«Mәdeny múra» baghdarlamasy memlekettik tildegi gumanitarlyq bilimning tolyqqandy qoryn qalyptastyrugha negiz bolmaq. Sol arqyly qazaqstandyq irgeli ghylymnyng iri jetistikteri HHI ghasyr oqulyqtaryna engizilip, keleshek úrpaqtyng sana-sezimin qalyptastyruda әleumettik-tarihy ról atqarady. Ári joghary oqu oryndarynyng oqytushylary men ghylymiy-zertteu instituttary ghalymdarynyn, mamandardyng tize qosyp júmys isteuine jәne ilkimdi studentter men izdenushi jastardyng osy iske tartyluyna jol ashady.
Býginde ejelgi jәne ortaghasyrlyq dәuirding biregey artefaktilerine, yaghny kóne qoljazbalar men jәdigerlikterge qol jetkizilip, zerttele bastady. Qazaq halqynyng basynan ótken tarihy oqighalardyng syryn ashatyn, búryn-sondy kenestik ghylym әlemine beytanys bolyp kelgen jazba derekkózderi shetel múraghattary men qorlarynan alynyp, ghylymy ainalymgha engizilude. Fransiya, Germaniya, Týrkiya, Qytay, Resey, Ózbekstan men Úlybritaniyanyng jәne ózge de elderding kitap qorlary, múraghattary, kitaphanalary jәne ghylymy ortalyqtarynan alynghan qazaq halqynyng tarihy, filosofiyasy, qúqyghy, mәdeniyeti, әdebiyeti, óneri, halyq auyz әdebiyeti múralarynan týzilgen, qorytylghan ensiklopediyalyq enbekter men kóp tomdyq akademiyalyq enbekterding birqatary «Mәdeny múra» ayasynda jaryq kórip jatyr.
Mәselen, «Qazaqstan» baspasy qazaq tilindegi «Áleumettanu» jәne «Sayasattanu» atty 20 tomdyq enbekte әlemdik jauharlardyng әrbir sózi men sóilemi múqiyat tarazylanady. Baspa mamandary joghary mektepke jәne jalpy kópshilikke arnalghan әleumettanu jәne sayasattanu salasyna qatysty oqulyqtar men oqu qúraldaryna asa múqiyat den qoyghan. Sebebi kóne múraghattaghy salalas, sabaqtas jәne aralas qúrmalas sóilemdermen әdiptelgen kýrdeli tirkesterdi kez kelgen audarmashy tәrjimalay almaydy. Múnyng ýstine, osydan birneshe ghasyr búryn jazylyp, 100-150 jyl búryn orys tiline audarylghan mәtindi orystyng ózi әzer týsinedi. Ogust Kont shygharmalarynyng oryssha audarmasyn týsinu – orystardyng ózine ýlken kýsh. Baspagerlerding maqsaty – solardy maghynadan jansaq ketpey, qazaqsha jatyq jetkizu. Búl – asa jauapty mindet.
Qazaq tilinde «Álemdik tarihy oidyn» 10 tomdyq seriyasy qúrastyryldy. Kezinde Últtyq kitaphanagha «Ejelgi qytay derekkózderindegi qazaqtar turaly materialdardyn» 2 tomy, Resey memlekettik kitaphanasynan, Europa elderindegi kitaphanalardan siyrek kitaptardyng kóshirmeleri, 478 ataudy qamtyghan biregey «Qazaq kitabynyng bibliografiyasy» jetkizildi.
