(Syqaq)

Shynymdy aitayyn, osy: «superanau», «supermynau» degenderding nemene ekeninen habar-osharym joq. Árkimnen estuimshe: ol –  «óte ýlken  sauda  dýkeni, onda satuda kisiden basqanyng bәri bar». Olay bolsa, bizge – aqyly ózinen artyla bastaghan shaldargha – artyq aqylymyzdy  satatyn sonday bir dәu dýken kerek-aq desem, bizding kәrijigitter, uәi,  zeynetaqysyna ýkimet 10 payyz qosymsha beretin bolghanday-aq qutyndar edi! Sebebi, barshanyz jaqsy bilesizder, bizding elde ne kóp – aqyl kóp, ne arzan – aqyl arzan, - basqanyng bәri toqsan sayyn qymbattap jatsa da. 

Birneshe qúrdasyma osy oiymdy bildirip edim: - dýkenderding kókesi «Supermarketti» kóksemey túra túrayyq, әueli solardyng bireuinen bir  bólme búiyrsa, shirkin, nópir aqylymyzdy nómirlep satyp, bir bayyp qalar edik!» dep qauqyldasyp, alaqandaryn ysqylady. 

Aqyl jaryqtyq mende de asyp-tógilip jatyr, «bir bayyp qalugha» әste qarsy dauys bermeymin! 

Sonymen, әngimemning әlipbiyine balap, sizderge birneshe aqylymdy tegin úsynsam, sizder oqyp shyghyp: «Múnday aqyldy aqysyz aitu obal!» dep qauly shygharyp pa, zang qabyldap pa, bizding ýkimette qauly qabyldau, parlamentte zang shygharu chepuhaizm ghoy, anau superlerding birining iyesine tapsyrttyryp, maghan jol ashsanyzdar, ol «ghasyr ghúlamasy... toyyst, ghasyr janalyghy» bolar edi! 

Al endi, sóz sapyruymdy sayabyrlatyp, satpaqshy aqyldarymnyng әzirshe qysqa ghana tizimin bereyin.

Jastarymyzgha ósu  kerek. Boyymen emes, әriyne. Kýnde jiyn, kýnde toy astanamyzdaghy mәz-mәirәm toptyng aulasyna bas súghu ýshin pisip-jetilmey bolmaydy. Óz tótennen jetip barsan, kelgen jaghyna qarata jelkene bir týiedi, nemese odan bir metr tómenine bir tebedi, - «bar, aman bol!». Onday tarihy oqighagha tap bolmas ýshin әueli jan-jaqty barlau kerek. Arman-aulanyng qaqpasy kimdiki? Ol jaqtaghy onyng búl jaqta tuystary, dos-joldastary bar ma? Bolsa, olar kimder? Qaysysynan qaytip bastap, qalay janasu kerek? Deshevyi  sózben be, dorogoy dollarmen be? Ekeui de bolsyn: biri -auzynda, biri – qaltanda. Áyda, davay kiris!

Ata-babalarymyz aitqanday, «naghyz jigit bir syrly, segiz qyrly bolady». Biznes, invistisiya, jekeshelendiru atymen joq ol kezde qanday qyrdyng bolghanyn bilmeymin, býgingi bizde, mening úigharuym boyynsha, naghyz jigitting qyrlary: 

1, Qyzmeti joghary agha-inilermen, apay-qaryndastarmen әrqashan jyp-jyly jymiyp sóilesu jәne eshqashan qarsylaspau. 

2, Qyzmeti tómendermen jýre sóilesu. Olardyng ne istegenderin, ne istemek ekenderin biluge uaqytty qor qylmau. 

3, Jalpy esebi kýndiz-týni dúp-dúrys boluy ýshin buhgalterlerdin: «kiris, shyghys, balans» degen sózderin jattap alu. Ýlken-kishi kenselerding birine ie bola qalghanda ondaghy eski kadrlardy birtindep tezdete shyghysqa jatqyzyp, janalardy tezdete birtindep kiriske jatqyzu. «Janalar» - ózine ghana kerekter. 

4, Kópshilikke qajet is ózine de paydaly bolaryn bilse, biraq ony isteu  ózining qolynan kelmese, aqy-púlyn ayamay ózgege istetip alu jәne oghan «men istep berip edim» degendi aitqybau. 

