(Ayannama)

Bismillyahir Rohmәәnir Rohiiym!

(Ayannama)

Bismillyahir Rohmәәnir Rohiiym!

Biz erterek ótken әlem ghúlamalary men óz ghalymdarymyzdyng enbekterin erekshe qúrmetteymiz. Qúrmetteytinimiz sonshalyq - olardyng óz túsyndaghy aitqan zamanauy pikirleri men ózderinen әldeneshe ghasyr búryn ótken ghúlamalar turaly aitqan boljam-kózqarastaryn, ózindik pikirlerin, óz oy tarzymyzdan ótkizbey Qúrannyng hatynday sol qalpynda qabyldaudan aspay kelemiz. Mysaly, aty anyzgha ainalghan, tarihy túlgha dana Qorqyt turaly Shoqan Uәlihanov; «Qorqyt - qazaqtardy alghash qobyz tartugha,  saryn aitugha ýiretken eng birinshi shaman» (Sh.Uәlihanov. «Alty shahargha sapar» «Atamúra» baspasy, 2006.j) dese, akademik Álikey Marghúlan «Islam dini Syr boyyna janadan kire bastaghanda oghan Qorqyt ata qarsylyq kórsetpekshi bolady, biraq ony auyzben aityp jetkizuge ylajy bolmay, tek qana qobyzdyng ýnimen, jan terbeytin kýilerimen, múndy saryndarymen sezdiredi» («Qorqyt Ata», «Qazaq ensiklopediyasy», Almaty. 1999j)-deydi, al jazushy Múhtar Áuezov «Qorqyt - kýy atasy, jer ýstindegi әn-kýy ataulynyng atasy. Qorqyt ózi alghash tapqan ónerimen halyqqa qyzmet etti. Onyng ólmes-óshpestigi de osynda - dey otyryp - Qorqyt jayyndaghy anyzdyng taqyryby - qúdaymen alysu» (Búl da sonda) -dep tújyrym aitady. Búl pikirlerding bәri  kýni býginge deyin bizding sanamyzgha baghaly da qajetti-qisyndy tújyrymdar sanatynda singendigi sonshalyq, ýkilep ýlgi tútudan tanghan emespiz.

Qorqyttyng túnghysh qobyzdy jasaghany, ony alghash ózi tartqany da ras. Biraq osynysy ýshin óz kezinde bas uәzirlik qyzmet atqarghan dana Qorqytty tәnirge tabynushylardyng sәuegeyi, baqsylardyng piri, olardyng payghambary edi deuge negiz bar ma? «Men Aristoteli shәkirtterining ishindegi halyqqa eng belgilisi edim, muzyka ónerine mahir (sheber) edim» -dep jazatyn әl Farabi  babamyz da kezinde osy qobyzdy tartqan. Ol Arun-Rashid zamanynda Jankentten Baghdatqa baryp osy aspappen óz ónerin de kórsetken. Sol ýshin әlemning ekinshi ghúlamasy atanghan danamyzdy baqsylar sapyna qosuymyz kerek pe? Onda «Molasynday baqsynyn, jalghyz qaldym tap shynym» dep kýnirengen Abay ólenin qalay týsinemiz? Baqsylarymyzdyng kýni keshege deyin molasy ekesh molasy da eldikine qosylmay jeke qoyylghan ghoy. Búghan mәn berer jan bar ma eken? Osy orayda arghy tarihty aitpay-aq, kýni keshe ghana «tәspisin «Núr Otan» partiyasyna baylap...» belsendi sayasatker bolghan Bekbolatty Bekbolat etken aldymen osy qobyzy emes pe? Bekbolattyng qazirgi jetken shyny osy qobyzgha qosylyp salghan әninde. Sonda Bekbolat baqsy bolghany ma?..

Sondyqtan Qorqyt jayly ghúlamalarymyz aitqan baghaly degen osy tújyrymdardy,  júrt qúlaghyn eleng etkizer basqasha aityp kórsek qalay bolar eken. Mysaly,  Qorqytty «shaman» degen Shoqan pikirine ol kisi shaman bolmaghan desek, «Islam dini Syr boyyna janadan kire bastaghanda qarsylyq kórsetti» degen Álikeyding kózqarasyna «Qorqyt Syr boyyna janadan kire bastaghan Islam dinine sýiinshileushi túlgha boldy» desek, Múhtardyng «Qorqyt jayyndaghy anyzdyng taqyryby - qúdaymen alysu» degen pikirin «Qúdaymen alysu emes, Jaratushyny izdeushi, sýiinshileushi boldy»- dep kórsek qalay bolady?..

Áriyne, osy kezge deyin qúlaqqa sinisti, kózge ýirenshikti pikirdi quattap, ony óz enbekterimen shegelep bekitken býgingi  biraz ziyaly ghalymdarymyzdyng óre túratyny beseneden belgili. Degenmen, әrkimning jeke pikir aitu, óz kózqarasyn bildiru qúqyghynan eshkim bizdi aiyra almaydy ghoy.   Osy orayda;

«Ómirde armanym joq - Qorqytqa ersem,

Qorqyttay jandy jaspen jua bilsem.

Jas tógip, súm ómirde zarlap-sarnap,

Qúshaqtap qobyzymdy kórge kirsem!..»-degen Maghjan aqynnyng arnau ólenin, men osy taqyrypta әngime órbitude,  janasha  soqpaqqa bastaytyn temirqazyq etip alghym kelip otyr. Bәlkim, Qorqyt tanudaghy týbi bizge qajet núrly soqpaq osy bolar?!...

