Aybynymyz asyp, últtyghymyz úlyqtalghan shaqta rәmiztanu salasynyng da terenge tamyr tartuy - zandylyq. Býgingidey ruhty kýni osynau salanyng dingegi berik ghylymgha ainaluyna ólsheusiz ýles qosqan ghalym-túlghamen súhbat qúrghandy jón sanadyq. Endeshe kezek - belgili rәmiztanushy, QR enbek sinirgen qayratkeri, Memlekettik rәmizder jónindegi Respublikalyq komissiyanyng jәne eksperttik kenesting mýshesi Erbol Shaymerdenúlynyng әngimesinde.

«Bayraghymdy kótersem, qozyp keter qaydaghym»

- Memlekettik rәmizder - últtyq qúndylyq, úrpaqtar sabaqtastyghyn, ruhany bolmysyn qalyptastyrushy nyshan retinde qanshalyqty manyzgha iye?

Aybynymyz asyp, últtyghymyz úlyqtalghan shaqta rәmiztanu salasynyng da terenge tamyr tartuy - zandylyq. Býgingidey ruhty kýni osynau salanyng dingegi berik ghylymgha ainaluyna ólsheusiz ýles qosqan ghalym-túlghamen súhbat qúrghandy jón sanadyq. Endeshe kezek - belgili rәmiztanushy, QR enbek sinirgen qayratkeri, Memlekettik rәmizder jónindegi Respublikalyq komissiyanyng jәne eksperttik kenesting mýshesi Erbol Shaymerdenúlynyng әngimesinde.

«Bayraghymdy kótersem, qozyp keter qaydaghym»

- Memlekettik rәmizder - últtyq qúndylyq, úrpaqtar sabaqtastyghyn, ruhany bolmysyn qalyptastyrushy nyshan retinde qanshalyqty manyzgha iye?

- Eldik rәmizder - últtyng erekshe qúndylyqtarynyng biri. Sebebi onda azattyq ansary, jana qúrylghan memleketimizding baghyt-baghdary jan-jaqty әri aiqyn kórinis tapty. Osynau kórinisten qoghamnyng sayasy qúrylysyn da, últtyng sabaqtastyghyn da tanu qiyndyq tudyrmaydy. Rәmizderding asa manyzdy ekeni sonsha, búlar eldikting móri delinuge layyq. Rәmiztanu salasynda qalyptasqan talaptargha say olardyng tarihy tamyry terennen tartyluy shart. Qazirgi memlekettik rәmizderimiz osy jәne basqa da kóptegen talaptargha tolyq jauap beredi. Saq zamanynan bastalatyn sabaqty maghyna býginning erkindik ruhyn da sezdiredi. Rәmizderdegi әr qúrylymdyq bólikting ózindik mәni teren. Bir ghana kók týsting ózi kóp syr shertedi. Ár halyqtyng tanym-týisigine baylanysty ózining últtyq týsi bar. Qazaqtyng dýniyetanymyna shaq keletini - memlekettik tuymyzdaghy zeren kók týs. Áygili Anselim kestesi boyynsha osynau týs - adaldyqtyn, kirshiksiz tazalyq pen pәktikting nyshany. Kók týs yntymaq pen birlik iydeyasyn anghartady, beybitshilik, túraqtylyq pen bereke-baylyq belgisi bolyp sanalatyn ashyq aspangha megzeydi. Aspankók týs - qazaqy últtyq boyaudyng reni. Últtyng dili, tanymy, mәdeniyeti men búl týske degen airyqsha iltipaty osy oigha jeteleydi. Kezinde Týrik, Hazar, Úly seljýk qaghanattary, Aqsaq Temir Kóregen memleketi, Qazaq handyghynyng birqatar handary men batyrlary kók asaba kótergen. Qazaq KSR-ining memlekettik jalauynda da shaghyn kók jolaq paydalanyldy. Qazaqstan Respublikasy memlekettik tuynyng bir týsti boluy egemen elding birligin, territoriyalyq tútastyghyn pash etedi. Kók týske qatysty әngime әste múnymen shektelmeytinin ózderiniz de bilesizder.