5, Ótiriksiz ómir joq, ótirik aita bilu de – óner. Úsaghyna úrynbay, kesegin ústap, qisynyn tauyp, oi-qyrlap shauyp, ózi de tamsanyp, ózgelerdi de tamsantyp aita bilip, úshpaqqa shyghu. 

6, Úzaq jolynda aldyn orap ketuleri mýmkinderdi artta qaldyryp ketuding tóte joly – olardy ózara qyrqystyrudyng aila-sharghysyn taba bilu. 

7, Kópshilikten maqtau estu ýshin olardy tauyghynyng tau qyranynyng túqymy ekenine, ózining Shynghyshannyng shóberesining shóberesining shóberesi ekenine sendire bilu. 

8, Bastyqtarynyng shyrqau jogharydaghysyn aqmonshada otyrghanday ete buyn-buynyn bosatyp, tabanynan tóbesine deyin balqytyp jýru ýshin ony erinbey-jalyqpay, sharshap-shaldyqpay maqtap, nanyna jaghatyn sarymayday bolu. Onyng erteng týshkirui mýmkin ekenin esten shygharmay, «jәrәkimallany» býgin aityp jýru. 

9, Bayy bilu. Bizde qalay, qaytip baydyng ýlgisi kerekten de kóp. Ekonomikamyz qaryshtap-gharyshtap damyp, gýldenip, qúlpyryp, әlemning aldyna shygha jýitip, qazaqstandyqtar «arzandady» degen arzan sózdi úmytty. Jariyaly, jariyasyz, erkek-úrghashy jiyrma shaqty milliarderimiz, alpys shaqty  millionerimiz bar, solardy tandap-tandap, ýidegi-týzdegi dollary bәrinen kóp bireuine úqsap baghu. Úqsap qana qoymay, odan ozu, sonson: Mәskeude, Londonda, Parijde, Vashingtonda, Niu-Yorkta, Bejinde, Stambulda, Teli-avivte... ondaghan, jýzdegen million dollargha han sarayynday ýy satyp alugha qol jetkizu. Ol jaqta toqal, kýieu ústap, ony ýlde men býldege orap qoi.

10, Ózi turaly, ózge turaly birdene jazugha iykemi bolsa, tәuelsiz gәzet-jurnalgha jolamau. Bizde sonau tóbede otyrghandargha shәnshu bolghan bir ghana maqalang ýshin olardyn  aqqa kereghar tizimderine tirkeluing «qamtamasyz etiledi». Sodan saqtanyp, ol jaqtan  at-ataq, syi-siyapat aludyng tóte joly –  tәulik boyy «lәppәi!» dep jýru, otyru jәne jatu.

11, Qazaqtyng bәri – auyldyng balasy. Shyngha shyghudy sodan bastau kerek. Áueli «Auylbasy» degen dәreje almay dәnene bolmaydy. Ony «Audanbasy» beredi. Odan song kýndiz kýlkini kóbeytip, týnde úiqyny azaytyp, jalyqpay da talyqpay jolyn izdep tapsan: «Audanbasy», «Qalabasy», «Oblysbasy», «Respublikabasy» bolyp satylap kóterilip ketesin.

 12... Ou, osymen toqtayyn, «...segiz qyrlydan» asyp ketip barady ekenmin, qoy, ynghaysyz bolar. Biraq, meninshe, mende jazyq joq, men keudesin mәnsiz maqtan kerip, tilin jalgha tegin berip suhittap jýrgenderding qoghamyndamyn, biraq  super-muperlerdi әli kýnge deyin syrttarynan ghana kórip jýrgen  milliondardyng birimin. 

Degenmen... eskertip qoyayyn: mende zamanyna qaray qyry kóp bolugha tiyis jigitterge ghana emes, әrqily jastaghylargha әrqalay arnalghan aqyl nópir. No endigisin aqy-púlsyz bazarlamaymyn. Supermarketterding birine «svoy chelovek» boludyng qisynyn keltirsem, ony sol sekóntte jariya etemin! Ói, biz sonda shúrqyrasyp, songhy kezde ýlken-kishi gәzetter: «aqyldy qala», «aqyldy dala», «aqyldy auyl», «aqyldy kóshe», «aqyldy mәshiyne», «aqyldy aqymaq», aqyldy anau da mynau dep jazyp jatqanday, artyq aqylymyzdy kýndiz-týni satyp, talaydan alghys-bata alyp, jasara bastar edik!..

Ghabbas Qabyshúly

Abai.kz