Senbi, 23 Qarasha 2024
1924 0 pikir 13 Qazan, 2020 saghat 11:33

Densaulyq saqtaugha salynghan investisiya 85,7%-gha artty

Býgin Ýkimet otyrysynda 2020 jylghy qantar-qyrkýiektegi Qazaqstannyng әleumettik-ekonomikalyq damu qorytyndysy jәne respublikalyq budjetting atqaryluy qaraldy.

Ekonomikanyng jay-kýii turaly últtyq ekonomika ministri Ruslan Dәlenov bayandady.

Ministr habarlaghanday qyrkýiek aiynda ekonomikalyq ýrdisterding pozitivti jaqqa ózgerui bayqaldy. Kórsetiletin qyzmetter salasynda júmys qayta belsendi bola bastady. Naqty sektorda ósu saqtaluda.

«Qyrkýiekte ósu kórsetken salalar sany artyp, ekonomika jandana bastady. Nәtiyjesinde jedel derekter boyynsha jalpy ishki ónimning ósu qarqyny 8 aidaghy minus 3%-ten qantar-qyrkýiek ailarynda minus 2,8%-gha deyin jaqsardy. Jyldyq inflyasiya 7% dengeyinde saqtaldy», – dedi R. Dәlenov.

Naqty sektorda ósu 2,2%-gha deyin jedeldedi. Naqty sektor salalarynyng kóbinde jәne jekelegen qyzmet týrlerinde ósu bayqaluda. Olar: qúrylys, aqparat jәne baylanys, auyl sharuashylyghy, óndeu ónerkәsibi. Kólik, sauda, әkimshilik qyzmet kórsetu, jyljymaytyn mýlikpen operasiyalar, túru men tamaqtanu salalarynda tómendeu bayqaldy. Búl – 9 aidyng kórsetkishteri.

«Eger qyrkýiek aiyn jeke qarastyrsaq, onda qyzmet kórsetu salalarynyng kóbinde ósuding qalpyna kele bastaghanyn kórsetip otyr. Ósu faktorlary: eksport, óndiris, óndirushi emes sektorlargha tartylghan investisiyalar», – dedi R. Dәlenov. Búl rette eksport 8 aida  $31,9 mlrd qúrap, tólem tengerimining ong salidosyn $8,1 mlrd dengeyinde qamtamasyz etti. Dayyn jәne óndelgen ónimderding eksporty úlghaydy.

Aghymdaghy jylghy qantar-tamyzda avtomobili eksporty 5,7 ese, ferrosilisiy – 5,4 ese, kýnbaghys mayy – 86%, temirden jasalghan sozba sym – 33, titan qúimalary – 9,5% ósti.  9 aida óndeu ónerkәsibinde ósu jalghasty. Atap aitqanda, avtomobili jasau – 51,6%, farmasevtika – 39,8%, dayyn metall búiymdary – 18,9%, qaghaz ónimderi – 15,1% jәne jenil ónerkәsip – 14,1% ósti. Ken óndiru ónerkәsibin esepke almaghanda, jalpy ekonomika boyynsha investisiyalar ósude. Investisiyalar densaulyq saqtauda 85,7%, baylanysta – 62,4%, sumen jabdyqtauda – 27,4%, túrghyn ýy qúrylysynda – 25,2%, agroónerkәsip kesheninde – 15,1%, óndeude – 7,3% jәne kólikte – 5,7% úlghaydy.

«Qyrkýiekte salalardyng kóbi ósim kórsetti. Olar auyl sharuashylyghy, qúrylys, bilim beru, tehnikalyq qyzmet, qarjylyq qyzmet, sauda, kólik jәne basqalar. Osylaysha qyrkýiekting kórsetkishteri iskerlik belsendilikting jandanuyn kórsetti. Qyzmet kórsetu salasy qalpyna kele bastady», – dedi ministr.

