Senbi, 31 Shilde 2021
Bú ne mazaq? 3927 15 pikir 13 Qazan, 2020 saghat 12:57

«Boratqa» býiregi búratyndar kimder?

Mýmkin  men qate oilaytyn shygharmyn, alayda Qazaqstannyng dostarynan góri jaulary molyraq pa dep qalamyn. Onyng ýstine «ishinde it ólip jatqandaryny» qanshama?.. Elimizde mamyrajay ómir sýrip jatqanymen, ózderin múnda uaqytsha túryp jatyrmyn dep oilaytyndar da jeterlik.

Men búl jerde anau әleumettik jelilerde ashyqtan-ashyq kórinip jýrgen netýrli shovinister men separatister jayly sóz qozghap otyrghan joqpyn. Al eger Qazaqstan jayly eshbir aqylgha qonbaytyn, shylghy ótirikke qúrylghan danghaza әngime shygha qalsa, әlgindey jandardyng qúdayy berip qalady...

Ózgesin bylay qoyghanda bir kezde býkil eldi shulatqan ataqty «Borat» filimining ózi nege túrady? Bizding elding ghana emes, eshbir jerding tirshiliginde mýldem kezdespeytin oqighalardy tilge tiyek etip shygharghan filimning oqighasy dәl osy Qazaqstanda órbiytin kórinedi. Mәselen, jylqynyng zәrin ishu qazaqtyng últtyq taghamy bolyp eseptelui nemese kim-kimning de tughan qaryndasymen jaqyndasuy qalyptasqan dәstýr bolyp sanaluyn aqyl-esi dúrys, deni sau adamnyng tamashalauy mýmkin emes. Alayda búl filimsymaq Amerika elinde erekshe «qúrmetke» ie bolyp, Sasha Koen degen evrey әrtisine qomaqty tabys әkeldi.

Endi mine, «ózin Qazaqstannan kelgen jurnalist Borat» dep tanystyrghan búl filim taghy da jalghasyn tapqan kórinedi. Kezinde múny quana qarsy alyp, «әi, bir kýlkige qarq boldyq qoy» deytin esersoqtardyng sany taghy da artqaly túr. Jaraydy, Amerika halqyna renish joq. Olar óz elin býkil jerding kindigi sanaydy. Sondyqtan bóten elderdi bileyin deytin búlarda niyet te, ynta da joq. Sondyqtan da geografiya degennen mýldem habarsyz. Olargha «stanmen» ayaqtalatyn elderding barlyghy birdey kórinedi. Qazaqstandy Aughanstannan nemese Týrkimenstannan ajyrata almaydy. Úly amerikalyq shovinizm búlardyng qanyna sinip ketken. Qarapayym amerikalyq týgili, key-keyde olardyng preziydentining ózi elderdi ýnemi shatastyryp alatyndyghyn kórgende, eshtenege tang qalugha bolmaydy eken.

Alghashqy «Boratqa» qarsy bolghan eljandylarymyz az bolghan joq. Alayda olardy: «Búl jay ghana komediya ghoy. Kóredi de, kýledi de qoyady» dep júbatty. Ony aitasyz, bizdegi keybir bilgishter: «Oybay, búl filim Qazaqstan ýshin jaqsy jarnama jasady. Elge keletin turister kóbeydi. Sóitip qomaqty tabys týsti», dep bórkin aspangha atyp jýrgender de tabyldy. Sonda qalay, «Búl el shynymen dýniyedege әbden azghan elding biri me eken, sony kóreyik» dep kelgenge quanymyz kerek pe? Ádette, turister anau Fransiyadaghy Eyfeli múnarasyn kóruge nemese mynau Qytaydaghy Úly qorghandy,  bolmasa Italiyadaghy qúlaugha ainalghan ataqty múnarany qyzyqtaugha barady emes pe? «Bir qyzyqqa batayyq» dep kelgen әues jandardy (olardy turister dep ataugha auyz barmaydy) «Oybay, biz onday emespiz. Biz múndaymyz. Biz keremetpiz» dep qayta-qayta aqtalyp, aqsha tapqandyghymyzdyng ózi kýlkili emes pe?

Alayda, búl jolghy «Borat» búrynghysynan da asyp týsetin týri bar. Onyng shyghatyndyghyn estigen boyda alaqandaryn shapalaqtap, әkeleri tirilip kelgendey quanatyndar jeterlik kórinedi. Múny әleumettik jeliden anyq kóruge bolady. Búl jeli negizinen orystildi ekendigin eskersek, búghan tang qalugha da bolmas. Bәrining «Boratty» aqtaudaghy aitatyndary «Boratty» qaytemiz, eng әueli elimizdegi kelensizdikterdi joyyp alayyq» degen sasyq qulyqqa kelip tireledi. Solardyng biri  Artem Deryagin degen «aqylman» bloger óz akkauyntynda: «Qazaqstandyqtardy jappay jemqorlyq, joldaghy adam ólimderi, densaulyq saqtau salasynyng sapasyzdyghy men qymbattap ketken bilim beru salasy esh alandatpaydy. Olardy yzalandyratyn «Borat» filimi» ghana», dep taza hayp jasaydy.