Ángimeni algha aparu ýshin birden  tarihy myna datalargha nazar audaralyq. Birinshi, qazir  Islamnyng din retinde ómirge kelgenine 1400 jyldan asty. Ekinshi, Islamnyng elimizge qadam basuyn qazir әr ghalym әrqalay aityp jýr. Degenmen, Mýsilim bastaghan arab әskerleri Kýltegin men Soghdalyqtardyng birikken kýshterin tas talqan etip, Týrkistan jerinde 712-713 jyly bolghandyghyn eshkim joqqa shyghara almaydy. Olar az uaqyt bolsyn kezinde Sayram men Taraz qalalaryn óz qol astarynda ústaghanda ózderimen birge Islam dini de ere kelgen bolatyn...

Taza din - súlu sayasat. Ol qúnarly jerge týsken dәn siyaqty  kelgen jerine tez sinisip, ósip qanat janyn esh uaqytta toqtatpaydy. 766 jyly Horasannan shegingen Ishaq at Týrik bastaghan oppozisiyalyq kýshtermen birge bolghan, islamnyn  qasaniya-mýbaiydiana baghytyn qabyldaghan týrik biyleushileri ózderi qúrghan memleketti tariyhqa Týrkistan jerindegi alghashqy Islam memleketteri degen ataumen engizdi. Qazir din tarihynda osy eki datagha baylanysty Islamnyng elimizge kelui eki týrli aitylyp keledi. Bizdinshe alghashqy data kónilge qonymdy. Osy data boyynsha eseptesek 2012 jyly elimizdegi Islamgha 1300 jyl! Búghan,  ómirden ótkennen song da, tәni jer betinde shiyrek ghasyr boyy eshbir kýtimsiz-aq shirimey, osynau tylsym qasiyetimen el esinde saqtalghan, laduny ilimining bilgiri Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyn;  «týrkiler Islamdy  Payghambarymyz (Gh.S.) tirshilikte ómir sýrgen kezinde qabyldady»- degen  naqtyly pikirin qossatyn bolsaq, elimizdegi  Islam tarihy búdan da әri úzay týspey me?.   Ýshinshi, YuNESKO  2010 jyly   Qorqyttyn  1300 jyldyghyn atap ótti.

Keltirilgen osy ýsh derekti bayyptap tarazygha salsaq abyz Qorqyt turaly jogharyda  ghúlama ghalym aghalarymyz aitqan pikirlerge bizsizde selkeu týspey me?..  Kórip otyrsyzdar Qorqyt ómirge kelip, besikte jatqanda,  Islam dini  100 jyl ghúmyr keship,  qazaq jerine óz ómirsheng qadamyn nyq basyp qoyypty. Qadam basqany sol, ótken jyly 1350 jyldyghy atalyp ótken Imam Aghzam Ábu Hanafiyanyn  mazghaby da ornyqqan. Osy tarihty kóre bile túra Qorqyt turaly  jansaq pikirimen biz nege kelisuimiz kerek?..

Qorqyt tarihta bolghan tylsym әlemmen baylanysy bar anomalidy adam. Ol jyrau, jyrshy, bolashaqty boljaytyn sәuegey, elding kósemi bola bilgen sinkretti túlgha, dana abyz.

Tarihta bolghandyghynyng dәleli - Syr boyyndaghy Jankentte tuylghan. Múny Abúlghazy-bahadýr óz shejiresinde; «Qorqyt - Abbas halifasynyng (UP-UShgh) kezinde bolghan adam. Qorqyttyng tuyp ósken jeri Syrdariyanyng jaghasy» -dep jazyp ketken.  Ákesi Qaraqoja. Qanly úlysy, Oghyz taypasynyng Bayat ruynan. Anasy qypshaq qyzy. Oghyz-qypshaq zamanyndaghy Inal, Doyly, Kól-Erken, Túman jәne Qanlyqoja handar túsynda ómir sýrip bas uәzirlik qyzmet atqarghan. El biyleushileri onyng aqyl kenesine túrghan. Qorqyt óz zamanynyng әnshi-jyraulyghymen qatar, bolashaqty boljaghysh aqylgóy bolghan. H ghasyrdaghy Rum patshasy Kanstantiyn-qyrmyzy «Memleket basqaru» degen kitabynda Qorqytty «Peshene qypshaqtarynyng el aghasy» dep kórsetken. Qorqyttyng ómiri Orta Aziyagha islam dinin taratqan Abbas halifalyghymen tústas bolghan. Búl orayda Qorqyt qazaq-týrkimen, oghyz-qanlynyng ortaq túlghasy.  Qolymyzda «Qorqyt ata» kitabyndaghy onyng 12 jyry  jәne bizding elde ghana saqtalghan Nyshan baqsy jetkizgen 11 kýii  bar.         Abyzdyng erekshe uaqighalary turaly anyz ony mifke de ainaldyryp jibergen. Ol otqa salsa kýimegen, sugha salsa batpaghan, kesse qylysh ótpegen ghajap adam bolghan. «Qorqyt Islam dinine bas iymegen, Tәnirge peyil qoyyp, otqa tabynyp, baqsy bolyp ótken»- deushiler janylysady. Búl pikirdi qalyptastyrugha negiz bolghan Ózbek hannyn; «Qorqyttyng jolyna týspender, baqsylardyng boljau aituyna senbender» degen jarlyghy. Ol óz patshalyghy túsynda baqsylargha kóp qiyanat jasaghan han. «Tirshilikting týbi - ólim», «Ólimge daua joq» -degen negizsiz naqyldar da el auzynda osy kezde qalyptasqan. Búl Islam dinin sholaq týsinetinderding pikiri. Al Qorqyt jasaghan qobyz turaly aitarymyz, ol óner aspaby bolumen qatar ekstazgha týsiretin qúral. Qobyz basqa dýniyemen jalghasu ýshin kópir-jalghastyrushy meditasiya qúbylysynyng qyzmetin atqarghan. Negizi baqsylar óz saryndarynda arnauly kýimen qobyzgha qosylyp jyn shaqyrady. Búl rette  basqa әlemmen jalghasytushy ekstazdyq  qasiyetin paydalanady. Qorqyttyng qobyz tartuynda basqa maqsat bolghan. Qorqyt - aqy ýshin bekterding kónilin kóteretin ozan da emes. Ol - abyz. Qiyn-qystau jaghdaylarda aqyl súrap kelgen hannyn, bekterding jәne halyqtyng dana aqylshysy. Ádette abyzdar joryqqa attanatyn batyrlargha ósiyet aitqan, semserine bata bergen. Ata baba saltyn saqtap, ru qúrylymyn ydyratpay ústaushy bolghan.

