Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2723 0 pikir 14 Qantar, 2012 saghat 11:35

Yrysbek Dәbey. «Sizge degen qúrmet pen iltipat dep biliniz, taqsyr!»

Gazetimizding ótken nómirindegi Oljas Sýleymenovtyng Dinmúhamed Qonaev turaly tolghanystaryn paraqtap otyryp, túlgha men qogham, asqaq adamgershilik qasiyet pen ekijýzdilik teketiresindegi óte nәzik qúbylystar bey-jay qaldyrmady. Azapty kónil-kýy men ayauly sezimge bir uaqytta bólenuding de sәti týskendey. Ishindegi aq pen qaranyng taytalasy synalar sәtting mezettik shaqqa baylanghan qasiyetin sezinip, «saq bolayynshy» dep bir qamshylanyp qalady ekensin. Kýrdeli qoghamdyq qúrylystyng jyqpyl-jyqpylyna tereng sýzip, kesip-pishe almasaq ta, oiyna birdeneler keledi...

Erterekte Saltykov-Shedrinning «Bir sharuanyng eki generaldy qalay asyraghany turaly» hikayasyn oqyp, kýiindik pe, sýiindik pe esimizde joq, әiteuir, bizde bolmaytyn jaghymsyz qúbylystay qabyldaghanymyz ras. Keyingi kezde sol shygharma jiyi-jii eske týsip, sanany sangha bóletinin qaydan bileyik. Óz basymyz imperiyanyng otarynda bolghan song Memleket, qogham turaly onsha bas

qatyrmaydy ekenbiz. Qazaqsha aitqanda, ózing jemegen kótenishek, boghymen pisip jatsa da, bәribir. Elge oralyp, qazaqtyng Qazaqstannan basqa Otany joq ekendigin kókireging sezip, kózing ashylghan son, ana bir әngime eske týse beredi-au kelip...

Gazetimizding ótken nómirindegi Oljas Sýleymenovtyng Dinmúhamed Qonaev turaly tolghanystaryn paraqtap otyryp, túlgha men qogham, asqaq adamgershilik qasiyet pen ekijýzdilik teketiresindegi óte nәzik qúbylystar bey-jay qaldyrmady. Azapty kónil-kýy men ayauly sezimge bir uaqytta bólenuding de sәti týskendey. Ishindegi aq pen qaranyng taytalasy synalar sәtting mezettik shaqqa baylanghan qasiyetin sezinip, «saq bolayynshy» dep bir qamshylanyp qalady ekensin. Kýrdeli qoghamdyq qúrylystyng jyqpyl-jyqpylyna tereng sýzip, kesip-pishe almasaq ta, oiyna birdeneler keledi...

Erterekte Saltykov-Shedrinning «Bir sharuanyng eki generaldy qalay asyraghany turaly» hikayasyn oqyp, kýiindik pe, sýiindik pe esimizde joq, әiteuir, bizde bolmaytyn jaghymsyz qúbylystay qabyldaghanymyz ras. Keyingi kezde sol shygharma jiyi-jii eske týsip, sanany sangha bóletinin qaydan bileyik. Óz basymyz imperiyanyng otarynda bolghan song Memleket, qogham turaly onsha bas

qatyrmaydy ekenbiz. Qazaqsha aitqanda, ózing jemegen kótenishek, boghymen pisip jatsa da, bәribir. Elge oralyp, qazaqtyng Qazaqstannan basqa Otany joq ekendigin kókireging sezip, kózing ashylghan son, ana bir әngime eske týse beredi-au kelip...