Bir qyzyghy, múndaylardy Qostanayda shyghatyn «Nasha gazeta» degen basylym quana-quana basady. Búl basylym múnymen de toqtamay, sonau Almatyda túratyn Erjan Esimhanov degenning «Borat» jәne Qazaqstan jayly» atty «pәlsapagha» toly sala-qúlash maqalasyn taghy da basady. Aytatyny, sol bayaghy elimizdegi kez-kelgen gazetterding ashyq jazyp jatqan taqyryby. Ásirese jaqynda ghana Týrkistan oblysyndaghy óz balasyn sabaghan әke jayly ghalamshardy jaylaghan habar avtordyng oiyna tap kelipti. Odan әri avtor sol bayaghy elimizdeging jan-januarlardy qinap óltiru, kóbeyip ketken balalar ólimi bizdi erekshe alandatuy kerek degen oidy aitady. Biz múny, әriyne, teris dey almaymyz. Bizding qosylmaytynymyz avtordyng eger shetelde әldekim sol Borat jayly aitqanda «Joq, qazirgi Qazaqstan múnday emes» dep aita alasyz ba?» degen qúityrqy súraghy. Sóite túra oghan ózi: «Al naqty Qazaqstanda jaghday múnan da qiyn» dep týiindeydi. Demek, búl avtordyn, sonday-aq osy Erjan sekildilerding shashbauyn kóteretinderding oiynsha «Boratqa» renjimeuimiz kerek eken. Qayta oghan ýlken rahmet aituymyz qajet sekildi. «Europagha jaqsy atty kórinemiz, sóitip órkeniyetting tórine kóterlemiz» dep, qazaq halqynyng muzyka mәdeniyetine ýsh qaynasa da sorpasy  qosylmaytyn «Bitlz» degenge de eskertkish ornattyq qoy. Nesi bar, «Boratqa» da kezek kelip qalar... Borattyng ózgelerdi kórmey, tek qana bizding eldi tandap aluynyng astarynda da osynday bizding danghoylyghymyz, mәselening parqyna barmastan, ne bolsa, soghan eliktep-solyqtauymyz, Batystan kelgen dýniyening bәrin de aqylgha salyp, saraptap almastan, jappay qabylday beruimiz sekildi kezinde Abay hәkim aityp ketken kemshilikterden aryla almauymyz sekildi jaman qasiyettermiz bar shyghar.

Alayda Borat týgili, ataghy әlemge әigili qanday adam bolsa da ózge elde kezdespeytin dýniyeni kýlki men әjuagha ainaldyryp, elimizding namysyna tiiine eshbir moralidyq qúqy joq. Múny týsinbese, tek Qazaqstandy otanym dep eseptemeytin, múnda uaqytsha túryp jatqan mәngýrtter ghana týsinbeydi.

Bir quanyshtysy, Borat sekildi óz atyn shygharyp, tek bayyp qaludy kózdep, basty qúralyn «japtym jala, jaqtym kýi» degen әdiske ainaldyrghan qarau jandardan óz elin arashalaytyn sanaly azamattar da jeterlik kórinedi. Mәselen, sonau Úlybritaniyada túratyn, sol elding azamaty, qazaqtyng qyzy Lola Asqarova «Borat-2» filimin kórsetudi toqtatu turaly ghalamtorgha arnayy petisiya saldy.

«Koen myrza, Qazaqstandy, bizdegi asa bay mәdeny múramyzdy әdeyi búrmalap soraqy stereotipke ainaldyryp otyr. Býkil akterler qúramynda birde-bir qazaq joq. Al endi osy Koen qytaylardy, qara nәsilderdi, jergilikti amerikandyqtardy, evreylerdi mazaq etip kórsinshi. Qanday halyqaralyq rezonans tuar edi. Odan júrttyng bәri teris ainalyp, kinokompaniyalar da basyn ala qashar edi. Endeshe, ol qazaq halqyn nәsilshildik túrghydan kórsetuin toqtatyp, býkil qazaq elinen keshirim súrauy kerek», dep shyr-pyr bolyp jatyr. Nege óitpesin, ózgesi týgili osy Amerikanyng ózinde osyndaghy Qazaqstannan asyrap alghan balalardyng ózi taza mazaq pen kelekege ainalyp, qatty qudalaugha úshyrap otyr. Búl turaly elimizge belgili karikaturist-suretshi Erden Zikibay qynjyla aitady. Onyng pikirinshe, oidan shygharylghan qazaq turaly búl filim sheteldegi qazaqtardy kemsituding yqpaldy qúralyna ainalyp otyr.

Bir jaqsysy, Qazaqstanda búl petisiya qyzu qoldau tapty. Oghan qazirding ózinde 100 mynnan astam adam qol qoydy.

Al Amerikada túratyn, sol jerde «ýzdik poliysey» ataghyn alghan jerlesimiz Dimash Niyazov búl oqighadan syrt qala almaghan eken. «Men búl filimdi kórgenmin. Mýlde únaghan joq. Al kóp adamdardyng oghan senui mening ashu-yzamdy keltiretin», dep aghynan jaryldy. Endi ol «Borat-2» filimine qarsy beybit miting ótkizbek. Onyng búl bastamasyn Amerikada túryp jatqan qazaqstandyqtar týgel qoldap otyr. «Kerek bolsa, men Donalid Trampqa da hat jazamyn. Sóitip, osyndaghy qazaqtardyng atynan petisiya jasaymyn», deydi ol.

Urojenes Kazahstana poluchil nagradu "Geroy Mira" | Inbusiness

Ony sol jaqta túratyn jurnalist Daniyar Qojan men búrynghy tarazdyq, qazirgi amerikandyq qazaqtyng qyzy Anar Ábdimanapqyzy sekildi elimizge «qara piar» jasaytyn, osynau sayqymazaq filimge qarsylar tolyq qoldap otyr.

Alayda bizdi mazalaytyn bir ghana súraq. Qazir esh kemshiligi joq, barlyq problemalardan ada eldi býkil әlemnen kezdestiru qiyn, tipti, joq ta shyghar. Alayda, әlgi Koen degen evreyding tek Qazaqstandy ghana tandaghanynyn nemen týsindiruge bolady? Onyng astarynda qanday sayasat jatyr?

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

15 pikir