«Mәdeny múra» elimizding tarihiy-dereknamalyq bazasyn keneytip, tolyqtyrugha mýmkindik berip otyr. Onyng elimizding ishki-syrtqy ahualyn, al eng bastysy, Qazaqstannyng memlekettiligin jandandyryp, nyghaytuda manyzy zor. Qazaq jerining etnosayasy tarihyn zertteude Batys jәne Europa elderimen qatar, kóne jәne ortaghasyrlyq qytay, týrik, monghol, iran, arab jazba eskertkishteri qúndy derekkóz bolyp tabylady. Jahandanu qúbylysy bel alyp túrghan býgingi tanda jas úrpaqqa tarihy prosesti aqiqat tanytu ýshin kóneden býginge deyingi tarihiy-mәdeny baylanystardy qarastyrudyng mәni zor. Bir ghana mysal, qazaq-qytay, qazaq-qyrghyz, qazaq-qoqan, qazaq-oyrat diplomatiyalyq qarym-qatynastary jayly; Beyjinge kelgen qazaq hanynyng elshileri, jәne olargha Gramota tapsyru turaly; qazaq-qytay sauda-sattyq jәne shekaralyq mәseleler haqyndaghy qújattar, qazaq dәstýrleri, túrmys-salty men shekaradaghy azamattyq jәne qylmystyq ister jónindegi diplomatiyalyq qarym-qatynas qújattarynyng tabyluynyng ózi nege túrady?!
R.Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng ghalymdary «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasynyng ayasynda 300-den astam shaghatay, qytay tilderinde jәne ýsh mynnan astam mәnjýr, oirat tilinde asa manyzdy múraghattyq qújattardy, onyng ishinde kórshi memleketterding biyleushilerine qazaq handary men súltandarynyn, Abylay hannyn, Ábilmәmbet hannyn, Ábilpayyz, Sәniyaz tóre, Hanqoja, Ádil súltan, Uәly súltan, Kógedey gýn jәne basqa qayratkerler joldaghan 115-ten astam resmy hattardy tapqan.
Bir ghana Abylay hannyng óz atynan jazylghan, mazmúny býgingi ghalymdardyng nazaryn audaryp otyrghan, jazu mәneri senimdi birqatar hattardy qytay múraghatshylarynyng әli kýnge deyin saqtap otyrghandyghyn kóldeneng tartugha bolar. Eger keybireuler aityp jýrgendey, qazaq halqynyng «tarihy joq» bolsa, sonau 1758 jyly әrbir beti 43 joldan túratyn, mәnjýr tilinde jazylghan 5 paraqtyq býktemeli 10 qaghazda qazaqtyng sany, olardyng kóship-qonghan aumaghy, orta jýzding batyrlary men biyleri turaly derekter nege den qoyyp tizbelengen? Sonday-aq shveysar sayahatshysy Anry Mozerding qoryn saqtap otyrghan Bern tarihy múrajayynda Qazaqstan tarihyna qatysty asa qúndy derek tabyldy. Onda 1888 jyly A.Mozerding Ortalyq Aziyagha sapary kezinde qazaqtardyng úzyn-sany tek Qazaqstannyng batys ónirinde 1 milliongha juyq ekendigi jayynda jәne qazaq auyldarynan kórgen syi-siyapaty men tartu-taralghylary sóz etiledi.
Ótken men býgingi kýndi jәne bolashaqty selbestirip, jalghap túratyn tarih ghylymy ótkendi tarazylauda jaza bassa, býgingi tarihiy-sayasy jәne qoghamdyq qúbylysqa jansaq bagha berilui mýmkin. Al eng qiyny, osynday auytqushylyqtyng kesiri últ pen memleketting bolashaghyn, onyng damu baghytyn búra tartyp, әlemdik tarihtaghy layyqty ýlesine zalal keltiredi. Sondyqtan dýnie jýzining әr týkpirinen tabylghan mol múrany jýielep, ghylymy ainalymgha engizu ýshin tarih ghylymynyng mәnin kóterudi jalghastyra beru kerek.
