«Jana jyl» degende eng aldymen oigha oralatyn ýsh nәrse bar: Ayaz Ata, shyrsha jәne shampan. Biz búlardyng qataryna ...teledidardy qosar edik. Rasynda da, merekelik as mәzirinizdi әzirlep, jaqyn-juyghynyzben birge dastarhan basyna jinalghannan týn ortasy aughansha tórinizdegi «kók sandyqqa» kóz salmay otyra almaytynynyz anyq qoy. Kónil-kýiiniz kóterinki bolghan son, kógildir ekrannan da sol jandýniyenizding pernesin dóp basar túzy tatymdy dýnie izdeysiz. Alayda alyp-úshqan asau kónilding ystyghyn qazaqstandyq telearnalardyng su sepkendey basyp tastaytyny qiyn.

«Jana jyl» degende eng aldymen oigha oralatyn ýsh nәrse bar: Ayaz Ata, shyrsha jәne shampan. Biz búlardyng qataryna ...teledidardy qosar edik. Rasynda da, merekelik as mәzirinizdi әzirlep, jaqyn-juyghynyzben birge dastarhan basyna jinalghannan týn ortasy aughansha tórinizdegi «kók sandyqqa» kóz salmay otyra almaytynynyz anyq qoy. Kónil-kýiiniz kóterinki bolghan son, kógildir ekrannan da sol jandýniyenizding pernesin dóp basar túzy tatymdy dýnie izdeysiz. Alayda alyp-úshqan asau kónilding ystyghyn qazaqstandyq telearnalardyng su sepkendey basyp tastaytyny qiyn.

Óz basym mereke kýnderi otandyq arnalardan onghan dýnie kýtudi birazdan beri dogharyp jýrgen adammyn. Sonda da Jana jyl degen pәlening siqyry bar ma, әlde «rasymen-aq osy joly bәri dúrys bolar ma eken?» degen ýmit  ýzilmey me, әiteuir jyl auysar shaqta ózge júrtpen birge teledidargha telmirmeuge shara qalmaydy. Búl joly Qúday jarylqap, biraz tәuir baghdarlamalar kózge ilindi. Eng әueli, «Elarnadaghy» «Bazar joq» әzil-syqaq teatrynyng janajyldyq qoyylymy kónilden shyqty. Múndaghy últymyzgha ghana tәn minez-qúlyqtardy kýldire otyryp mineytin әzilderding úghynugha jenil (biraq jeniltek emes), yaghni, shynayy merekelik sipatta bolghany quantty. Ásirese Qayrat Ádilgereyding qazaq әjeleri turaly qaljyny, Túrsynbek Qabatovtyng besik jayly jәne oqushylar men ata-analar haqyndaghy әzilderi kókeyge qondy. Syqaq nomerlerining arasyn kónildi de jaqsy әnder jalghap otyrdy.

Osy arnadaghy «Janajyldyq kinoduman» da, key tústaryndaghy kedir-búdyrlaryna kóz júma qarasaq, sәtti oilastyrylghan joba bolyp shyqty. Kórermen qauym әnshilerding keybirin akterlik qyrynan tanyp jatty. Ótken jyldyng ýzdik sazdy baghdarlamalarynyng biri bolghan «Saz әleminin» qorytyndysyn, yaghni, gala-konsertin dәl 31 jeltoqsan kýni kórsetu de óte dúrys sheshim boldy. Jýrgizushilerding de, jalpy ssenariyding de merekelik sipatta әzirlengeni kórinip túr. Biraq konsertte oryndalghan әnderding basym kópshiligi tyndarmandy baurap almaq týgili, eleng etkizuge qauqary shamaly tuyndylar eken. Ánshilerding de deni «Dausymnyng baryn barynsha bayqata týssem!» degen maqsatty ústanghanday kórindi. Eger әn myqty bolsa, oryndaushy ony jan-tәnimen berilip aitsa, bәribir qabyldanady ghoy. Mәselen, Gauhar Qaspaqova da «Qysmetti» qúlaq jararday kýshti dauyspen aitady, biraq әnning tabighaty solay ghoy, onyng ýstine әnshi sheberligi arqyly ol jýrekterge jetedi. Al «Saz әleminin» gala-konsertine qatysushy jas әnshilerding basym bóligi oryndaghan tuyndylar týkke túrmaytyn nashar әnder bolghandyqtan shyghar, «Elarnany» tura sol mezette qosyp qalghan kórermen olardy ózin qútqarugha shaqyryp, jan dausy shyqqan bireuler eken dep qaluy әbden mýmkin edi. Álde bizding jastardyng tyndaytyny osynday әnder me?

Búl arnamen enshiles «Habar» da 31 jeltoqsanda óz efiyrindegi baghdarlamalardyng - «Ázil-kesh» pen «Dudar-aydyn» janajyldyq shygharylymdaryn kórsetti. Múnda da әzil jaghy tәuir bolghanymen, әn tandau jóninen úiymdastyrushylar úqyptylyq tanytpapty. Qarapayym adam mereke kýni onsyz da órekpip túrghan kónildi sәtine sәikes yrghaqty, jaghymdy, tipti bayau bolghannyng ózinde jýrek qylyn nәzik shertetin lirikalyq tuyndylar izdemey me? Al jogharyda atalghan jobalarda sonday sipattamagha say kónil kónshiter әnder siyrek boldy. Soghan qaraghanda týsirilimde qay әndi aitatynyn әnshilerding ózderi tandaghan-au, sirә.