Qorqyt jalghan dýnie men pәny dýnie arasyn baylanystyrushy anomalidy qasiyet iyesi. Osy anomalidyq qasiyetine baylanysty taldanqyrap, terenirek aitsaq kóp nәrsege kózimiz jetedi. Óitken múnday qasiyet eki adamnyng birining mandayyna jazyla bermes enshi. Múnday adamdar turaly pikirdi әdette ghaqliya ilimining iyelerinen góri, boyynda  erekshe qasiyeti bar laduny ilimin iygergen ghúlamalar aitsa bir jón. Solar ghana osy orayda naqtyly pikir aituda janylyspaydy. Al laduny ilimi degenimiz ne?

Órkeniyet әleminde  ilim negizinen ekige bólinedi.Biri - ghaqliy, ekinshisi - laduniy. Alghashqysy bәrimizge etene tanys  kýndelikti kózimiz kórip, qúlaghymyz estip jýrgen adamnyng óre sanasynyng jetken jerimen payymdauy arqyly iygeriletin  ghylym.

Ekinshisi - laduny ilimi. Ghylymdardyng basy men sony bolyp sanalatyn búl múghjiza ilim ghylymnyng barlyq salasyn qamtidy. Áriyne, әzirshe atauy  qazaqy qúlaqqa tosyndau estilui mýmkin. Óitkeni búl ilimning bizding elde әli kýnge tolyqqandy jýiesi qalyptaspaq týgili, naqtyly janashyry, ilim esebinde júmysyn jandandyrar iyeleri tabylmay otyr. Osynday pәtuasyzdyqtan atauy kóp múghjiza laduny ilimin bir top ghalymdarymyz osy ilimning negizin qalaghan belgili shyghys ghúlamalary jazyp ketkendey fәlsafa ilimi retinde tanysa, ekinshi bir top Abay men Shәkәrimning aituynsha tolyq adam tanymy nemese ar ilimi, al ýshinshi top qazaq tabighatyna jaqyndatyp, Allanyng ayan ilimi (Qúday tanu). retinde atap jýr. Búl ilim sanamyzgha sinetin bolsa, býgingi betimen ketken berekesiz gumanizm, diny sanadan joghary asqaqtamay, әlemdegi jegi qúrttay óris alyp bara jatqan jastar tәrbiyesindegi imansyzdyqtan arylar edik. Úl - úyatyna, qyz - qylyghyna oralar edi.  Óitkeni, Allahtan ayan bolyp týsken laduny eng aldymen  ardyng ilimi. Jalpy búl ilim jýrek tazalyghymen Jaratushy tarapynan keletin ilim. Búl ghylymnyng iyeleri qúdiretti Kәmil adam germetikalyq nemese tylsymdyq (mistikalyq) oilau mentaliyteti qasiyetterine iyelik etedi. Olar ezoterikter. Múnday jaratylysynda erekshe qasiyeti bar adamdar esh uaqytta ózine sonday qasiyet syilaghan Jaratushygha, onyng dinine qarsy shyqpaydy. Qayta onyng dinin sýiinshilep, qoldau tanytyp qalyng búharany tura jolgha salugha shaqyrady. Búl sózimizge Qorqyttyng sonynda qalghan  12 jyrdyng qay-qaysysynda da aitylatyn «Alla taza dinnen aiyrmasyn», «Allanyng dosy, dinimizding egesi Múhammedke qúrmet» degen sózderi de tolyq dәlel bolsa kerek. Allany ardaqtaghan abyz - qashanda Islamdy sýiinshileydi. Búghan qosymsha óz tarapymyzdan  taghy bir eki dәleldi algha tartsaq artyq bolmas.