Tóseginde úiyqtap, taghdyr tәlkegimen iyen araldan biraq shyqqan eki general alghashynda dymdy týsinbey, aqyry qarghysqa úshyraghandaryn sezedi. Onsha moyyndaghylary kelmese de, laj joq. Qu dýnie qúm basqanday qúlazyp, jan-jaqtaryna kóz salady. Tym-tyrys aral, sayraghan qús, menireu orman. Ómiri qolynan «Lәpbay taqsyr! Sizge degen qúrmet pen iltipat dep bilinizden» basqa týk te kelmeytin jaghympaz eki sorly. Beybaqtar ne isterin bilmey, jandarynda jatqan gazetti audaryp-tónkere bastaydy. Elderinde bolyp jatqan sayasi, әleumettik ahualdan góri, gazetting bir shetindegi dәmdi as dayyndaugha qatysty maghlúmatqa kózderi týsip, ishekteri shúryldap qoya beredi. Samsap pisip túrghan jemisterdi qorek etpekshi bolyp, aghashqa da órmeleydi. Kiyimderi dar-dar aiyrylyp, sabasyna týsedi jazghandar. Ábden silesi qatyp, aqylyn ashtyq jengen song bir-birine tesile qarap, arpaq-qúrpaq alysa ketedi. Qyp-qyzyl qangha boyalghan generaldar birin-biri ala almay, «et jegisi» kelgen oilarynyng da oirany shyghady. Qúr sýlderleri qalghan ekeui: «Astapyr Alla! Qanday azghyndyqqa bardyq. Búnymyz bolmas. Bir enbekqor sharuany tauyp, qarynnyng qamyn jasayyq», - dep iyen araldy sýze aralaugha kirisedi. Qúday qoldap, aghashtyng týbinde úiyqtap jatqan sharuany jolyqtyrady. Álsizdi kórse aidarynan jel esip, ýstemdigin jýrgizgisi kelip túratyn paqyrlar kókten izdegenderin, jerden tabady. Beygham jatqan sharuany býiirden bir teuip, әkirendey bastaydy. «Kýn tóbege keldi. Sening pyr-pyr úiyqtap jatysyng mynau! Úyalsang qaytedi, aramtamaq! Ýkimetti kinәlaysyndar onymen qoymay. Oi, mesqaryn!..». Tosyn tiygen soqqydan shoshyp oyanghan bayghús sharua, shyj-byj bop, aqtala bastaydy. «Keshirinizder, mәrtebeli taqsyrlar! Sәl demalayyn dep aghashtyng kólenkesine kelgen betim osy edi, myzghyp ketippin». Qarsy aldynda shekshiyip túrghan generaldar onan beter aiqúlaqtanyp: «Tez túr da, bizge tamaq dayynda!», - dep aqyrady. Sharua aldymen aghash basyna tiynsha órmelep, generaldardy jemispen qaryq qylady da, ile shala ystyq as dayyndaugha kirisedi. Iship-jep, arghy jaqtaryna el qonghan ekeu gazet kórip, el taghdyryna «bas qatyra» bastaydy. Sauyq-sayranmen ómirleri ótken toghysharlar gazetten basqa ermekteri bolmaghan song (bar joghy bir dana gazet qoy sol), ary-beri audaryp, sayasy sauattary «ósip», pikir-talastyng da kórigin qyzdyrady. Sonymen ne kerek, sharua beyshara eki әbiletti óbektep úiyqtatyp, sylap-sipap oyatyp, biraz uaqyttan song aghashtan qayyq jasap, oghan qústyng mamyghyn tósep, myng bir mashaqatpen generaldardy eline de jetkizedi. Ýilerine jýdep-jadamay, aman-sau jetken paqyrlar, sharuagha degen «sheksiz rizashylyqtary retinde» jinalyp qalghan zeynetaqylarynan «asqan myrzalyqpen» bes som aqsha jәne bir stakan araq beredi. «Osyghan riza bol» dep jolgha salady sorlyny...

