Hristian әlemi Armeniyanyng jenilisine kýiinip, músylman әlemi bórkin aspangha atyp jatqanda Reseylik «yjnyy Federalinyi» saytynda Alisa Seleznevanyng «Erdoghan Qazaqstandy Kavkazdaghy konfliktige tartyp, qosarly oiyn jýrgizude/Erdogan vedet dvoynuy igru, vtyagivaya Qazahstan v konflikt na Kavkaze» atty maqalasy jaryq kórdi. 

Reseyding 1990 jyldardaghy eski әskery tehnikasyn TMD elderine tyqpalauynyng arty nege soqtyratynyn Qarabaq soghysy dәleldep berdi. Álem orys qaruyn satyp aludan bas tartatyn dәuir tudy. Resey zamanauy soghysqa dayyn bolmay shyqty. Endi ekonomikasy quatty Qazaqstan NATO qaru-jaraghymen óz armiyasyn qayyra jasaqtaydy degen oy soltýstik kórshimizge tynym bermeude. 

Endi osy oibaydyng alghashqy baybalamyn jasaghan avtordyng Ortalyq Aziyanyng altyn qaqpasy sanalatyn elimizding zamanalyq әskery qaru-jaraqqa ie bauyrlas týriktermen әskery yntymaqtasudy qalamaytyn pighylda jazylghan maqalasyn Abai.kz oqyrmandaryna tәrjimalap úsynyp otyrmyz.

Týrkiya Qazaqstandy kavkazdaghy oqighalargha tarta bastady. Tayauda Qazaqstannan týrik әskery toby Qarabaqqa atandyrylghany jayynda BAQ habar tarady.

Ankaranyng strategiyasy ózgerdi. Búryndary qazaq әskeriyleri Stambúlda bilim alsa, endi týrikter Qazaqstannyng Últtyq Qorghanys uniyversiytetine oqugha kele bastady. Ótken jyly Ankaranyng ótinuimen týrik Bas Shtabynyng bir top ofiyseri Qazaqstanda tәjiriybeden ótti. «Russkaya vesna» basylymy búny Erdoghannyng kenestik әsker kenistikke enui ýshin jasaghan strategiyalyq sheshimi dep jazady. Qazaq eline kelgen ofiyserler qúramy barlau, arnayy әsker jәne әskery nasihat mamandarynan túrdy. Olar is-tәjiriybesin orys tildi ortada ótkizip, postkenestik әskery jarghyny oqyp ýirendi.

Týrki ofiyserlerin oqytu Núr-Súltanda 2020 jyldyng nauryzynda ayaqtalyp, jaz aiynda olar әskery oqu-jattyghugha qatysugha Ázerbayjangha attanyp ketti. Áskery oqu-jattyghudan keyin týrik әskeriyleri sol jerde qalyp, shtab júmysyna jetekshilik etti. Osy joldardyng avtory da Ankara tap osynday jolmen Qazaqstandy Kavkazdaghy shiyeleniske tartuda dep sanaydy.

Avtor odan ary jany jay tauyp: «Biraq qazir jaghday ózgerdi. Qarabaq boyynsha beybit kelisimshartqa qol qoyyldy. Aymaqqa jaghdaydy túraqtandyratyn әri Reseyding Kap tauy elderindegi salmaghyn arttyratyn reseylik bitimgerlik kýshteri jiberildi» dep quana jazady. 

Resey qorqa bastaghan Túran armiyasynyng naghyz shyndyqqa ainaluy ýshin әm zamanalyq әskery tehnikagha ie bolu ýshin endigi jerde búrynghyday jerimizge kóz alartqan әskery tehnologiyasy artta qalghan Reseymen emes, NATO-gha mýshe Týrkiyamen tyghyz әskery baylanys ornatqanymyz jón degen oy alash júrtynyng últtyq iydeyasyna ainala bastady. 

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz