Elimizge ghana emes, syrt memleketterge de jaqsy tanymal Imanghaly Tasmaghambetovtyng әleumettik jelide jarnamasy jer jarghan «Últqa qyzmet etu bilimnen emes, minezden» atty («Qazaq әdebiyeti», 06.11.2020 j.) súhbatynan kóp nәrse kýtkenimdi jasyrmaymyn. Ómirde, sayasatta, biylikte kórgeni men kónilge týigeni kóp, elge aitary da az emes belgili túlgha. Bir jyl uaqyttan beri júrt nazarynan tys qalyp, kórinbey ketken ony taqtan týsse de, attan týspegen shyghar dep oilaushy edim. Biraq...

Oqyp shyghyp, osyny rasymen Imanghaly aityp otyr ma dep, otyryp qaldym. Shynymdy aitsam, әkim, ministr, premier-ministr, memlekettik hatshy siyaqty jalyna qol tiygizbeytin nebir iri qyzmetting qúlaghyn ústap, talay dýbirli dodagha, sayasy tartysqa kirgen tanymal túlghanyng býgingi zeynetkerlik qonyrqay tirligine emes, jalyny әlsiz jylusyz sózderine nalydym. Aldaghy saylau men tandau jolayyryghynda daghdaryp túrghan mynau qoghamnyn, tolqymaly uaqyttyng qazirgi tynysy turaly bagha beretin qayratkerding әngimesi dәrejesine kóterile almapty. Solghyn. Janasha oi-tújyrym joq. Birjaqty. Sol bayaghy «Mәdeny múra». Sol bayaghy «Kýltegin». Shiyrek ghasyr boyy aitylyp kele jatqan elge belgili mәdeny is-sharalar tizbegi. Nege búlay, tym súrqay bolyp shyqqan?

Materialdyng avtory Núrtileu Imanghaliyúly da tәjiriybeli jurnalist siyaqty edi. Qamshyny erkin basa almaghany bylay túrsyn, súhbat berushige kópshikti ayamay qoyghanyn kórip, telejurnalistika kókjalynyng qoltanbasyn tany almay qaldym. Azuy mýjilip qalypty. Álde, tapsyrys solay boldy ma? Meyli, jazylar dýnie jazyldy. Oqydyq. Endi pikir qosayyq.

Tilshi bir jerde sipay qamshylap otyryp: «Sizdinshe, býgingi «qoghamdyq sanada» ózgeris nyshany bayqala ma?» dep, әriptesin sayasat auylyna qaray jeteleuge tyrysypty. Týsine bilgen jangha osynyng ózi de songhy jyldary qaq suynday irkilip, toqyrap qalghan qoghamnyng qoyasyn aqtarugha әbden jetkilikti. Biraq, alymdy sayasatker Imanghaly Tasmaghambetov ol jaqqa ayaq baspaydy. Shiderleuli attay kibirtiktep, sol bayaghy eshkimge keregi joq, ziyansyz mәdeniyet sýrleuinen úzap kete almaydy. Jaraydy, oghan da keliseyik. Býgingi kýni el ruhaniyatyn ynyrshaghy shyqqan ógizdey algha sýirep kele jatqan qauym – osy shygharmashylyq ókilderi ekeni dausyz. Esinegen deputattar sekildi millondap tabys tappaytyn, enbegi elenbeytin eng kedey, túrmysy nashar әleumettik toptyng bel ortasynda jýrgen de solar. Al, osy sormanday mәdeniyetimizdi tulaqtay tartyp júlym-júlymyn shygharyp, aidaladaghy sportqa qosaqtap, osynshalyqty tómen dengeyge qúldyratqan kim? Imanghaly jarq etip serpilip: «Qazirgi biylik!» dep sanq etse, oqyrman retinde rizashylyqpen qol soghar edim. Joq, aita almady. Aytylsa, sol biylikting úshar basyna shyghyp, qayta týsken ózine de onay tiymesin sezinedi. Týsinem.

Degenmen, aqyl aitqanym emes, bel sheship bilekti sybanyp, úzaq uaqyttan beri alghash ret el aldyna shyqqan son, Imanghaly Tasmaghambetov ashyq syrlasudan boyyn aulaq ústamaghany jón edi. Óitkeni taghy qaytalayyn, ol qatardaghy kóp qazaqtyng biri emes. Halyq moyyndaghan iri sayasatker. Sondyqtan, osy kýni qoghamdy silkindirip túrghan ashy saualdardyng qoyylatynyn da, oghan júrttyng jauap kýtetinin de jaqsy biledi. Býgin bolmasa, erteng aldynan shyghady.

Mәselen, men alda-jalda kezdese qalsam, tәuelsiz jurnalist retinde myna bir súraqtardy qoyyp, jeke kózqarasyn bildirudi súrar edim. Búl kópshilikting kókeyindegi saualdar desek te qatelespeymiz.

- «Qazaq әdebiyeti» gazetining biylghy 07 aqpandaghy nómirinde «Abaydyng sol kitәbi qayda eken?» degen maqalamyzdy oqyghan bolarsyz. Sonda úly aqynnyng 1909 jyly Qazanda shyqqan asa qúndy kitәbin búrynghy Amaniyaz degen kómekshiniz arqyly ózinizge bergenim turaly jazylghan. Jәdiger iyesining úrpaqtary sonyng taghdyryn bilgisi kelip, súrau saluda. Ne aitasyz?

- «Qazaqstanda eki biylik bar» dep jar salyp jýrgen sәuegeylerding pikirine qarsy qanday uәj bildiresiz? 

- Aldaghy Mәjilis saylauyna qatysu nemese sayasatqa qaytyp oralu josparynyzda bar ma? 

- Bir ghana biylik partiyasynyng kólenkesi sekildi kólbendegen sayasy úiymdardyng әreketine qalay qaraysyz? Múnyng sony bizding eldegi tynyshtyqqa qyrghyz oqighasy sekildi keri әserin tiygizbey me?

- Kezinde premier-ministr bolyp túrghanda óziniz eriksiz aralasqan, әli dýmpui basylmaghan jer dauyna qashan nýkte qoyylady? 

- En jaylaghan el-júrty jan-jaqqa bytyrap kóship, jalanash qalghan shekaramyzdyng jaghdayyna qatysty búrynghy qorghanys ministri retinde ne aitasyz?

- Súhbatta «Eng qasiyetti, eng kiyeli esimge iye» ayauly analarymyz jayly keremet oy tolghapsyz. Al, pandemiya kezinde ýkimetten 42 500 tengeni de ala almaghan kópbalaly analardyng auyr taghdyryn jenildetuding joldary qanday? 

- Býginde Núr-Súltanda milliardtardy jútqan «LRT isi» ótip jatyr dep estidik. Siz sol kezdegi qala basshysy retinde iyeginizding astynda bolyp jatqan talan-tarajdy qalay bayqamay qaldynyz?

- Qos-qostan diplomy bolsa da, júmyssyz qanghyryp jýrgen myndaghan jas týlekterding qúrdymgha ketken armany, kýiregen ýmiti turaly oilaysyz ba? (Áriyne oilaysyz. Bәrin oilaysyz. Biraq, ashyp aita almaysyz. Nege?..). 

Jә, bir jolgha osy da jeter. Súhbatymyzgha oralayyq.

Imanghaly Tasmaghambetov óz әngimesinde baghy ashylmaghan memlekettik tilimizding jayyn qozghap ótipti. «Biylik qay tilde sóilese – halyq ta sol tilde sóileydi» degeni yp-ras. Múny osydan bir ghasyr búryn, 1924 jyly Qazaq ýkimetin basqarghan Sәken Seyfullin de «Qazaqty qazaq deyik» degen maqalsynda shyryldap aityp ketken. Tipti, qúdireti kýshti kompartiyanyng qaharyna da qaramay tótenshe sessiya shaqyryp, til turaly Dekret qabyldatugha úiytqy bolghan. «Qazaq tili memlekettik til bolsyn, is qaghaz qazaq tilinde jýrgizilsin» degen sheshim shyghartqan. Sodan beri bir ghasyr ótse de, qazaq tili biylikting dәlizine de kire almay, bosaghadan syghalap túr. Osyghan kýiingen Imanghaly Tasmaghambetov «Jana aityp óttim, janashyrlyq eng birinshi biylikten bastau alu kerek. Mәsele sonda» dep qadap túryp aitypty. Biraq, qadap túryp aitu az. Eldi sendiretindey naqty is kerek.