Mysaly osynday anomalidy qasiyetke ie qazaq jerinde patshalyq qúrghan bahadýr Ishaq baptyng diny kenesshisi, Baba Týkti Shashty Áziz júrttyng kózinshe janyp jatqan otqa týsip, ózining otqa janbau qasiyeti arqyly qalyn  eldi qan tógizsiz-aq dinge kiruge kóndirgeni anyz ghana emes  naqty tarihy shyndyq. Múnday qasiyeti bar túlghalar ózara «agialogiya» nemese «tanghajayyp sayysqa» týsip, el aldynda týrli múghjiza kórsetu arqyly halyqty óz sonyna erte bilgen. Kezinde Timuchin Shynghyshandyq dәrejege jetkenshe  ayan arqyly Tәnirmen qalyng búhara kózinshe tildese otyryp, tarihi  úly jenisterine jetse, taghy bir kemenger patsha, 27 elding padishasy bolghan Ámir Temirding - Kóregen atanuynyng ózi  bizding anomalidyq jónindegi osy pikirimizdi naqtylay týser qúdiret. Búl tylsym qúdiret әriyne osy úly adamdarmen  bastalyp, osylarmen ayaqtalghan joq. Búryn da bolghan, qazir de jalghasuda. Kókten týsken tórt kitaptyn  songhysy Qúran Kәrim de  payghambarymyz Múhammedke (Gh.S) Alladan ayan arqyly týsti... Osy jerde  әngimege Enbek Eri, jazushy Ábish Kekilbaevtyng qoljazbasyndaghy myna bir ýzindini qossaq;

"....Búl kez kelgenning emes, aiyryqsha qasiyetke ie bolyp jaralghan әruaqty adamdardyng - abyzdardyng ghana qolynan keledi dep esepteldi. Onday qasiyetterimen kózge týsken adamdardan halyq biylik iyelerinen beter aibynyp, asa zor qúrmet tútty. Biyge qúlaq assa, sardargha baghynsa, pirge tabyndy... Han auyssa da pir auyspady. Sondyqtan keyde biylikti әulet - sayasy ýstemdik pen qosa ruhany ýstemdikti de óz qolyna alyp alugha tyrysty. Búl әsirese shyghysqa tәn edi. Mәselen, Tәuke, onyng balalary Jәngir, Bolattardyng Lhastaghy "kiyeli ýige" jiberilip, birneshe jyl tәrbiyelenui tek kórshi elderding geosayasy yqpalynan ghana emes, taq manyndaghylardyng әlgindey ish esebinen de órbip jatsa kerek. Tәuke han saylanghanda pir de saylanyp, ýsh úlystyng pirleri júrt aldynda әruaq salystyrysyp, Kereyt Súpy Ájining (Mýsirәli) jenip shyghatyny da sony anghartqanday. Tәukeden Abylaygha deyingi barlyq hangha pir  bolghan Súpy Áji (Mýsirәli) dýnie salghannan keyin jalpyqazaqtyq pir saylanghan emes."- dey kelip;   "Eski dala ýrdisinde qauymgha biylik jýrgizetin handar  men әskerge biylik jýrgizetin sardarlar ghana saylanyp qoyylghan, al batyrlar men pirler attaryna layyq qasiyetterimen qapysyz tanylyp, júrtty tegis moyyndatqan. Jogharydaghy Tәuke zamanynda ýsh úlystyng ýsh pirining júrt aldynda әruaq salystyruyna kelsek, ol da týptep kelgende, saylau emes, óz qasiyetining basymdyghyn jariya moyyndatudyng joly bolyp tabyldy. Múny kiye, әruaq turaly ghylym - agialogiya "tanghajayyp sayys"- dep ataydy. Búl  - tek dinge deyingi nanymdar zamanynda ghana emes, әlemdik dinder ýstemdik qúrghan tústarda da oryn alghan ýrdis". («Ýsh payghambar. Á.Kekilbaev. 1992 j).- dep jazady. Qorqyt turaly taghy bir kitabynda; «Qazaqtardy qayta biriktiru mәselesine kelgende, Qorqyt - taptyrmaytyn ortalyq qaharman. Óitkeni Qorqyt - sening aqylman baban, Qorqyt - qajet deseniz batyryn. Myna dýniyening baqilyghyn, fәniyligin zerttep ketken kisi. Qazaqtyng qayta qalyptasu, qayta úiymdasu isin bastaytyn iri túlgha. Qorqytqa tek anyz retinde ghana qarap qoymay, taza tarihy derek retinde qaraugha bolady» -degen kesek pikir   aitqan osy jazushy Ábish aghamyz Memlekettik hatshy bolyp túrghanda  2001 jylghy mamyr aiynda ózi úiymdastyrghan kórgen Qorqyt baba ruhymen bolghan bir súhbat esime oralyp  otyr. Astana qalasyndaghy Parlament Ýiining 102- bólmesinde ótken búl súhbatqa sol kezdegi  Senat Tóraghasynyng orynbasary Ó.Bәigeldi, L.Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiyteti rektory M.Joldasbekov jәne Talshybyq esimdi jasy otyzdargha tola qoymaghan  әruaq qonghan jas kelinshek qatynasty. Sondaghy Qorqyt aitqan eki saghattyq әngimeden myna bir ýzindini taghy keltirgim kelip otyr;

«...Kezdeser býgin minekey, kýn tuypty, Alladan. Armysyndar batyrlarym. Árqaysysyna payghambar jasy búiyrypty, tәuba dender.

Au, shyraqtarym; "Aty óshti demesin, ólgenmen birge jaryghy sóndi demesin" - degen eken. Mening de atym óship, jaryghym sónbepti...

