty ýles qosqan qayratkerlerimizge til tiygizbey úqypty bolghanymyz abzal. Zertteu jýrgizip jibergen qatelikterin, taghy basqa da kemshilikterin kórsetip, ashyp, keleshekte ózimizge, elge sabaq bolu ýshin paydalanu kerek.

Sypatay, Kenesary babalarymyz ómir sýrgen uaqyt qazaq halqy ýshin óte kýrdeli kezeng bolghany belgili. Elimiz myndaghan jyldar boyy kóshpeli ómir sýrip kelgen, sol ómirge sәikes memlekettikteri bolghan. Al sol kezde otyryqshy elge tәn jana túrpatty memleketti qúru talpynysy jýrip jatqany belgili. Elimizge tútqa bolghan er-azamattarymyzdyng oi-tanymdary kýrdeli ózgeristerge úshyrap, is-әreketterinde qayshylyqtargha úrynyp jatty. Osyghan týsinistikpen qarap, sol kezenderdegi tarihy oqighalargha osy kezenning túrghysynan bayypty kózqaraspen kelu kerek dep esepteymiz. Qalay bolghanda da babalarymyz bizge, úrpaqtaryna osy kýngi, aldynghy qatarly el boluymyzgha enbek etti. Sol jolda óz ómirlerin qiigha da bardy. Sol jolda halqymyz qanshama «tar jol tayghaq keshuden» ótti. Osynday qiynshylyqtardan ótip qúrghan elimizding ghúmyry mәngilik boluyna ýles qosuymyz kerek. Osy rette tarihshy ghalymymyz E. Bekmahanovtyng da el namysyn qorghap, Kenesary babamyzdyng otarshylargha qarsy kýresin jan-janjyqty zertep, qyruar enbek jasaghanyn da baghalay biluimiz -- eldigimizge syn degimiz keledi. Al jibergen aghattyghyna keshirimmen qarap, keleshekte osy kemshilikter ghylymy zerdelenip, aqiqat anyqtaluy tiyis. Ghylymy izdenis bir ornynda shektelip qalmauy kerek. Sondyqtan jogharyda aitqanymyzday Kenesarygha qatysty mәlimetterdi bireudi jamandap, kinә taghyp, aiyptaugha paydalanbaghanymyz dúrys bolady.

Bilesiz, atalarymyz myndaghan jyldardan beri aruaq syilap kelgen. Ata saqalynyz auzynyzgha týsken adam ekensiz, múny qalay oilamaysyz? Kenesarynyng da Qúday aldynda «kýnәgha» batqanyn nemere aghasy Ýristem tóre de naqtylap aityp túr ghoy. Mýmkin, jazyqsyz adamdar aldyndaghy «kýnәsi» ýshin osynday negizsiz qazagha dushar bolghan shyghar. Sol kezde qorshaudan aman - esen ketuine mýmkindik bolghan ghoy. Sóitip qaza bolmaytyn jerde qazagha dushar bolyp túr ghoy. Osy kýnge deyin Kenesary babamyzdyng basy da tabylmay jatqany ne sebepten? Bәri bir Allanyng qolynda emes pe?

Sadyq eke, jýregimizge imandylyqty úyalatayyq. Al Sypatay babamyzgha kelsek, babamyzgha Allanyng núry erekshe týsken. Sondyqtan da Sypatay babamyz aruaqty, kiyeli kisi bolghan. Múnday kisiler jýzdegen jyldarda bir tuady. Babamyzgha negizsiz tili tiygen adamdardyng ómirde joly bolmay, ómir jastarynyng qysqa bolyp jatqandyghyn nege eske almaysyz. Osy jәidi esten shygharmayyq, aghayyn!

Siz, sizdi jaqtaushylar Sypatay babamyzgha tilderiniz tiyip, qaralap jatyrsyzdar. Aruaqpen oinamanyzdar. Erteng sizding tiliniz kýrmelip, kóziniz alaqtap qalsanyz ne betinizdi aitysyz? Ózinizge tiymese, úrpaqtarynyzdyng obalyna qaluynyz mýmkin ghoy. Sondyqtan sizderge berer aqylymyz E. Bekmahanovtyng ghylymy júmystarymen jaqsylap tanysynyz jәne osy bizding jazghandarymyzdy oqyp, týsinip, jibergen qateliginizdi moyyndap, Sypatay babamyzdyng aruaghyna arnap qúrbandyq shalyp, jazdym - janyldym dep, bir Alladan keshirim súraghanynyz jón bolady. Sonda «Qúday kýnәnizdi keshirsin» deymiz. Týbin týptep kelgende Sypatay babamyz da sizge bóten emes. Qargha tamyrly qazaq emessiz be? Ne kórindi sonsha ma, el aman, júrt tynyshta ó jaghanyzdy júlyp. Ne «traybalizmmen» nauqastanyp qaldynyz ba? Bile bilseniz, jogharydaghy keltirilgen tarihy kitapta birinshi ret ýisinderding eki myng ýsh jýz jyldan beri qaray qazaq halqyn qúraushy negizgi ata ekendigi ghylymy dәleldelgen. Al orta jýz ben kishi jýzder ýisinderdi búrynnan-aq agha balasy dep moyyndaghan. Sondyqtan Sadyq eke, Sypatay babanyzdyng balaghyna jarmasyp jatqanynyz estigen elden úyat emes pe? Al arghyndargha kelsek olar da ýisin-dulattardyng úrpaqtary. Sondyqtan da tarihyn basqa jaqtan izdep, qúr әure bolyp, taba almay jatyr. Osyny negizdeytin derekter bar. Týsindirip bere alamyz.