Búl túrghyda Imanghalidyng Almatyny basqaryp túrghan kezindegi batyl  qadamyn eske almay ketpeuge bolmas. Ol ontýstik megapoliske kelgen bette siresken qalyng sheneunikting betin memlekettik tilge búrugha әrekettendi. «Almaty qazaqsha sóilemey, Qazaqstan qazaqsha sóilemeydi» degen әigili sózimen jana qyrynan tanyldy. Is qaghazdaryn memlekettik tilge kóshiru turaly qauly qabyldady. Ókinishke oray, orystyng tili men tәrbiyesi sanasyna mәngilik sinip qalghan Oljas Sýleymenov «Kakoy durak pisal eto postanovleniye? Esly perevesty Almaty na kazahskiy yazyk, budet sosialinyy vzryv» dep kýrkirep, gýr ete týsti. Sol kórinis әli kóz aldymda. Ákimshilikting qatardaghy qyzmetkeri retinde, osy qaulynyng jobasyn әzirleuge qatysqan «duraktardyn» biri men edim. «Aljas Amarovich, etot durak pered vamiy!» deu kerek edi. Dey almadyq. Mikrofondar tórdegi әkim qaralardyn, iygi jaqsylardyng aldynda túrghan. Qasynda otyrghan Imanghaly birdene aitar ma dep kýtip edik, dos-jar adamymen bet jyrtysqysy kelmedi me, týri kýrenitken kýii ýnsiz qaldy.

Álemge tanymal aqynnyng abaysyzda emosiyamen aitylghan osy kýrkirinen keyingi janghyryqtardy ilip әketkender az bolghan joq. Almatylyqtar úzaq kýtken, memlekettik tildi asqaqaqtatu turaly jap-jaqsy qauly qaghaz jýzinen ary aspady. Asyrmaghan ózge emes – әkimning ózi astanadan alyp kelgen orystildi Krylov, Seydumanov, Dandigulov siyaqty orynbasarlary, qosshy-kómekshisi, baspasóz hatshysy t.b. jandayshaptary. Kezinde komsomolda birge úrandatqan, 1986 jyldyng Jeltoqsanynda «qazaq últshyldaryn» qoyday qualaghan sholaq belsendilerge qazaq tili asa qajet emes edi. Qolymdy tósime qoyyp aitayyn, әkimdik pen oghan qarasty 25 departament, basqarmadaghy qyzmetkerlerding 90 payyzy qazaq bola túra, basym kópshiligi «Qazaq әdebiyeti», «Ana tili» gazetterin oqymaq týgili, onday basylymdar bar ekenin bilmeydi de. Ásirese, iydeologiya jónindegi orynbasar, túrghyn ýy komissiyasyn basqarghan Serik Seydumanov aqparat, bayandamany qazaqsha әzirlep aparsaq, orys tilindegisin qosa talap etip, otyryp alatyn. Áriyne, kóp uaqytyndy bosqa jeytin maghynasyz tirlikting qajetsizdigin aityp, biz de qarap qalmaymyz. Ákimning memlekettik tildi tórge ozdyru turaly qaulysyna silteme jasaymyz. Joq, súq sausaghymen tóbeni kórsetip: «Pishiyte na russkom! Mne pofiyg, kto vas podderjivaet naverhu!» dep, qasarysqanyn óz basymyzdan talay ótkerdik. Meninshe, әigili Baqay, Shanyraq oqighalarynyng tuuyna da iydeologiyadaghy osynday qazaqqa qatysty kereghar kózqaras tikeley salqynyn tiyizgen siyaqty. IYә, ótken ótti, ketken ketti. Ony eske alyp otyrghanym, bireulerding kemshiligin tizbekteu ýshin emes, azamattyghy bir basynan asyp-jeterlik Imanghalidyng ózi kimderge senim artqanyn, qanday kadrlar qorshap jýrgenin bildiru ýshin ghana tilge tiyek etkenim.

