Kýni keshe ghana Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy janynan diny uaghyz-nasihat jýrgizetin «Halyq arna» atty jana telearna ashylghan edi. Almatyda ótken jiynda Bas mýfty Nauryzbay qajy Taghanúly mýftiyat arnasynyng túsauyn kesken. Oghan elge esim-soyy belgili qogham qayratkerleri kelip qatysqan.

Osyghan deyin QMDB baspasóz qyzmeti taratqan aqparatta: «Karantin kezinde onlayn nasihat júmystarynyng manyzy artty. Degenmen aqparat ghasyrynda jana tehnologiyany iygerip, nasihat jýrgizu men aqapart taratudyng televiziyalyq tәsilin Ózimizden basqarudy úighardyq. Osyghan oray QMDB janynan respublikalyq «Halyq arna» atty tól telearnamyzdy ashqaly otyrmyz», - degen edi.

Osydan keyin әleumettik jelide sýiinshi súraghan jazbalar kóbeydi. Dese de, júrt qyzu talqylaghan taghy bir әngime: Osy uaqytqa deyin tolyq diny kontentpen ainalysyp kelgen «Asyl arna» jabyla ma? Mýftiyattyng jana ashylghan «Halyq arnasy» Múhamedjan Tazabek basqaratyn «Asyl arnagha» balama arna bola ma?, degen súraqtardyng tónireginde órbidi.

Búl saualgha keshe «Asyl arna» telekanalynyng Bas diyrektory Múhamedjan Tazabekting ózi jauap beripti. «Facebook» jelisindegi paraqshasynda «Asyl arnanyn» jabylatynyn, ornyna jana konsepsiya dayyndalyp, jana telearna ashylatynyn aitqan eken.

Múhamedjan Tazabek (03.11.2020 j):

- Býgin, týsten keyin mýftiyattyng Almatydaghy bas ghimaratynda tarihy jiyn ótti. QMDB ghúlamalar kenesining kezekti kenesi bas qosyp, oghan men qonaq retinde shaqyryldym. Keleli kenes manyzdy mәselelerge arnaldy.

Pandemiya kezindegi otandastarymyzdyng ruhany qajettiligin qamtu, jamaghat arasyndaghy týsinushilik pen keri aghymdardyng jolyn kesu mәseleleri talqylandy.

Atap aitqanda, Abay men Mәshhýr Jýsip, Maylyqoja men Shah-Kәrimder sekildi danalar ústanghan Mәtrudy aqidasynyng qazirgi qazaq ruhaniyatyndaghy altyn qazyq oryny men Hanafy mazhabynyng tyghyryqtan shygharar túghyrly qasiyetteri sóz boldy.

Men de shyny kerek, osy kýnge deyin tolyq jauaby berilmegen, nýktesi qoyylmaghan, qogham tarapynan tuyndap jýrgen súraqtargha býgingi berekeli jiynda ashyq, aiqyn jauap tauyp, jýregim ghúlamalar nasihaty men uaghyzynan qanaghat tapty.

Aqidamyz Mәtrudi, mazhabymyz Hanafi, qara shanyraghymyz Mýfiyat degen ústanymmen, yntymaq-birlikpen jiyn sonynda tarqastyq.

Biraz uaqyt búryn Bas mýfty Nauryzbay qajy Taghanúlymen kezdeskende býgin ghana túsauy kesilip jatqan «Halyq arna» diny kanaly jayynda sóilesken bolatynbyz.

«Eger diny kanal ashyp jatsanyzdar, «Asyl arnany» jauyp, orynyna basqa arna ashamyn, al, diny kontentterdi basy býtin ózderinizge tapsyramyn», dep aitqan bolatynmyn.

Sebebi, diny uaghyzben diny basqarma tolyqtay ózderi ainalysqany jón. Qazir búrynghyday emes, diny basqarmanyng kadrlyq, qarjylyq qúzyreti diny arnanyng qyzmetin qamtugha jetkilikti.

Syrt kózden de artyq súraq tuyndamay, bir búlaqtan aqparat tarqauy elge de ynghayly.

Al, on jyl búryn biz arna ashqan kezde aldymyzda salystyratyn, ýlgisin alatyn múnday joba bolmaghan. Qatty qinaldyq, izdendik, artyq aittyq, kem aittyq, halyqpen kenese jýrip osy kýnge jettik.

Ol kezde efirde qúmarlyq nasihattalsa da qúran oqylmaytyn, mazang qashatyn әuen bolsa da azan aitylmaytyn.

Qanshama ata-apalarymyz súqbat tyndap, jastarymyz ruhany taghylym ýirenip, qanshama baghdarlamalardy balalarymyzben birge otyryp úyalmay kórdik...

Allagha shýkir, diny basqarma tolysyp, osynshalyq auyr jýk, diny amanatty moyynymyzdan alyp jatqanyna quanyshtymyz. «Halyq arnagha» aq jol, shygharmashylyq tabys tileymiz.

Al, «Asyl arna» jyl ayaghyna deyin jana konsepsiyasyn dayyndap, óz kórermenderine «Tәlimtv» degen jana atpen jol tartyp, ary qaray әleumettik - otbasylyq, ghylymy - tanymdyq, mәdeny - aghartushylyq baghytta qyzmetin jalghastyrady. Ári kórermenderge әleumettik roldik modeliderdi úsynatyn motivasiyalyq konservativti alangha ainalady.

Halyqtyng ruhany qyzmetine jarap, aqyndyghymyz ben úiymdastyrushylyq qabiletimizdi el iygiligine paydalana alsaq, búl da bir Allanyng bergen úly nyghmeti. Alla barshamyzgha berekesin jaudyrsyn!

Abai.kz