- Baghzy tarihymyzda da tu qoldanylghanyn aityp qaldynyz. Osy jaytty terendete týsseniz...

- Búl rette, mәselen, «Bórili bayraq» atalghan ejelgi ghúndar men týrkiler kótergen kóne bayraqtargha toqtala ketelik. Olar tu, nayza jәne onyng úshyndaghy tu baylaytyn temir sekildi ýsh bólikten túrady. Tu nemese «tug» - terisimen qosa kesip alynghan jylqynyng qúiryghy bolsa, nayzanyng úshar basyna altynnan nemese jezden, olay bolmasa, mys taqtayshagha bórining beynesin salatyn bolghan. Bóri beynesining tandaluy onyng totemdik qyzmetine jәne ony erjýrektilik belgisi retinde qabyldaugha baylanysty. Elbasylar men qolbasylar óz tóniregindegi eng senimdi adamdardy da «bóri» dep ataghan. «Bórili bayraq» atty bayyrghy tu qazaq rulary arasynda shapyrashtylarda saqtalghan. Sýiinbay Aronúlynyn:

Qarasay - mening úranym,

Bórili basty - bayraghym.

Bayraghymdy kótersem,

Qozyp keter qaydaghym, - dep shalqyta jyrlaytyny sodan. Aytpaqshy, «Bórili bayraqty» salt attylar beynesi Almaty oblysynyng kóne eskertkishterinde jii kezdesedi.

- «Elbasylar men qolbasylar» demekshi, búghan deyin jaryq kórgen enbekterinizde tarqata jazghanynyzdy biletinbiz. Degenmen mereke kýngi әngime ghoy, gazetimizding oqyrmandary ýshin Elbasy bayraghynyng sipattamasyn jәne bir bayandap bermeysiz be?

- Qazaqstan tarihynda alghash ret Memleket basshysynyng bayraghy 1995 jylghy 29 jeltoqsanda dýniyege keldi. Ol - Memleketting eng joghary lauazymdy túlghasynyng resmy aiyrym belgisi. Onyng sipattamasy arnayy jarlyqta aiqyndalghan. Elbasy bayraghy - kógildir týsti tikbúrysh nysanyndaghy jaqtary ýshting ekisine sәikes keletin kezdeme. Tikbúryshtyng ortasynda qanatty barysqa mingen, ong qoly joghary kóterilgen saq dәuiri jas kósemining túlghasy bederlengen altyn shenber bar. Barysqa mingen adamnyng qolyna bilezik kiygizilgen, moynyna grivna men túmar taghylghan, basynda - úshy sýiirlengen qalpaq. Barys mingen adam men barystyng beyneleri altyn týstes. Odan tómenirekte qarly tau shyndarynyng beynesi salynghan. Kezdeme ýsh jaghynan altyn shashaqpen kómkerilgen. Bayraqtyng saby qoshqar mýiiz týrindegi suretti qola keskindememen túiyqtalghan, oghan tógilmeli shashaq baylauly. Bayraqtyng sabynda memlekettik tilde Elbasynyng tegi, aty men әkesining aty jәne onyng saylanghan uaqytyn kórsetetin sandar órnektelip jazylghan kýmis temirshe bekitiledi.

Biz - baqyttymyz

- Sizshe, eltanba, tu, әnúrannyng qoghamdaghy nasihaty, búlargha degen qúrmet kónil tolarlyq pa? Jas buynnyng sanasyna eldik rәmizderding әlde de nyq sinirile týsui ýshin nendey úsynys bildirer ediniz?