«Qazaqstan» últtyq arnasy bir apta boyy Jana jyl turaly sheteldik kinofilimderdi kórsetip shyqty. Al mereke kýnderi kórermenge «Saghyndyrghan әnder-ay!» retro-festivali men «MuzArt» ansamblining konsertterin úsyndy. Ekeuining de kópshilik kónilinen shyqqany anyq. 31 jeltoqsannan 1 qantargha auysar sәttegi «Júldyz jaughan Jana jyl» jobasy turaly dәl olay aita almaymyz, óitkeni, әnshi hәm әn tandau jóninen ózge arnalardyng kemshiligin qaytalady. Osy sózdi «Án men Ázil otauyna» da («Astana» arnasy), «Qazaqsha konsertke» de («31 arna») qatystyryp aitugha bolady.

Qyzyq, әnsheyinde «qazaqta ne kóp, jaqsy әn kóp» deymiz, al mereke kýni solardyng bәrin ysyryp qoyyp, býgin aitylyp, erteng úmytylatyn әlәulaylargha kezek berip, qarap otyramyz.

Bayqauymyzsha, bizde otandyq arnalar airyqsha sýietin ónerpazdar toby bar eken, olar tórt-bes arnanyng bәrinen de kórindi. Kerisinshe, key әnshiler eshqanday arnadan efirge shyqqan joq. Búl olardyng shygharmashylyghyndaghy toqyraudan ba, әlde arna basshylarymen til tabysa almauynan ba, týsine almadyq.

Jogharyda ainaldyrghan bes arnanyng ghana aty atalghanyna tang qalyp otyrghan shygharsyzdar. Tang qalatyn týgi joq, óitkeni, qalghandary qazaq tilinde janajyldyq baghdarlama әzirleudi qajet dep tappaghan. Aytpaqshy, STV 31 jeltoqsan kýni «Lubovi v krediyt» atty qazaq filimin berdi. Bir qaraghanda, óte dúrys qadam sekildi kórinetini ras. Biraq múnyn... «mylqau» kino ekenin eskerseniz (ras aitam, keyipkerleri esh sóilemeydi), oilanyp qalasyz. Kónil-kýiiniz kóterinki, dastarhanda dәm әzir, әne-mine kirip keletin Jana jyldy asygha kýtudesiz, sol alyp-úshqan seziminizge say әserli dýnie kórginiz keledi, al arnany qosyp qalsanyz - ýndemeytin kino!

«Taqiyaly perishteni» týngi 02.30-gha qoyghan «7 TV» keshkisin, yaghni, eng kórilimdi uaqytta «Novogodniy konsert Fabriky zvezd», «ymoristicheskiy konsert ot sozdateley Nashey KZashi» degen eki konsert berdi. Birinshisi ózderining ónimi deyik, biraq qay tildegilerding basym ekeni bәrimizge belgili. Al ekinshisi... Áldebir jana tuyndyny jarnamalauda, júrtshylyqtyng qyzyghushylyghyn oyatu maqsatynda onyng avtorlarynyng búryn qanday dýrildegen hittar tudyrghanyn eske salu әdisi qoldanylatyn bilemiz. Mәselen, әigili «Avatar» filimi jaryqqa shyghar kezde afishalarda, jarnamalyq treylerlerde «novyy filim ot sozdateley «Titanika» dep atap kórsetip jatty. Kinosýier qauym «o, «Titanikti» týsirgen rejisserding jana filimi de jaman bolmas» dep, kinoteatrlargha shúbyrdy. Yaghni, Djeyms Kemeronnyng atynyng ózi әlemdik brendke ainaldy. Al «...ot sozdateley Nashey KZashi» dep әspetteytindey, «Nasha KZashanyz» kimning shikirәsi edi? Qazaqty mazaq qyludan basqany bilmeytin osy bir bos yrjaqay baghdarlamany jauyp tastaugha «qoldary tiymey jýrgen» KTK arnasynyng basshylaryna qayranmyn.

KTK demekshi, búl arna «Mәssaghannyn» janajyldyq shygharylymynan basqa birde-bir qazaqsha merekelik habar dayyndamapty! «Dayyn asqa - tik qasyq» bop, tek reseylik dýniyelerdi qaytalap berumen ghana otyrdy. Kýndiz «Djentlimeny udachiy», «Ivan Vasilievich menyaet professii», «Operasiya Y y drugie priklucheniya Shurika» sekildi kenestik kezenning komediyalaryn kórsetse, týnge qaray «Novogodniy ogonek na Shabolovke» degen konsertti qaytalady. Búl - «Resey-1» arnasynyng ónimi. Ras, arasynda «Operasiya Ó ily novye priklucheniya Nashey KZashi» degen óz «shedevrleri» de bar. Degenmen, KTK Jana jyldy Qazaqstanmen emes, Reseymen qarsy aldy deuge tolyq negiz bar. Búryn da orys filimderin «Nashe kino» degen aidarmen úsynatyn arna keyingi uaqytta ózderining reseylik baghyttaryna adal ekenin әbden aiqyndady. Sol elding arnasy bolmaghandaryna ókinetin de siyaqty...

Al NTK arnasynyng 31 jeltoqsan kýngi qazaq tilindegi jalghyz «baghdarlamasy» - 23.50-degi Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng qúttyqtauy boldy. Qalghan uaqyttyng bәrinde - tek reseylik filimder, reseylik konsertter («Novye pesny o glavnom»), reseylik shoular («Komedy klab», «Komedy vumen») kórsetildi. Yaghni, NTK-ny «taza reseylik arna» atanudan tek Preziydentting qúttyqtauy ghana «qútqaryp» qaldy...

«Abay-aqparat»