Shәriphan Qaysar. Kýmbezdi kýiik shaldy
Meshit kýmbezin kýiik shaldy...
Astanada egemen el bolghaly biylikting ózi bas bolyp úiymdastyryp, 2010 jyldyng qazanynan bastap saludy qolgha alghan Jaratqannyng ýii egemendiktin 20 jyldyghynda bitpey qaldy. Bitiruin bitirer edi, biraq apyl-ghúpyl salynghan, syz ben ylghaldan arylmaghan qúrylysty qabyldaugha preziydentting ózi de barmastan, «jazda tapsyrylsyn» depti.
Búl «Haziret Súltan» bas meshiti astanagha kórik bere bastaghanyn jasyrghan kýnә bolar. Biraq nege ekeni belgisiz búghan júmsalyp jatqan qarjyny biylik jaghy azamattardyng esebinen dep iba saqtap otyr. Shynynda da ony kimning qarjysyna salyp jatqanyn bilmedik. Ol jaghyn Alla biler, bizge bilip keregi de joq. Alayda, aram aqsha bolmasa jarar.
Ázirge biletinimiz, búl qúrylys iman jolyna salynghan qyruar qarjygha túrghyzylyp jatqandyghy. Alany - 11 gektar, ghimarattyng jalpy alany - 17700 sharshy metr. Bas kýmbezding biyiktigi - 51 metr, diametri - 28,1 metr. Tórt qúbylagha túrghyzylghan tórt múnaranyng biyiktigi - 77 metr. Qysqasy, Ortanghy Aziyadaghy eng alyp meshit әzirge osy. Biraq...
Meshit kýmbezin kýiik shaldy...
Astanada egemen el bolghaly biylikting ózi bas bolyp úiymdastyryp, 2010 jyldyng qazanynan bastap saludy qolgha alghan Jaratqannyng ýii egemendiktin 20 jyldyghynda bitpey qaldy. Bitiruin bitirer edi, biraq apyl-ghúpyl salynghan, syz ben ylghaldan arylmaghan qúrylysty qabyldaugha preziydentting ózi de barmastan, «jazda tapsyrylsyn» depti.
Búl «Haziret Súltan» bas meshiti astanagha kórik bere bastaghanyn jasyrghan kýnә bolar. Biraq nege ekeni belgisiz búghan júmsalyp jatqan qarjyny biylik jaghy azamattardyng esebinen dep iba saqtap otyr. Shynynda da ony kimning qarjysyna salyp jatqanyn bilmedik. Ol jaghyn Alla biler, bizge bilip keregi de joq. Alayda, aram aqsha bolmasa jarar.
Ázirge biletinimiz, búl qúrylys iman jolyna salynghan qyruar qarjygha túrghyzylyp jatqandyghy. Alany - 11 gektar, ghimarattyng jalpy alany - 17700 sharshy metr. Bas kýmbezding biyiktigi - 51 metr, diametri - 28,1 metr. Tórt qúbylagha túrghyzylghan tórt múnaranyng biyiktigi - 77 metr. Qysqasy, Ortanghy Aziyadaghy eng alyp meshit әzirge osy. Biraq...
Saylau nauqany kýngi týsten keyin astananyng negizgi órtke qarsy kýshi osy meshitke qaray aghyldy. Saghat 15-ten óte salynyp bitpegen ortalyq meshitting bas kýmbezin órt shalghany turaly aqpar jahandy kezip ketti. Órtke Tótenshe ministr Bojkonyng ózi kelip, songhy tehnologiyamen jaraqtanghan bar mýmkindigin saldy, 30-dan asa tehnika qaramy 180-dey adamymen iske kiristi. Órt barynsha joghary 3-dәrejeli retinde mәrtebelenip, elordalyqtar baryn salyp tilsiz jaumen alysty. Abyroy bolghanda kisi shyghyny men zardap shekkender bolghan joq. Mamandardyng aituynsha, kýmbezge aiqyshtay salynghan aghash, dәnekerleu kezinde qyzyp órt shyqqan kórinedi. Aytuly kýndi órt shalghanday zapy bolghan biylik tayly-túyaghy qalmay shapty, әiteuir.
Biraq ishimizdi qylp etkizgen jaman yrymnan qútyla almadyq. Yrymdy Jaratqannyng belgisi dep úqqan babalarymyz onyng aldyn alugha úmtylatyn. Kýmbezdi kýiik shaldy... Mynau kóp órtting biri bolsa da, elding imandyq ordasy bolmaqshy bas meshitting basyn kýiik shalghany әldeneni menzep túr ma, bilmedik... Bәlening beti әrmen!
Desek te, aldamshy saylau men sayasattan adam týgil әruaq ta sharshaghanday ma, qalay? Talay uәdege maldanyp, talay ótirikke qomdanghan keudeni kýiik shalghaly qashan... may ishkendey. Kim biledi, Alla tarapynan «aldarlargha» berilgen songhy eskertu bolmasyn. Qorqaulardyng bәlesi elge tiymey, ózderimen birge ketsin!
«Abay-aqparat»