- Songhy jyldary rәmizderding qoghamdyq nasihatyna zor mәn berilude. 4 mausymnyng memlekettik rәmizder kýni retinde jariyalanuy - osy baghyttaghy asa ýlken qadam. Búl - memleket ýshin airyqsha atauly kýn. Múny rәmizderge ghana emes, sol rәmizderding iyesi elge degen qúrmet dep biluimiz kerek. Eldik nyshandarymyzdy úlyqtauda atqarylar is әli de kóp. Ras, balabaqshalarda, mektepterde keninen nasihattalyp jatqanynan habardarmyz. Tiyisti oqulyqtar da jaryq kórude. Memlekettik hatshy basqaratyn Respublikalyq komissiya dengeyinde kóptegen sharua qolgha alynuda. Mәselen, komissiyanyng songhy otyrysynda memlekettik rәmizderding Aqmola oblysynda nasihattaluy, qúrmettelui turasynda atqarylyp jatqan sharalar turaly oblys әkimi esep berdi. Aldaghy uaqytta komissiya Manghystau oblysy әkimining esebin tyndamaq. Yaghni, búl tústa men atalghan alqaly kenesting júmysy belgili jýiege týskenin aitqym kelip otyr. Respublikalyq komissiyanyng әr otyrysynda memlekettik rәmizderding úlyqtaluyna qatysty biraz úsynys, pikirler bildiriledi. Keyde tipti mәseleni qatqyldau qoyatyn jaghdaylar kezdesedi.

Memlekettik rәmizder týr-týsining saqtalmauy - ýlken mәsele. Teginde, elimizdegi qúqyqtyq negizderge sәikes búlardyng jasaluy - liysenziyalyq júmys. Búl is - memlekettik Standarttau komiytetining baqylauynda.
Qazirgi tanda qoghamdyq sharalar barysynan әnúranymyz jalpyhalyqtyq úrangha ainalghanyn angharamyz. Juyrda bir halyqaralyq jiyngha kelgen mәskeulik qaryndasymyz, ózi ghylym doktory elimizdegi týrli últ ókilderi qoldaryn tósine qoyyp, әnúranymyzdy shyrqaghanyn kórgende qatty tolqydy. Sonday tebirenisti sәtte «Men - baqyttymyn» dey berdi ol. Ánúranymyzdyng qanshalyqty yqpaldy ekenin osy syndy jayttargha qarap baghalaugha bolatyn shyghar.

- Rәmiztanushylyqtyng nysany, ózindik erekshelikteri, qiynshylyqtary turaly ne aitar ediniz? Búl sala óz aldyna bir ghylym retinde qarastyrylugha túra ma?

- Memlekettik rәmizderdi zertteumen tarihtyng rәmiztanu salasy shúghyldanady. Bizde búryn «rәmiztanu» ghylymy bolghan emes. Búl ghylymnyng basty nysany - rәmizderding qalyptasuyn, әr qúramdas bóligining maghynasyn jan-jaqty zerdeleu. Rәmiztanudyng nysany retinde eldik múrattardyng aiyrym belgisin bildiretin barlyq nyshan qaralady. Solardyng sanatyna memleketting tengesi de kiredi. Aqsha - elding ekonomikalyq quatynyng ólshemi. Onda eltanba bederlenetini jәne bar.

Jalpy, qazaq rәmiztanuy da qúlashyn kenge jaya beretinine bek senemin.

- «Eltanym», «Eltanu әlippesi» syndy enbekter jazu barysynda nyshandardy naqyshyna keltire zerttegen sheteldik tәjiriybelermen tanystynyz ba? Osy túrghyda ozyq tuyndy derlik qanday shygharmalardy ataugha bolady? Jalpy, órkeniyetti elderding rәmizge degen qúrmeti jóninde birer sóz...