Otyrghan Saraylaryng keng eken, tabaldyryqtarynnan attadym, qunyshtymyn. Biraqta qaytalap aitayyn, qadamymdy әreng saldym...

Jýrektering taza bolsa, әrqaysysyng da sezip kóresinder shyraqtarym. Jaman aitpay jaqsy joq. Jaqsylyq keldi dep quanbaghyn, jaqsylyqtyng janynda jamandyq bolar. Jamandyq kelse jylama, jamandyqtyng janynda jaqsylyq bar qashanda. Esterinde bolsyn,   jaqsylyq pen jamandyqty egiz bala etip jaratqan Allanyng ózi. Sol egiz bala eki jaghynda jýrgende tirliging týzu bolsa, sonda niyetin  qaray kóretinindi kóresin. Allagha bas iiyinder, shyraqtarym. Alladan kýshti eshkim joq.  Allanyng qúdireti men kýshine eshqashan  kýmandaryng bolmasyn.

Allanyn  tókken núry bolar sirә, esimim osy kýnge deyin el esinen shyqpady. Tәube qyldym, osyghan. Qorqyt degen esimim kezip ketti keng dalany, kendikti izdep, Allany izdep, Allagha qúlshylyghymen, Allagha jalbarynumen. "Qayda  jatsyn  babashym,  mýrdene ziyarat jasap bas iyemin - deysinder,  jýrektering adal niyetimen Qorqyt babam dese, men senderding jandaryndamyn ghoy shyraqtarym..."

Qaraqtarym-au, kezinde múnday sarayda men de bolgham. Súra myna menen, ne kórgenimdi...

Tәuba dedim, kóresimdi kórip men. Ár nәrsege qanaghat.  Qanaghat qaryn toydyrghan. Qanaghat qylghyn әr nәrsege, tәkappar bolma. Tәkapparlyq degen jaqsylyq әkelmeydi. Tәkapparlyq pen jamandyq niyettering jeti úrpaqqa deyin daritynyn úmytpandar. Boylaryna sinirmender ony,  keregi joq...

Allagha jalbarynyp súrandar, keshsin... bәri bir Alladan, býgingi ózderinmen tildestirip otyrghan da bir Alla. Alladan óter quatty kýsh joq.  Allanyng degenining bәri haq. Alla ghana bәrin biledi. Alla núryn tókse - senderge  bergeni. Árqaysyna bergeni - búiyrghany.

Men de óttim senderdey jaryq dýniyeni kórip. Jalghan dýniyeni jalpaghynan basqanmyn. Sender de ótersinder,  búl jaqqa kelip  әli sәlem de berersinder, Alla eger búiyrsa...

Ei, batyrlar... Bilgen ýstine bile týssem deysinder me. Búiyrghany ghana bolady. Árbir nәrsege rúqsat tek Alladan.

Sender óz shyqqan tektering ata babalaryndy úmytpaularyng kerek...Eng bolmasa "Babamnyng aitqan sózi edi, babamnyng bergen amanaty, babamnyng bergen batasy"- dep bir sәt eske alyndar olardy. Maghan da kezinde  Alla óz núry tókken. Basyma baq qondy... Patshagha bitpegen baq maghan bitti. Sol tirshilikte patshanyng sarayyn tastap,en dalagha qashyp baryp,  tәuba qylyp, qúlshylyghymdy kórsetip, Allagha jalbarynyp jyladym.... «Sarayynda búlaysha qysylyp  otqansha jaratqanym-au,  izdegenim ózinmen tildeseyin. Tildesuim ózinmen  baghym bolsyn. Ózing bergen endigi qalghan ghúmyrym ózine qúrban bolsyn.  Ózine qúlshylyq etuge, el júrtyma qyzmet etuge, adalynan bolugha, sóilegen sózim adal bop abroymen kezdesuge Allam ózinning aldyna keldim...»- dedim óksigimdi basa almay...

Allagha qarsylyq qylugha bolmaydy, artyq sóilep keregi joq. Eki eli eringe - tórt eli qaqpaq. Tórt eli qaqpaq... Auzynnan shyqqan sózing atylghan oqpen ten. Auzynnan shyghar sózge ie bolghan jón. Qalay bolsa solay men sóilep qoysam,  oghan jauap beruge tura keler. Árqaysysymyz da solay bolghanymyz jón.

Ei, úrpaghym, Jaratqan Allanyng búiyruymen ata-babalaryng әrbir jaqta, búiyrghan jerde jatyr. Búiyrghany sol eken, әrqaysymyz bir-bir tómpeshik boldyq.  Qay batyr qayda qalmady? Degenmen, Alla núryn tókse  olar jarq etip qayta júldyz bolyp janady. Ánekey, Astanadaghy Qabanbay batyr jatqan jerge qaraghyn,  kóterildi taghy mәrtebesi, batyr edi ózi de...

Tompighan qamaldaghy sonau batyr,

Áli daghy júldyzy janbay jatyr....

Jetetúghyn kýn bar ma soghan aqyl?..

Shyraghym au, ol batyr nege jatyr?..

Aytyndarshy maghan, solardy eske alatyn pәnda bar ma? Tiri jan-au bar ma eken sol batyrdy izdegen?...

