Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev elimizde Parlament Mәjilisi men Mәslihat deputattarynyng saylauyn taghayyndau jónindegi Jarlyqqa qol qoydy.

Ayta ketetin mәsele, 2004-jyldan bastap Parlament saylauy Konstitusiyalyq merziminde taghayyndalyp otyr. Búl aspekt, elimizdegi qoghamdyq-sayasy prosessterding boljamdylyq dengeyin arttyrary sózsiz.

Sonymen birge, Últtyq Kenes ayasyndaghy El Preziydenti Q.Toqaev úsynghan sayasy reformalardyng birinshi paketi ózining jemisin beretindigi anyq.

Búl is-sharalardyng ayasynda, barlyq dengeydegi mәslihattardyng qatary 30-payyzdyq kvotanyng ayasynda jastar jәne hanymdarmen tolyqtyrylatyndyghy belgili. «Nur-Otan» partiyasy ótkizgen praymerizding qorytyndylaryna sýiensek, jastar men hanymdardyng sany mәslihattarda 50-payyzdan asatyndyghy kórinip túr.

Osy aspekt, audan, oblys dengeyinde jastardyng sany kóbeyip, aimaqtyq dәrejede qoghamdyq-sayasy prosesste jana lep payda bolatyndyghyn kórsetip otyr.

Bizde «sayasy reformalar tek Núr-Súltan men Almaty qalalarynda jýrui tiyis» degen jansaq pikir bar. Al negizinde, sayasy reformalar aimaqtarda jýrui tiyis.

Ol ýshin jergilikti mәslihattar janaryp túruy kerek, sol organdargha prinsipti pozisiyasy bar, әkimderge ózining oiyn ashyq aita alatyn, qoghamdyq kýsh-jigeri mol azamattar men azamatshalar kelui tiyis.

Sol kezde, býkil elde evolusiyalyq damugha sәikes jana kýshter kelip, elimizding aimaqtarynda әleumettik transformasiya jýredi. Osy prosesske alghyshart jasalyp otyr.

Sonymen birge, Mәjilisting ózinde «parlamenttik oppozisiyanyn» júmysyn damytu ýshin kóptegen mәsele qarastyrylghan. Endi Parlament Mәjilisi túraqty komiytetterining bir tóraghasy men eki hatshysy parlamenttik oppozisiya deputattary arasynan saylanady.

Sonymen qatar, parlamenttik oppozisiya bir sessiya kezinde keminde bir ret parlamenttik tyndau ótkizu jóninde bastama kóteru qúqyghyn iyelenedi. Sonday-aq bir sessiya kezinde keminde eki ret ýkimet saghatynyng kýn tәrtibin aiqyndaytyn bolady.

Búdan bólek, sayasy partiyalar fraksiyalarynyng jetekshilerine Parlament palatalarynyng birlesken otyrystarynda, Parlament Mәjilisining plenarlyq otyrystarynda, túraqty komiytetterdin, júmys toptarynyng otyrystarynda, parlamenttik tyndaularda jәne basqa is-sharalarda sóz sóileuge kepildi qúqyq beriledi.

Osy atalghan aspektiler elimizding sayasy prosessterin evolusiyalyq týrde, birte-birte ózgertuge fundament jasaydy.

Biz túraqsyz әlemde, turbulentti zamanda elimizde túraqtylyqty saqtap otyrghan elmiz. Demokratiyalyq prosesster kerek, degenmen, ol prosess elimizding tútastyghy men yntymaqtastyghyna zalalyn tiygizbeui tiyis.

Sondyqtan, búl saylau halqymyzdyng yntymaghy men birligin arttyra otyryp, elimizde sayasy pluralizmdi damytugha alghyshart bolady dep senemiz.

Elimiz aman, júrtymyz tynysh bolsyn!

Erlan Sairov

Abai.kz