- Álbette, búl saladaghy tәjiriybening kópshiligimen tanystyq. Búghan deyin tolyqqandy rәmizderimiz bolmaghan degenning ózinde qazaqtyng tól tarihyn meylinshe jiti sholyp shyqtyq. Sonymen qatar on shaqty elding ghalymdarymen pikirlesip, osy saladaghy tәjiriybelerin múqiyat zerdeledik. Zertteu jýrgizgen kezde baylanys ornatqan key rәmiztanushylarmen әli kýnge deyin hat almasyp túramyz. Juyrda doktorlyq júmyspen ainalysyp jýrgen reseylik bir ghalym habarlasyp, mening kitaptarymdy qolyna týsirgisi keletinin bildirdi. «Tipti aqyly bolsa da, tauyp berseniz. Sizding enbekteriniz jóninde internetten maghlúmat alghanbyz» dep telefon shaldy. Búl degeniniz qazaq rәmiztanu ghylymymen sanasu dep qabyldasaq, aghattyq bolmas.
Órkeniyetti el ataulynyn, birinshi kezekte, mәdeniyeti, iydeologiyalyq beriktigi órkeniyet biyiginde bolatyny týsinikti. Olardyn, әsirese, memlekettik rәmizderdi syilau mәdeniyeti tipten bólek: quanghanda - órliktin, qinalghanda - birlikting nyshany retinde senedi. Mәselen, AQSh-ta oryn alghan 11 qyrkýiek oqighasyna toqtalayyq. Múnda lankestik apat jaghdayynda tugha degen kózqarasty payymdau problemanyng basqa qyrlaryn ashugha kómekteskendey. Sebebi bylayghyda bayqalyp qalyp jatatyn enjarlyqtan, boykýiezdikten birde-bir tap sezilmedi. Elde últtyq jalausha ilinbegen jer qalmady. Ýiler men kenselerding tóbelerinde, avtokólik ataulyda, tereze bitkendi boylay, sham janghan baghanalarda, telefon antennalarynda, tipti jihazdar men kisi kiyimderinde, әiteuir qayda bolsa da, AQSh-tyng «júldyzdary men aq-qyzyl jolaqtary» tigilmegen, shanshylmaghan bos jer qalmaugha ainaldy. Áli esimde, sol jyly qazan aiynyng basynda ótkizilgen әleumettik zertteu barysynda amerikalyqtardyng 80 payyzy óz elining tuyn kótergenin, onyng 63 payyzy jalaudy ýilerinde ilip, 28 payyzy avtokólikterinde ornatqanyn, 29 payyzy óz kiyim-keshekterine qadap nemese tiktirip alghanyn maqtanyshpen aitady. 2000 jylghy 11 qyrkýiekte «Uollmart» әmbebap dýkeninde ghana 116 myng jalausha satylyp ketken kórinedi. Áriyne, kimning ne satqanyn qúrdan-qúr sanamalap otyrmaghanymdy týsinersiz. Ángime - әleumettik-psihologiyalyq qúbylystar astarynda, qoghamdyq sanada memlekettik rәmizderding alatyn orny turaly. Osy rette amerikalyq әigili ghalym Samueli Hantington bylay dep «tamyrshylyq tanytqany» bar: «Jalaushalar amerikalyqtardyng óz últtyq sәikestigine qatysty tútas әri qasiretti sezimin oyatty».

Qarasaq, tu jyrtylyp qalypty

- Kóshede kele jatqanda nemese mekeme ghimarattarynda rәmizderdi jiti qadaghalap qarau әdetinizde bar shyghar? Talapqa say qoldanylyp túrmaghan jayttarda eskertu jasaghan jaghdayynyz boldy ma?

- Dúrys aitasyz, óz basymyz rәmizderding qoldanyluyna otanshyl azamat retinde ghana emes, maman retinde de erekshe kónil audaryp jýremiz. Búl túrghyda eki ese jauapkershilik sezinetindeymin. Eldik nyshandarymyzdyng talapqa say ilinip túrmaghanyn kórgende qatty qynjylasyn. Qaysybirin sanap jatasyn, este qalghan qyzyq oqighany aita keteyin. 1998 jyldyng mamyr aiy boluy kerek, Tilderdi damytu departamenti újymy Almatydan Astanagha kóship kelgenbiz. Elordagha alghash qonys audarghan kýnder. Jengeng ekeumiz alanmen kele jatsaq, sol kezdegi Parlament ghimaratynyng tóbesine ilingen tu jyrtylyp qalghanyn kórdik. Birtýrli boyym titirkenip, kensening kýzetshisine jýgire jóneldik. Sonymen ne kerek, jyrtyq tu sol saghatynda-aq auystyryldy ghoy.

