Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4428 0 pikir 20 Qantar, 2012 saghat 11:26

Áygili ghalym Bazylhan Búqatúly dýniyeden ótti

Qazaq ghylymy men ruhany kenistigi asa auyr qazagha úshyrady. Mongholiyanyng Bayan-ólgiy aimaghynda túratyn kórnekti  tilshi ghalym, qazaq diasporasynyng ardaqty aqsaqaly, Mongholiya Ghylym akademiyasynyng birinishi dәrejeli syilyghynyng laureaty, Mongholiyagha enbek sinirgen qayratker, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Bazylhan BÚQATÚLY seksenge qaraghan jasynda kenetten qaytys boldy.

Bazylhan Búqatúly  1932 jyly  9 mamyr kýni Mongholiya,  Bayan-Ólgiy aimaghy Sengel súmynynda Qaqkól degen jerde tughan. 1960 jyly Mongholiya últtyq uniyversiytetinin  filologiya fakulitetin ýzdik tәmamdaghan. 1961 jyly Úlanbatyr qalasyndaghy Qazaq radiosynyng redaktory jәne diktory, 1961-1991 jyldar aralyghynda Mongholiya Ghylym akademiyasy Ádebiyet jәne til bilimi institutynda kishi ghylymy qyzmetker, agha ghylymy qyzmetker, bas  ghylymi  qyzmetker boldy.

Ol bar sanaly ómirin til bilimine arnaghan maytalman maman edi. Ghalymnyng kóptegen teoriyalyq enbekteri Amerika, Qytay, Japoniya, Resey sekildi elderde jaryq kórip, zertteushiler tarapynan zor qúrmetke ie boldy. Ol turaly S.Damdinsuren, N.A.Baskakov, T.D.Sanjeev, Hua, E.Janpeyisov, Q.Salgharaúly sekildi belgili ghalymdar salmaqty pikir bildirgen bolatyn.

Qazaq ghylymy men ruhany kenistigi asa auyr qazagha úshyrady. Mongholiyanyng Bayan-ólgiy aimaghynda túratyn kórnekti  tilshi ghalym, qazaq diasporasynyng ardaqty aqsaqaly, Mongholiya Ghylym akademiyasynyng birinishi dәrejeli syilyghynyng laureaty, Mongholiyagha enbek sinirgen qayratker, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Bazylhan BÚQATÚLY seksenge qaraghan jasynda kenetten qaytys boldy.

Bazylhan Búqatúly  1932 jyly  9 mamyr kýni Mongholiya,  Bayan-Ólgiy aimaghy Sengel súmynynda Qaqkól degen jerde tughan. 1960 jyly Mongholiya últtyq uniyversiytetinin  filologiya fakulitetin ýzdik tәmamdaghan. 1961 jyly Úlanbatyr qalasyndaghy Qazaq radiosynyng redaktory jәne diktory, 1961-1991 jyldar aralyghynda Mongholiya Ghylym akademiyasy Ádebiyet jәne til bilimi institutynda kishi ghylymy qyzmetker, agha ghylymy qyzmetker, bas  ghylymi  qyzmetker boldy.

Ol bar sanaly ómirin til bilimine arnaghan maytalman maman edi. Ghalymnyng kóptegen teoriyalyq enbekteri Amerika, Qytay, Japoniya, Resey sekildi elderde jaryq kórip, zertteushiler tarapynan zor qúrmetke ie boldy. Ol turaly S.Damdinsuren, N.A.Baskakov, T.D.Sanjeev, Hua, E.Janpeyisov, Q.Salgharaúly sekildi belgili ghalymdar salmaqty pikir bildirgen bolatyn.

Professor B.Búqatúly arghy tórkini ghasyrlar qoynauyna ketetin qazaq pen monghol tilining salystyrmaly tarihyn tynnan týren salyp  úzaq jyldar boyy zerttegen, kenirek aitqanda týrik-monghol tilderining tuystyq tamyryn ghylymy túrghydan shynayy teksergen  birden bir altaist ghalym edi. Onyng 40 mynnan astam sóz qamtyghan "Mongholsha-qazaqsha sózdigi" Ólgiy qalasynda 1984 jyly jaryq kórui - jankeshti ghalymnyng úzaq jylghy tógilgen terining jemisi ghana emes, tiltanu ghylymyna qosylghan sýbeli ýles bolatyn.

Bazylhan Búqatúlynyng «Monghol-qazaq tilderining salystyrmaly tarihy grammatikasy» (1973), «Qazaq jәne monghol tilining sintaksiysi» (1988), «Qazirgi monghol tilining akademiyalyq grammatikasy» (1993), «Kóne týrik jazba eskertkishteri tilining morfologiyalyq qúrylymy» (1984) sekildi alpystan astam irgeli zertteu enbekteri, sonymen birge joghary oqu oryndary men qazaq mektepterine jazghan tilge arnalghan  jiyrmaday oqulyqtary uaqyt synynan ótken júrtshylyq tarapynyna tereng súranysqa iye  qúndy ghylymy qazyna deuge bolady.

«Jaqsynyng aty ólmeydi, ghalymnyng haty ólmeydi» degen atalar sózin tayanysh etemiz múndayda. Artynda mol múrasy, myndaghan shәkirti bar, ghylymy asyl oildaryn algha ozdyratyn azat eli bar kórnekti ghalymnyng ruhy óshpeydi. Baqúl bol abzal agha, asyl ústaz!

Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy: Dәuren Quat, Aydos Sarym, Ómirjan Ábdihalyqúly, Ardabek Soldatbayúly, QR Memlekettik Ortalyq muzeyi újymy atynan Núrsan Álimbay, Dosymbek Qatran, Babaqúmar Hinayat, QR ÚGhA M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty újymy atynan Seyit Qasqabasov, Serikqazy Qorabaev, Aqedil Toyshanúly, QR ÚGhA A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty újymy atynan Myrzabergen Malbaqov, Núrgeldi Uәli, Rýstembek Shoybekov, Álimhan Jýnisbekov, Qayrat Ghabithan, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynan Zardyhan Qinayat, Ahmet Toqtabay,Serik Ájighali, aqyn-jurnalist qauym atynan Jukel Qamayúly, Beken Qayratúly, Baqytbek Bәmishúly,Esengýl Kәp, Yqylas Ojay, Bauyrjan Qaraghyz, Erenghayyp Quantayúly, Jandos Bәdelúly jәne Oralmandardyng «Asar» Respublikalyq qoghamdyq birlestigi atynan Qayrat Bodauhan syndy týrli salada (mekemede!) qyzmet etetin әriptes ghalymdary, ghylymdaghy shәkirtteri kónil aitady.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543