Tilegendering adaldyq bolsa, qúlshylyghyng Allagha adal bolsa, qibylagha  jyghylyp jan dýniyelerinmen jylasandarshy, Jaratqangha. Keshirim súrandar, Jaratqannan. Odan basqa ne bilmeksinder myna menen.

Nege býgin jýzdestik, shyraqtarym? Myna menimen, nege  basqa emes, sender kezdesip otyrsyndar?  Súraqqa jauap tabylar, jauapsyz nәrse bolmaydy.  Nege beseu emes-au, nege ýsheu, nege ekeu, nege bireu emes, nege onau emes, nege ýsheuing kezdestin, bilesinder me?

Súraghyma jauapty ózim bereyin. Tәuba qyldym, Jaratqangha. Adam balasy eshqashan múny jasaghan emes, oilaghan da emes. Oiyng jetpeydi, ony oilasang da jasay almaysyn. Ol bir jaratqangha búiyrghan. Ony bir Alla ghana jasaydy.  Alla osylay kez qyldy. Birindi  Tóle bi, ekinshindi  Qazbek bi, ýshinshindi  Áyteke by etip mening aldymnan shygharyp otyr. Bilesinder me sender sony? Taghy da tarihty izdedim deysing bireuin. Tarihty izdeu - әdilet. Ádiletti izdender әrqashan. Jaratqan Alla әrqaysysyna búiyryp otyrghany, ashylmaghandy izdesin, tapsyn, ashshyn dep otyr. Kórmegendi izdep, taghy da kórsin dep otyr . Shyraqtarym, pende bolghandaryng - bir Allagha qúl bolghandaryn.... Moyyndarynda qúlshylyqtaryng bar... Senderdi payghambar jasqa jetkizgen Jaratushy iyem  әrqaysysyndy osynda әkeldi... Birin  Tóle bi, birin  Áyteke bi, birin  Qazbek by bolyp kórinder...

Men óz kezimde biylikti onsha únatpaghan janmyn. Bilesinder, әdildik bolsa, әrkim biyligin әdildikpen alady... qaralyq eshqashan jengen emes, jenbeydi de. Bir Alla ózining qúlynyng qúlshylyghyn, onyng әdilettiligin kóre oghan núryn tókken.  Ólgennen keyin barlyq jan tiriledi degenge senesinder me? Jә, jón eken.Tirilet.... Búiyrghanyn kórersinder. Mandaylarynnan kórersinder. Taghdyrgha seninder. Qúlshylyqtan kórersinder jaqsylyq.Qúlshylyghyng eger de adal bolsa, abroy da bolady.  Allah núryn tókse o dýniylering jaryq bolady. Sol kezde de jýzdesermiz, kezdesermiz әli biz.

Mәngilik ómirdi men sekildi sender de izdep jýrsinder, әriyne.

Mәngilik ómir degenimiz -  osy kezdesuimiz... Alla búiyrtty... Núryn tókti Jaratqan.  Ólgen tirildi degen osy, shyraqtarym.

Men Allanyn  qúlymyn. Qúly bolyp ótuge mәngi dayynmyn. Aytayyn degenim әrqashan ýsh biyding biyligindey biylik bolsyn senderde. Ádildik qastarynda bolsyn. Jamandyqtaryng ketip, jaqsylyq ensin... Kózdering kóregen bolsyn. Jer menen kókting arasyndaghy tylsym dýniyelerding bәri Alladan..Endi bireuinning janynda Tóle bi, bireuinning janynda Qazbek bi, bireuinning janynda Áyteke by erer. Ádildikten qashyp kórinder...

Bәrin bilemin demegin.  Barlyghyn bilu pendege jazbaghan. Bәrin biler tek bir Alla ghana. Bәrin shesher tek bir Alla.  Tau menen tastyng arasyna qarashy... Babalaryng tastap ketken, tastamasa da saqtap ketken, әrqaysysyna, búiyrsyn dep úrpaghyma, qamalyna qamap ketken babalarynnyng asyl múralaryn nege izdep tapbasqa?

Aralaryna Baba Týkti Shashty Áziz keldi.  Bilsender, kәne aityndarshy, búl kisini sender Baba Týkti Shashty Áziz deysinder. Al qúlaghyna jar shaqyryp qoyghan shyn aty kim?  Bilmesender men aitayyn. Búl balanyng aty - Toqsylyq. Osyny býgingi kýnge deyin bilgendering bar ma?Eger men ózim ómir sýrgen zamandaghy tilimmen sóilesem, basqa til bolady, týsinbeysinder. Sondyqtan men senderge Allanyng jarylqauymen óz tilderinde jetkizip otyrmyn ghoy barlyghyn.  Baba Týkti Shashty Áziz babalaryn  ózderinmen tanysqaly keldi... Toqsúlyq ta óz kezinde Islamdy óz   shama sharqynsha nasihattaghan. El qamyn oilap,  betin beri qaratyp, Allagha bastaryn iydirgen, dinimizdi saqtaymyn dep  qúlshylyq jasaghan bir úl emes pe. Eger Allanyng әr qúly osy Toqsúlyqtay bolsa abzal bolar edi... Qyzmet - qúlshylyqta, bile bilsender әrqaysysyn.... Baba Týkti Shashty Áziz senderdi imamgha úiy ma eken degen saual qoyyp otyr... Amanatty jekizu maghan paryz... Payghambar jasyna jetkende  imangha úimaghannyn  tirshiligi haram bolady...». («Jas qazaq ýni» gazeti, 2002 jyl).