Búl shygharmany joqtan tapqanday sozbaqtap, uaqyttarynyzgha jasaghan qiyanatymyz ýshin keshirim ótinemiz, әriyne. Salystyrular arqyly ghana ózimiz aityp, ózimiz senip jýrgen órkeniyetti qoghamnyng ótken shaqtan ozghany men tozghanyn anyq barlaugha mýmkindigimiz tuady. Taban et, manday terding qaqysyn sauyp, obal men sauapty tarazylau úmyt qalghan mezgildi - aspandaghy qústy azdyratyn sózimizben juyp-shanggha bolar. Ókinishtisi, ol kezde uaqyt ótpey, uaqyttyng qasynan iyghymyz týsip, ózimiz ótip bara jatqanymyzdy sezbey de qalamyz. Jaramsyz, toghyshar adamdardan qúralghan qorghansyz qoghamnyng «saghym qamalyn» kirpik qaqpay kýzetken «adaldyqtyn» azabyn sheger biz emes, jautang kóz jetkinshekter. Ómirding búralang jolynda qaytalanyp túratyn úqsastyq pen úyatqa syn bolar nәrseni ózinning de et qúlaghyng estiy-esti, eting ýirene bastaydy eken. Tipti, qyzyghy sheni de, shekpeni de úqsaytyn auyzdyng bir-birine týkirip qoyghanday sandyraghyn úzaq kýbirleytinin qaytesin? Álde adam topastyghynyng «topty jaryp», zәu biyikten kórinetini - Qiyagha úshyp qyran, bauyrymen jorghalap jylan da shyghatyn absolutti aqiqatty kórsetip túratyn Tәnirining isi me? Ne desek te, qay qoghamda da osy aqiqattyng ózgermeytinine kózing jetedi. Miyghyna úyalaghan managhy kýlkining júrnaghy da qalmay, tereng kýrsinip, teris ainalasyn. Jazushysy kelisse Saltykov-Shedrinning eki generalyn jolda qaldyrar «mәngilik keyipkerge» bay elde ómir sýru de bir «ghaniybet». Teledidar men ghalamtor bette­rinde solardyng «әziline» qaryq bop, isheging týiilip, «bir jasap qalasyn». Sizding de nazargha sala keteyik.

Ótkende bir resmy jinalysta eks deputat ministrge ózining nazyn jasyrmay, búrtiyp qaldy. «Jaqynda salat istedim. Biraq askók Izrailiden, qyzanaq Ispaniyadan, qiyar Qytaydan әkelinipti. Tek kýnbaghys mayy ghana bizdiki bolyp shyqty». Ala jazday aryp-talasyp, tirnektep jighan ónimin qara bazargha salyp, nany men sýtin tauyp otyrghan halyqtyng jaghdayyn biletin ministr de er eken, aghynan jaryldy. «Qymbat jerge barghansyz ghoy shamasy. Arzandau jerlerde elde ósetin kókónister tolyp túr»... 4-5 jyl búryn búdan da soraqysyn estigen qúlaq «e,e,e...» dep, elemegen synay tanyta salamyz. Ol joly taghy bir ministrimiz auylda túryp jatqan júrttyng birer siyr, ýsh-tórt tauyghyn sanap, júmyrtqa men sýtten týser tabystan «dóngelek dәuletti» órege jetken elding «erteni núrly» dep, jarqyn bolashaqqa sendirgisi de kelgen. Kýlseniz de, jylasanyz da zamanalar boyy jalghasyp kele jatqan dertting dauasy joq-au. «Aynaldyrghan auyru almay qoymasyn» «Janaózen sabaqtary» eske taghy bir saldy. Qily kezenning ýstinde túryp ta «әzil-syqaqqa» uaqyt taptyq. Jasyratyny joq, adam basyn jalmaghan qaraly oqighany BAQ-y qazaqqa tәn estirtu tәsilmen (sonday kezde últymyzgha tәn qasiyetti jaqsy paydalanamyz ghoy) jetkizdi. Qúzyrly organnyng baspasóz hatshysy sóz alyp: «Janaózendegi jappay tәrtipsiz­dik kezinde oq ta atyldy. Biraq oqtyng ayaqqa qaray atylghanyn basa aitamyz», - dep mýlәiimsidi. Oq - basqa atylsa da, ayaqqa atylsa da súrapyl ajal býrikken, suyq qorghasyn. «Ayaqtan da adam óledi eken» dep, keshegi «sugha salsa batpaytyn, otqa salsa kýimeytin qazaqtyng úrpaghy azghan eken ghoy»,- degen oigha qamaldyq. Áytpese, ayaq ne tәiiri! Qara sanyn jebe ýzgende de, ayaghyn qanjyghagha baylay sap, súrapyl soghystyng ótinde jýretin qazaq emes pe edik! Basqa aitar sózding reti de joq búndayda...

R.S.

«Jerge quylghan adam pendesining tәubesine kelip, istegen kýnәlaryn juyp-shanggha mýmkindik alghannan beri, azghyrushy shaytannyng júmysy da anaghúrlym arta týsti», - deytin ýlkender. Árkimning Amal dәpterindegi qattalyp-shottalyp jatqan dýniyelerge ýniluge qúqymyz joq bolsa da, adamzattyq múrattyng bir jýiege týskendigine kóp uaqyt bolghandyghyn eske almasqa sharasyzbyz...

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5597