Juyrda el Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev «Keleshekte shyn mәninde últaralyq qatynas tiline ainaluy tiyis qazaq tilin jyldam damytuymyz qajet» dep, qoldau bildirip otyrghanda bizge, qazaqtargha ayanatyn ne bar? Batyl qimyldauymyz kerek emes pe! Biraq, moyyndauymyz kerek, qazaq tilin damytu ýshin qazirgi zan  qauqarsyz. Ony aitasyz, uaqyt kóshinen kóp keyin qalyp qoyghan «Til turaly» zandy jýzege asyrudyng normativtik qújattary әli kýnge qabyldanghan joq. Qaza bersek, terenge ketemiz. Endeshe, búl baghyttaghy arman-tilegimiz naqty jýzege asu ýshin, aldymen, eki mәseleni dúrystap sheship aluymyz qajet. Birinshisi – belgili aqyn Qazybek Isa úiymdastyryp, myndaghan adam qol qoyghan hatta aitylghaday: «Konstitusiyadaghy 7-baptyng orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady degen 2-shi tarmaghyn alyp tastau». Ekinshisi – «Memlekettik til» turaly jana zang qabyldau. Ol ýshin qaytadan «velosiyped oilap» tabudyng qajeti joq. Baltyq elderining zandaryn basshylyqqa alyp, zerdelesek te jetkilikti. Men osynday batyl tújyrymdy qazir barlyq memlekettik jauapkershilikten ada, erkin oily Imanghaly Tasmaghambetov aitar dep kýtip edim. Esty almadym.

«Shirkin-ay!» deymin súhbatty oqyp bolghan son. Premier-ministr bolyp túrghan kezinde Imanghaly ýsteldi bir qoyyp, «Til turaly» zandy janghyrtyp, oblystardy kezen-kezenmen memlekettik tilge kóshiru kestesin úsynghanda, kim qarsy bolatyn edi. Eshkim de! Osy kisi bar, basqasy bar, birde-bir premier-ministr osy uaqytqa deyin "məu" demedi. Al, endi qazir qolynda biyligi joq, kóp zeynetkerding qataryna qosylghan jannyng sózin ýkimet pen әkimder qúlaghyna qystyra ma? Áriyne, kýmәndi. Sonda, qoghamgha paydasy shamaly búl súhbatty jariyalaudyng maqsaty ne? 

Múnyng eki týrli sebebi boluy mýmkin. Birinshisi – aldaghy Mәjilis saylauy aldynda qoghamnyng tamyryn basyp kóru, adamdardyng kónil-kýy auanyn bayqau. Jogharyda aitqanymyzday, Imanghaly Tasmaghambetov әzirshe әkimshilik-sayasy elitadan irgesin aulaq salghanymen, halyqtyng belgili bir bóligi (óner, mәdeniyet, әdebiyet, baspasóz ókilderi) ýshin әli qayratkerler sanatynda. Keshegi aituly sayasatkerding býgingi bedeli qanshalyqty dengeyde biyiktegenin, qúldyraghanyn osy súhbattan keyingi BAQ pen әleumettik jelidegi tartystardan biletin bolamyz.

Ekinshisi – dәl qazirgi uaqytta el astanasynda bolyp jatqan qúpiyasy mol, bylayghy júrt ýshin týsiniksiz «LRT»-gha qatysty sot ekpinin el aldynda bәsendetu amaly boluy mýmkin. Qalay degenmen de, sot oryndyghynda  otyrghandardyng basym bóligi (qala әkimining orynbasary, basqarma basshylary) onyng Almatydan alyp barghan kadrlary ekenin eshkim joqqa shyghara almaydy. 

Eger, shay ýstinde aitylghan búl әngime dәl osynday sharasyzdyqtyng jan tolqynysy bolsa, onda Imanghalidyng shyn zeynetkerlikke shyqqanyna kózim anyq jetti. 

Qayym-Múnar Tabeev, 

jurnalist-jazushy

Abai.kz