Ýzindisi ghana berilip otyrghan osy ayan-súhbat kezinde, biz abyz babadan ózine Qorqyt esimining qalay qoyyluy turaly súraghanymyzda, sol kýngi kezdesuge berilgen uaqyttyng bitkendigi, alda Alla búiyrtar kezdesu bolyp jatsa әngimening jalghasy bolatyndyghyn aityp qoshtasqan bolatyn.

Sodan aragha bes jyl salyp 2006 jyly osynday bir el tanyghan erekshe qasiyetti de qadirmendi janmen   mәngilik ómirdi izdegen Qorqyt babanyng Qarmaqshydaghy qobyzdan qoyylghan eskertkishi belgisine ziyarattadyq.

«Tirshiligi topyraqqa ainalmaghan» ainalayyn, Qorqyt babamnyng basyna qoyylghan belgi - qonyr qobyz da erkin esken erke qonyr ýnimen mening jan dýniyeme jaqyn keldi. Nesin jasyrayyn, shiyrek ghasyr búryn tarihyn ózim tolyq bilmeytin osy Qorqyt babamyzdyng qobyzdy oilap tabuy turaly «Mәngilik ómir» degen taqyrypta men de ayanmen kýnirenip tolghau jazghan edim. Sol bir shabytty sәt eske oralyp qalyng oy qúshaghynda otyrghanmyn. Kezinde Syrdariyanyng jar qabaghyna qoyylghan abyz sýiegin, dariyanyng kemerlep jegen tolqyny aqyry óz qúshaghyna alyp tynypty. «Tym bolmasa baba sýiegin saqtap qalugha da múrsha bolmaghan zaman-ay...» dep otyrghanymda, qasymdaghy meditasiyagha týsken serigimning auzynan mynaday ayan estidim;

- Ei, úrpaghym, sanaly adam ómirge kelgen son, tirshiligining topyraqqa ainalmauyn oilaydy. Ómirden óte sala apay-topay atyng óshse, sening topyraqqa ainalghanyng sol. Alla, shyn súrasan, tilegindi jay qaldyrmaydy.  Men bas uәzir bolyp otyrghan jerimnen jerip, patshanyng Aq ordasyn tastap, en dalada Jaratushydan, «jaratushym, ózing jaratqan pendenning tilegin shyn beretin bolsan, maghan mәngilik ómirindi qiy...» dep kóz jasymdy kól etip, mәngilik ómir tilegen babanmyn. Mendegi maqsat - mәngilik ómir  boldy. «Qayda barsang Qorqyttyng kóri» degen maqal sol kezde qalyptasty. Allanyng synaghy emes pe, ólimnen qashyp jer әlemning qay búryshyna barsam da, aldymnan kórimdi qazushylar úshyrasty. Men kórdi qazyp jatqan kór qazushylargha emes, kórding ózine, «Kór ket, kór ket, kór kózime kórinbe, men saghan jatpaymyn! Men Alladan mәngilik ómir tilegen janmyn. Qúdireti kýshti Jaratushym mening tilegimdi qabyl etpeui mýmkin emes. Alla jarylqaushy...» dep tirshiligining sonynda qara jerdi basyp jýruden de qorqyp, ózdering kórip túrghan myna dariyanyng betine sal týsirip, jappa qúryp tirlik keshtim.Yqylym zamandardan kele jatqan osy qasiyetti dariyamen syrlas boldym. Qobyzymdy kýnirentip Alladan ýmitimdi ýzbedim. Kýi  ýnine eriksiz qayyrylghan perishteler, manyma aqqu bolyp qonyp, tilegimdi kókke alyp úshatyn. Myna aghyny dýley dariya da menimen syrlas bolghany ýshin Syrdariya atanghanyn býgingi júrt qaydan bilsin...

Tilegim, aqqu bolyp janyma qonghan perishteler  qúlaghyna shalynghanda, kózim ilinip ketip, meni jylan shaqty. Sol sәt ózimmen syrlas bolghan dariya tolqyndary meni óz qúshaghynda mәngi terbetkileri keldi. Biraq meni biletin pendeler, óz degenderin jasap, asyl sýiegimdi jardyng jaghasyna qoydy. Men, tirshiligimde bauyr basqan syrlas tolqyndardy qimadym, tolqyndar meni qimady. Jargha úmtylghan jandy tolqyn  saghynyshy aqyry degenine jetip, mening sýegimdi   óz qúshaghyna alyp tyndy. Mening Alla syilaghan asyl sýiegim qazir ózimmen syrlas bolghan qasiyetti Syrdariya tolqyndarynyng qúshaghynda terbetilude...

Alla mening súraghan tilegimdi berdi. Tirshiligim topyraqqa ainalghan joq. «Kór - ket, kór- ket!» dep aibat shegip jýrip, ózime Qorqyt atyn tilep aldym. Myna júrt osyny da bilmeydi-au. Mening sol Qorqyt esimim әli kýnge el auzynda. Sol bir óz auzymmen tilep alghan  esimmen birge tirshiligim topyraqqa ainalghan joq, mәngilik ómir iyesi atandym. Esimi úmytylmaghan pendening ómiri de mәngilik. Qalqam, meni izdeseng mendey baqytty bol!..»- dep әngimesining sonynda kýnirene batasyn berdi.