Ónerkәsip boyynsha jalpy alghanda óndiris kólemderi saqtaldy. Búl rette tau ken óndirisi ónerkәsibi 2,2%-gha tómendedi, al óndeu ónerkәsibi 3,3%-gha ósti. Ónirlerding kóbinde ónerkәsipting óskeni bayqalady. Eng joghary ósudi Qostanay, Aqmola, Soltýstik Qazaqstan oblystary kórsetti. 5 ónirde tómendeu tirkeldi. Olar Qyzylorda, Manghystau, Atyrau, Shyghys Qazaqstan oblystary, sonday-aq Shymkent qalasy. Óndeu ónerkәsibinde ónim shygharu 3,3%-gha ósti. Ósuding joghary qarqynyn farmasevtika, dayyn metall búiymdary, mashina jasau, onyng ishinde avtomobili jasau jәne jenil ónerkәsip kórsetip otyr. Ónirler boyynsha joghary ósu Qostanay, Týrkistan, Aqmola  oblystarynda bayqalady. 4 ónirde tómendeu tirkeldi. Olar: Aqtóbe, Batys Qazaqstan jәne Shyghys Qazaqstan oblystary jәne Shymkent qalasy.

«Negizgi kapitalgha 8,3 trln tenge somasynda investisiya tartyldy. 13 ónirde investisiya ósimi bayqaldy. Onyng ishinde eng joghary kórsetkishter Týrkistan oblysy jәne Shymkent qalasy kórsetip otyr. 4 ónirde tómendeu tirkeldi. Olar: Qyzylorda, Atyrau, Batys Qazaqstan jәne Qaraghandy oblystary», – dedi ministr. Qúrylys sektory túraqty qarqynmen damyp keledi.

Oryndalghan júmystardyng kólemi 10,5%-gha ósti. Joghary ósu Týrkistan oblysynda jәne Shymkent qalasynda bayqalady.  9,6 mln sh.m. túrghyn ýy paydalanugha berildi. Búl ótken jyldyng sәikes kezenimen salystyrghanda 9%-gha kóp. Ónirlerde 7 ekonomikalyq kórsetkish boyynsha jalpy jaghday kelesidey. 5 kórsetkish boyynsha 7 ónirde ósu bayqalady. Olar: Aqmola, Almaty, Jambyl, Qostanay, Pavlodar, Soltýstik Qazaqstan oblystary jәne Shymkent qalasy. Sonday-aq 7 ónirde 4 kórsetkish boyynsha ósu tirkeldi. Búl – ortasha dengey.

3 ónirde 3 kórsetkish boyynsha ghana ósu bayqalady. Olar: Atyrau, Batys Qazaqstan jәne Qyzylorda oblystary.

Iskerlik belsendilikti qalpyna keltiru boyynsha qabyldanyp jatqan sharalardy eskere otyryp, ortalyq jәne jergilikti atqarushy organdar kelesi aspektilerge nazar audaruy qajet.

Investisiyalar. Investisiyalyq jobalar boyynsha nysanaly kórsetkishke qol jetkizudi qamtamasyz etu.

Memlekettik baghdarlamalar. «Núrly jer», «Núrly jol», «Industriyalandyru» jәne «Júmyspen qamtu jol kartasy» memlekettik baghdarlamalary shenberinde jobalardy belsendi iske asyru.

Nesiyelendiru. Biznesti qoldaudyng memlekettik baghdarlamalary ayasynda nesiyelendiru ýshin shaghyn jәne orta biznes jobalaryn jedel irikteu jәne qarastyru.

Qyzmet. Sanitarlyq normalar men maska rejiymin saqtay otyryp, biznes qyzmetin qamtamasyz etu.

Baghalar. Áleumettik manyzy bar tauarlardyng barlyq týrlerine bagha monitoringin jýrgizu jәne baghanyng ósuin boldyrmau boyynsha tiyisti sharalar qabyldau.

Tiyimdilik. Ekonomikany qoldaugha baghyttalghan budjet qarajatyn tiyimdi iygeru.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5458