Jalpy, bizding tudyng týsi Astananyng kýn rayynda alty aigha deyin ónbey-solmay túra alady. Almatyda búl merzim bir jylgha jetui mýmkin. Qazir dýnie jýzining barlyq memleketinde últ tuy basty resmy rәmiz rólin atqarady. Onyng sipattamasy әdette Konstitusiyada nemese basqa zandarda bekitiledi. Tugha taghzym etip, onyng qúrmetine otshashu atu dәstýrge ainalghan. Ózge memleket aumaghyna engen kemelerding túmsyghyna eki elding tuyn qatar kóteru - salt. Tu әrqashan tutúghyrdyng tóbesine deyin kóterilui tiyis. Ony qisaytu aza tútudyn, tudyng jyghyluy - jeniluding belgisi sanalady.

- Osy tústa jәne bir saual ózimen-ózi súranyp túr. Ertedegiler tudy nemese bayraqty kóterip jýrudi abyroyy asqan azamatyna jauaptylyqpen tapsyratyn bolghan desedi...

- Solay. Erte zamandarda «Tubegi» atalghan resmy ataq, joghary mәrtebeli qyzmet bolghan. Mysal ýshin, jonghar jaugershiligine qarsy shayqas aldynda bas әmirshi bolyp Ábilqayyr han, al tubegilikke bas sardar Bógenbay batyr saylandy. Múnday sheshim Ordabasydaghy úly jiynda qabyldanatyn. Tubegi taghayyndau salty bertin kezenge deyin saqtaldy. Mysaly, 1916 jylghy últ-azattyq kóterilisi qaharmandarynyng biri Amangeldi batyr әskerining tubegisi - Qiyaqbay batyr. Osy dәstýrdi býgingi ómirmen sabaqtastyryp kórelik. Qazirgi zamanda Olimpiada oiyndaryna asa manyz beriletinin bilemiz. Sol oiyndarda jeniske jetken sportshynyng elining әnúrany oinalyp, tuy kóteriletin keremet rәsim bar. Al osynau aituly bәsekege attanar kezde elimizding tuyn Elbasy erekshe ýmit kýttiretin sportshygha tabys etedi. Mineky - aibyn shaqyru, mineky - býgingining tubegileri.

- Agha, óziniz rәmiztanumen dendep ainalystynyz. Sheteldik әriptesterinizben maman retinde baylanysyp túratynynyzdy aityp qaldynyz. Solardyng arasynan elimizding rәmizderine qatysty aitylghan pikirler, erekshe este qalghanday sәtter boldy ma?

- Sonau 1992 jyldyng ózinde bizge kelgen bir hat janymda jazylyp qaldy. Sebebi ol elimizge qatysty da, rәmizderimizge qatysty da «kim ne der eken?» dep jýrgen alankónil kez edi ghoy. Sonday kýnderding birinde Bonn qalasyndaghy Dýniyejýzilik veksiologiya ghylymiy-zertteu institutynyng diyrektory R.Kliymesh qazaq eline joldaghan hatynda bylay depti: «Memlekettik tularynyz óte ghajap eken. Men ony alghash ret teledidardan, Barselonadaghy olimpiadalyq oiyndardy tamashalau kezinde kórdim». Múnday jyly lebizdi so kezde AQSh, Chehoslovakiya, Germaniya, Reseyding belgili azamattarynan da alghanymyz esimde. Mamandar, әsirese, eltanbamyzdyng әlemdik tәjiriybede búryn kezdespegen ózgeshe bolmysyna tәntilik bildirdi. Kliymesh myrzanyng yqylasymen memlekettik rәmizderimiz әlemdik katalogke engizildi.

Erbolat QAMEN

«Astana aqshamy» gazeti