Men búl derekter men býgingi qazaq ziyalylary aldynda birge estigen  ayandy  nege keltirip otyrmyn? Osyndaghy ayan arqyly estigen Qorqyt baba turaly búl tyng derekter  men babamyzdyng Islam turaly janashyrlyqpen aitqan әngimeleri kim-kimge de bolsa oy salar degenim ghoy...

Ekstaz, meditasiya degennen shyghady, tayauda «Anyz adam» (№6, nauryz 2011j.) jurnalynda Qorqyt turaly qobyzshy-aktrisa, Túrahan Sadyqova óz súhbatynda; «Qorqyt Arystanbabty ústazy sanaghan. Ajaldan qashyp jýrgen kezinde Arystanbab týsine enip; «Qayt eline! Ólmesem, men qaydamyn?! Áken, tuystaryng qayda? Kimge ajal keletinin bir Alla biledi. Sen qyryq jas emes, odan kóp jasaysyn. Ajaldyng kelmegi - Allanyng isi.

Qara kýshter senen qoryqsyn. Óitkeni sening qolynda qaruyng qobyzyng bar. Ómirde ólmeytin ne nәrse? Sony bil...»-deydi. Sol ayannan keyin Qorqyt eline qaytady. Jolda ózine arnap qazylyp jatqan kórdi kórgen sayyn qobyzyn tartqanda, qara kýshterding qasha jónelgenin, joq bolyp ketkenin kóredi. Sonda Qorqyt; «Taptym! Ómirde ólmeytin nәrse - óner»- dep aighay salghan eken» -depti. Túrahannyng myna әngimesi onyng ekstazgha týse biletindigin, basqa dýniyeden meditasiya arqyly habar ala-alatyndyghyn bayqatady. Degenmen, taza aqparat alu jaghyna mashyqtanu kerek siyaqty. Arystanbap Qorqyttyng da, Farabiyding de, Yasauiyding de ústazy bolghan jan. Myna әngimede Arystanbap ómirden ótken adam bolyp әngime aitypty. Arystanbap Múhammed(Gh.S.) payghambardan da jasy ýlken, Jaratushynyng jarylqauymen Yassauiyge payghambardyng amanatyn jetkizgen, oghan ústaz bolghan әuliye. Meditasiya kezinde taza aqparat alynbasa osynday jansaq pikirler tarap ketedi. Jalpy osynshama ghúlamanyng ústazy sanalatyn, Orta Aziyadaghy Islam dinin birden-bir sýiinshileushi túlgha Arystanbab әulie turaly bizde osy kýnge deyin naqtyly ghylymiy-zertteu júmystarynyng jýrgizlmeui oilanarlyq jaghday. Búl orayda ÁmirTemir Kóregenning Qoja Ahmet Yassauiy movzaleyin salmastan búryn, Arystanbapqa kesene saluy osy saladaghy júmysymyzgha ónege boluy tiyis. Ústazy jayly auyz ashpay, shәkirtteri turaly pikirler aitu esh ólshemge kelmeydi. Biraq bizding elde taza din ghúlamalarynyng kemshindiginen osy aghattyq óz jónin әli kýnge tappaghan kýii keledi.

Men kezinde әruaqtardyng qoldauymen, elimizdegi osynday erekshe qasiyet iyelerimen júmys jasap, qos akademik aghamyz M.Áliyev pen S.Balmúqanovty algha salyp, sol kezdegi Ýkimet basshysy Ú.Qaramanovtyng qabyldauynda bolyp, Almatydaghy Halyqtyq emdeu ortalyghyn ashugha az-kem óz ýlesimdi qosqan janmyn.  Sol tәjiribiyemnen bayqaytynym, júrt nazaryna iyelik eter dәl osynday erekshe qasiyet, býginde azdy-kópti bizding Elbasymyzda da bar. Ony qazaqtyng túnghysh kosmanavty T.Áubәkrov turaly «Qazaq eli jayly» kitbynda ózi de jazypty. Búl qasiyetin elge qajetti batyl sheshimder qabyldauda da ýnemi bayqap kelemiz. Múnday tarihy sheshimder - tylsym kýshterding quat berip demeuimen ghana ómirde jýzege asady. Osy orayda әlemdi auzyna qaratqan Rim Papasynyng Astanagha at shaldyrtuy, Álem din basshylarynyn  Astanada ýsh ret ýlken Qúryltayda bas qosuy, Euroatlantika jәne Euraziya aumaghyndaghy jalpygha ortaq, bólinbeytin jәne újymdyq qauipsizdikke arnalghan manyzdy mәselelerdi talqylau ýshin Qazaqtyng Astanasynda EQYÚ-gha mýshe 55 memleket pen 12 seriktes elding basshylary men ýkimet jetekshileri bas qosuy da osy sózimizge naqtyly dәlel bolsa kerek.

Osy pikirlerdi jinaqtay otyryp, sóz týiini retinde aitpaghym - dana Qorqyt Tәnir dinining qoldaushysy emes, Islamdy sýiinshileushi túlgha. Ol dәstýrli Islamdy týrki әleminde alghashqylardyng biri bolyp  shýiinshilegen, Allanyng amanaty retinde el sanasyna siniruge  óz ýlesin qosqan jan. Keleshek biz nazar audarar Maghjan aqyn aitqan núrly soqpaq ta osy boluy kerek. Allanyng aqyrghy dini Islamnyng adal janashyry bolayyq!

Baqtybay AYNABKOV

«Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy, jazushy