Sonday-aq mәdeniyettanushylyq baghyttaghy pәnderdi zertteu әdistemesin jetildiru jayy da ózekti. Mamandar barlyq joghary oqu oryndary men mektepterdegi mәdeniyettanu baghdarlamasynyng óz aldyna derbes jýrgizilui kerektigin algha tartyp, studentterge qosymsha pәn retinde qosalqy oqytyluyna qarsy. Al tikeley mәdeniyettanu salasynda bilim alatyn studentterge arnap, kәsiptik baghdar men bolashaq mamandyq iyesi retinde olardyng mәdeniyet salasyndaghy prosesterdi memleket basqaru isine tiyimdi jәne sәtti paydalanyp, mәdeny sayasatty qalyptastyrugha baulu qajettigi bayqala bastady. Keleshek mәdeniyettanushylardy ghylymiy-zertteu júmysy men bilim salasy, múrajay qyzmeti, últaralyq jәne etnosaralyq qatynastar, halyqaralyq mәdeny baylanys, turizm jәne memlekettik qúrylym salalary kýtip otyr. Onyng qajettiligi әkimshilik-sayasy ortalyqtan mәdeniy-ruhany ordagha ainala bastaghan Astana qalasynda aiqyn sezilip otyr.
«Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasyn iske asyru mәselesi tudyrghan jәne bir mәsele – halyqtyng tarihy zerdesin qamtityn ejelgi jazbalardy әli de izdeudi jalghastyryp, qolgha týskenderine ghylymy túrghydan sipattama beru, jýieleu men saqtau – ghalymdar men memleketting aldynda túrghan eng kókeykesti mәsele. Osy orayda Kitaptar men kóne qoljazbalardy qalpyna keltiru ortalyghyn qúru qajet. Sonymen qatar qoghamdyq jәne gumanitarlyq ghylymdar salasyndaghy innovasiyalyq tehnologiyalardy qoldanudy zerdeleu kýn tәrtibine shygharyldy. Mәdeny múrany keleshekte jetkizip, saqtauda tek qana gumanitarlyq ghalymdardyng enbegi jetkiliksiz. Aqiqatynda, naqty jәne jaratylystanu ghylymy әlemindegi sony janalyqtardy gumanitarlyq salada qoldanyp, tiyisinshe tútynbasa, onyng ómirshendigi men qoghamgha paydasy az bolar edi. Mәselen, mәdeny múragha keshendi zertteu júmystaryn jýrgizetin Batys uniyversiytetteri men memlekettik emes kompaniyalarda kompiutermen jaraqtandyrylghan arnayy ortalyqtar júmys isteydi. Olar múraghattar men jәdigerlikterdi, kóne jazbalar men eskertkishterdi dәlme-dәl әri tereng zertteude asa zor qyzmet etedi. Endeshe, búl tәsil «Mәdeny múra» baghdarlamasyn sәtti әri keshendi jәne órkeniyetti negizde jýrgizu ýshin bizge auaday qajet. Otandyq ghylymgha janadan ghana enip jatqan elektrondy taheometrler (lazerlik teodolitter) qúrylghysynsyz Batysta sapaly qújatnamany jinaqtau prosesin týsinu mýmkin emes. Demek memlekettik búl iske gharyshtyq baylanys pen әr týrli ýlgidegi jәne modifikasiyaly elektrondy taheometr, sandyq beynekamera, sonday-aq, dýniyejýzinde keninen qoldanylyp otyrghan jahandyq pozisiyalandyru jýiesining (GPS) qabyldaghyshtary siyaqty arnayy qúral-jabdyqtar asa qajet.
Mamandar «Mәdeny múra» baghdarlamasyn jýzege asyruda tarihiy-múragerlik, yaghni, Qazaqstannyng mәdeny baylyghyn múragha qaldyru siyaqty manyzdy ghylymy mәselening irgeli teoriyalyq jәne әdisnamalyq izdenisi jetispey jatqandyghyn sóz ete bastady. Týrki halyqtarynyng tarihyn jazu nazardan tys qalyp barady. Terminologiyalyq toqtam turaly mәsele de kókeyde túr.

Raushan TÓLENQYZY
«Astana aqshamy» gazeti