El ishinen jik shygharyp jýrgen, azamattar! Oljas aghamyz aitqanday: «... taulardy alasartpay, dalamyzdy asqaqtatayyq...» degimiz keledi. Kóre almaushylyqty qoyatyn kez keldi ghoy! Az boldy ma kóre almaushylyqtan qazaqqa kelgen qiyaanat: Músany jayau qaldyrdyn; Birjandy da sabadyn; Serining atyn óltirip, Aqandy da qorladyn; Abaydyda sabadyn; Mәdiydi quyp elinen týrmege de japqyzdyn; Baluan sholaq batyrdy da atqyzdyn. Búlar ótken zamanda boldy deyik. Endi myna egemendik alyp, erkindikke qol jetkizgen zamanda ne jetpeydi? Ras, elimizding tarihyn zertteu kerek, ketigin týzeuimiz kerek. Ony tek shyndyqty izdeu arqyly anyqtaugha bolady. Ótirikpen ulap keler úrpaqty shatastyrmandar!

Kezinde óresizder sonyma týsip, Mәskeuge VAK-qa jalghan aryz jazyp, sodan Leningradta ekinshi ret kandidattyq ghylymy júmysymdy qorghadym. Sol kezde meni jamandaugha barghan ishi tar, aryzqoy dalbasalap: «...orysqa tili tiydi...» dep jaghyndy (ghylymy kenesting protokolynyng kóshirmesi bar). Bәribir týk te shyghara almady. Qayta sol jerdegi ghylymy kenes tarapynan: «...doktorlyq júmysyng dayyn, kelesi jyly qayta óndep kel, biz qorghatamyz...» degen qoldau kórsetti. Al Almatyda jala japqyshtar jabylyp, kese kóldeneng túrdy.

Jala jabushylardan qay qoghamda da arylmay kelemiz. Olar eshuaqytta shyndyqty aitpaydy, al ótirik aitugha kelgende aldyna jan salmaydy. «Shyndyq týbinde bir jenedi», - degen B. Momyshúly. Qayratkerlerdi qiyanatqa qiya salu jerkenishti әreketke ainalyp bara jatqany alandatady. Osy orayda Ahmet Baytúrsynov aitypty degen myna bir sóz eske oralady: «...búlardyng asqanyna da, atqanyna da kónemiz ghoy. Myna auylymyzdyng «itterining qapqany» qabyrghamyzgha batty ghoy...». ShIRKIN, NAGhYZ ARYSYMYZDYNG SÓZI GhOY! Sol kezende Qazaq elining ishinde ónsheng ósekshi, jala japqysh, óresizderding joly bolyp, sol satqyndardyng ýstemdigi beleng aldy. Al adal, taza adamdardyng auyzdaryna «qúm» qúiylyp, óz pikirlerin bildiruden qaldy. Onyng ýstine qazaq aitpaqshy «tegi nashar», atam zamannan malshy-jalshy bolyp kýnin zorgha kórip jýrgenderding úrpaqtaryn oqytyp últ «elitasyn» qoldan jasap, ol «beysharalar» Mәskeuding «aq degenin -- aq, qara degenin - qara» dep qúldyq úrghan joqpa? Solardyng úrpaqtary emes pe, qazir de ózderinshe «elita» bolghansyp elge, jerge qarsy әr-týrli kelensiz qylyqtargha baryp jýrgendikteri. Sonda da elimiz, ardaqty agha, apalarymyz el patriottaryn tәrbiyelep, tektilikting ne ekenin kórsetip, el mýddesin qorghap, egemendigimizge elding qolyn jetkizdi.

Sadyq aqsaqal, jalghan sóilemey tek shyndyqty aitu azamattyq paryz bolmaq. O dýniyelik bolghan kisilerge jala japqan adam, búl dýniyening jaqsylyghyna kóz júma qaraydy. Biz halqy az, jeri ýlken memlektpiz. Jerimiz talaylardyng kózining qúrtyna ainaluda. 16 mln. adamdy Qytay shektegen kýnning (tuudy) ózinde bir-aq jylda dýniyege keltiredi. 16 mln. әlemning eng iri qalalarynyng halqynyng sanyna da jetpeydi. Shókimdey ghanamyz. Sizdi nege últ, halyq mәselesi tolghandyrmaydy, men osyghan tanmyn. Qay kezde de El, Otan aldyndaghy azamattyq paryz bolady. Ol paryzdy úmytqan tirshilikting baldyr - batpaghyna batyp, óz etegine ózi sýrinip, qyzghanysh otynan kýiip, bezek qaghady.

El taghdyryn tolghandyryp otyrghan mәsele kóterip, jan aiqayynyzdy bildirseniz, әngime basqa, al sizdiki túrmystyq tilmen aitqanda qatyn ósek qoy. Ósekpen órge baspaymyz, óz úrpaghymyzdy túnshyqtyramyz. Osy orayda fransuz filosofynyn: «...qazirgi órkeniyetting sory oqyghan naqúrystar...» degen pikiri eske týsedi. Ál-Faraby babamyz aitqan eken: «...tәrbiyesiz berilgen bilim - adamzattyng qas jauy...» dep. Al, Gh.Mýsirepov «qazaqtyng jauy óz ishinde» degen. Ózimizdi ózimiz jau kórmeyik, jargha iytermelemeyik, tarih keshirmeydi. Jahandanu zamanynda El bolyp qaludy oilauymyz kerek. Áytpese, ózgening júmyryghynda ketip qaluymyz týk emes. Elding irgesin iritpey, el birligin bekiteyik. Shyndyq, әdildik, imandylyq jolynda kýreseyik. Al basqa teris is-әreketterding bәri ainalyp kelgende, týbinde ózine opyq jegizedi.

(sony)

Ábil Býrlibaev,

Tehnika ghylymdarynyng kandidaty.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5554