Senbi, 23 Qarasha 2024
1937 0 pikir 17 Qazan, 2020 saghat 12:33

Oqushylardy animasiyalyq kontentpen qamtamasyz etu kerek

Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligi Til sayasaty komiytetining tóraghasy Ádilbek Qaba 2020 jylghy 16 qazan kýni onlayn rejimde elimizdegi belgili animasiyalyq filim әzirleushilermen kezdesti.

Animasiyalyq filim әzirleushi, dublyajben ainalysatyn kompaniya basshylary men tanymal rejisserler bas qosqan búl jýzdesu mәnisin Ádilbek Kýneshanúly bylay dep atap kórsetti: «Basty maqsatymyz  – qazaq tilinde býgin tanda keng óris alghan sheteldik animasiyagha úqsas jenil әri qyzyqty, tartymdy otandyq últtyq ónim dayyndau, sóitip ertengi bolashaghymyz balalar tәrbiyesine belsene atsalysu. Indiyada bir kezderi kino salasynyng mamandary bas qosyp, әlem kóretin dýnie jasauymyz kerek dep aqyldasqan eken, sony atyshuly Bollivudqa úlasqany belgili. Sol sekildi animasiya salasyna serpilis әkeletindey is-qimyl qajet. Jasyratyny joq, jasóspirimderding qazirgi eng jaqsy «oyynshyghy» – úyaly telefon, qala berdi syrtqy orta, ghalamtor, yutub arnasy tәrbiyelep jatyr.  Al qyzyqty әri qoldanbaly kontentting basym bóligi orys tilinde bolghandyqtan, qazirgi jas úrpaqtyng oilauy da, sóileu tili de oryssha bolyp jatqanyn bayqap jýrmiz. Osy túrghydan kelgende Sizder – últ tәrbiyeshisizder. Tyngha týren salghanday, soqpaqsyz jolda kele jatyrsyzdar, jyldar óte kele әrqaysysynyzdyng is-tәjiriybeleriniz kitap bolyp basylyp, esimderiniz sala qarlyghashtarynyng qatarynda qúrmetpen aitylatyn shyghar. Eng bastysy, býgingi tanda últ bolashaghy jolynda birigip is atqaruymyz qajet».

Búdan belgili bolghanday, sharanyng kózdegen maqsaty – animasiyalyq filim әzirleudegi ózekti mәseleler men ony sheshu joldaryn birlesip qarastyryp, osy oraydaghy úsynystardy jinaqtap, sapaly da nәtiyjeli júmys atqarugha qol jetkizu.

Qazaq halqy ejelden bala tәrbiyesinde innovasiyagha úmtylyp otyrghan. Kezinde әigili Ábubәkir Divaev: «...Europanyng egiz qozyday úqsas oiynshyqtaryn alyp qarasanyz, esh maghyna bildirmeydi.  Qazaq dalasyndaghy balalar oinap jýrgen dýnie ýlken fantaziyanyng jemisi», – dep tang qalghan eken. Endeshe, ghylym men tehnikanyng damyghan zamanynda balalar iygiligi ýshin onyng jetistikterin paydalanbau ýlken syn emes pe?!

Ádilbek Kýneshanúlynyng aituynsha, әlemdik tәjiriybede japondar animasiyany salt-dәstýrin nasihattaugha arnasa, amerikandyqtar jekelegen ghylymy pәnderdi osy әdisti qoldanu arqyly oqytugha kóshken.

Qazaqstanda ýsh million ýsh jýz otyz jeti mynnan astam oqushy qazaq tilinde bilim alyp jatyr eken. Osynshama auditoriyany qazaq tilindegi animasiyalyq kontentpen qamtamasyz etu kýn tәrtibinde túrghan ózekti mәsele.

«Qazaqstan» RTRK» AQ «Balapan» telearnasynyng diyrektory Maqpal Júmabay, Sh.Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» aksionerlik qoghamy «Animasiyalyq kino» shygharmashylyq birlestigining jetekshisi Aday Ábilda, «Bolashaq» KQ «Ózinnen basta» Gollivud filimderin dublyajdaugha baghyttalghan jobanyng jetekshisi Orynbaeva Ayymgýl Melsqyzy, «Saq» kinostudiyasynyn  rejisser-ssenariysi Dәurenbekov Batyrhan óz oilaryn ortagha saldy.

Sóileushiler men pikir bildirushilerge qúlaq týrsek, qoghamda mulitfilim turaly týsinik, ókinishke oray, balalargha arnalghan kinotuyndy degennen әri aspaydy. Al animasiyagha degen súranystyng kýni endi tudy. Tapsyrys beru kózin úlghaytu  sala mamandarynyng erkin shygharmashylyqpen ainalysuyna jol ashady, ónerding týri retinde aishyqtalyp damidy.

Búdan basqa kadr dayyndau mәselesi ótkir túr eken.

Qarjy, dayyn ónimderdi taratu jaghy da tolghantpay qoymaydy.

Búl aitylghandardyng bәri kezdesu barysynda әzirlengen qarar jobasynan kórinis tapty.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5500