Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Janalyqtar 2638 0 pikir 1 Aqpan, 2012 saghat 06:22

Núrlan Dulatbekov. Alashtyng Rayymjany

Tariyh-shejire adamzattyng tútas bir úrpaghynyng qújattandyrylyp, bir jýiege týsken jylnamasy ispetti. Álbette, ol belgili oqighalar men úlyq kýnderdi sanamalaumen shektelmeydi. Ghasyr kýnder, ailar men jyldardan qúralatyny siyaqty, halyq tarihy da әrbir jeke adamnyng ómirinen túrady. Zamana zerdesinde, uaqyt jylnamasynda ósken eli, tughan jeri ýshin óshpes iz qaldyrghan adamdar ghana saqtalyp, qattalyp qala beredi. Taghdyry talqygha toly bolsa da, túghyry biyik túlghalardyng esimderi uaqyt tasqynymen shayylmastan el esinde mәngi jarqyraydy. Sonday bir ýrkerdey top - jasaghan is-qimyly, kórsetken qajyr-qayraty qalyng qazaq qauymynda erekshe oryn alatyn, býginde tәuelsiz damu túrghysynan qaytadan kýn tәrtibine shyghyp, óz baghasyn alyp jatqan Alash qayratkerleri.

Tariyh-shejire adamzattyng tútas bir úrpaghynyng qújattandyrylyp, bir jýiege týsken jylnamasy ispetti. Álbette, ol belgili oqighalar men úlyq kýnderdi sanamalaumen shektelmeydi. Ghasyr kýnder, ailar men jyldardan qúralatyny siyaqty, halyq tarihy da әrbir jeke adamnyng ómirinen túrady. Zamana zerdesinde, uaqyt jylnamasynda ósken eli, tughan jeri ýshin óshpes iz qaldyrghan adamdar ghana saqtalyp, qattalyp qala beredi. Taghdyry talqygha toly bolsa da, túghyry biyik túlghalardyng esimderi uaqyt tasqynymen shayylmastan el esinde mәngi jarqyraydy. Sonday bir ýrkerdey top - jasaghan is-qimyly, kórsetken qajyr-qayraty qalyng qazaq qauymynda erekshe oryn alatyn, býginde tәuelsiz damu túrghysynan qaytadan kýn tәrtibine shyghyp, óz baghasyn alyp jatqan Alash qayratkerleri.
Osy orayda ýstimizdegi jyly ghasyrlar qoynauynan tamyr tartatyn bay tarihy bar, talay-talay tarihy túlghalardy týletken ataqty Sankt-Peterburg uniyversiytetinde arnayy issaparmen bolghanymyzda asa bir mol qazynanyng ýstinen týskendey kýy keship edik. Bizdi uniyversiytet preziydenti, ziyat bilim iyesi, zerdeli ghalym Ludmila Alekseevna Verbiskaya zor iltipatpen qarsy alyp, issapar maqsatyna oray HIH ghasyrdyng ayaghy - HH ghasyrdyng basynda osy ordaly oqu ornynda bilim alghan qazaq ziyalylaryna qatysty múraghat materialdarymen tanysuymyzgha jan-jaqty jaghday jasady. «Europagha ashylghan tereze» - Shoqannan keyingi bir myqty tolqyn - jana qalyptasyp kele jatqan qazaq ziyalylarynyng alghashqy qarlyghashtary - J.Aqbaev, B.Syrttanov, R.Mәrsekov, t.b. qatysty materialdar shoghyrymen jaqyn tanysa otyryp, kóptegen tyng derekterding kózin ashqanday boldyq.
Abai.kz aqparattyq portalynda pikir almasu barysynda «Alashtyng ardakýreng arystary jayly sony derekter jii jariyalansa» degen kózi qyraghy oqyrmannyng oi-tilegin eskerip,  biz býgin últtyng biregey úly Rayymjan Mәrsekovting bilim-ghylym jolyndaghy ómiri men qayratkerligi jóninde sóz órbitsek pe deymiz.

Ótken jýzjyldyqtyng tarihyna zer salsaq - qazaq últynyng memleket qúru jolyndaghy ghasyrlyq kýresin kóremiz. Sonymen birge búl kezeng kýlli qazaq elining basyna týsken beyneti mol, nәubeti zor qasiretti zaman bolghany da barshamyzgha mәlim. Basqa oqighalardy aitpaghanda, 1930-1932 jyldarda oryn alghan jasandy ashtyq saldarynan ghana qazaq halqynyng jartysy qyrylyp, qanshamasy jan saughalap jat elge ketuge mәjbýr boldy. Búghan 1937-38 jyldary halqymyzdyng qaymaghy derlik úl-qyzdaryn qynaday qyrghan sayasy qughyn-sýrgin zardaptaryn qosynyz...
Osynday syndardan ótken qazaqtyng ómirshendigining jәne qazaq últynyng aman qaluynyng sebebi nede degen zandy súraq tuyndaydy?! Eng aldymen ol memlekegtik ruhtyng berik boluynan degen oy keledi. XX ghasyrdyng basynda tarihy tamyry terende jatqan «Alash» úghymy janghyryp, últ ziyalylarynyng bastauymen qazaqtyng basyn biriktiretin bostandyq iydeyasyna ainaluy, Alash ókilderining memleket qúru jolyndaghy úly jetistikterining biri boldy. Sol sebepten XX ghasyrdyn tarihy tórinde Alash qozghalysynyng qoghamdyq-sayasy qyzmeti erekshe oryngha layyq. Týptep kelgende Alash qozghalysynyng maqsaty - sayasy is-sharalar arqyly erkindikke qol jetkizip, últtyq mýddeni qorghaytyn memleket qúru edi.
Alash últ-azattyq qozghalysy 1917 jyldyng aqpan-jeltoqsan ailaryndaghy irgeli ózgeristerdi bastan keship, Alash partiyasy, sonynan Alash-Orda ýkimeti qúrylady. Búl qúbylys ayaq asty, oilamaghan jerde payda bolghan oqigha emes, Alash qozghalysynyng sayasy kýshke ainaluyna úzaq jyldardan beri sozylyp kele jatqan últ-azattyq soghystar men qozghalystar, jәne XX ghasyrdyng basyndaghy qazaq aghartushylarynyng shygharmashylyghy sebep boldy. Aqpan tónkerisinen keyin últtyq aghartushylyq qozghalys ókilderining is-әreketteri shúghyl týrde sayasattanyp, últ-azattyq qozghalysqa ainalghanyn kóremiz.
Alash qozghalysy ókilderining dýniyetanymy barsha qazaq elin dýrliktirip, tәuelsiz memleket qúru iydeyasy jandanyp, el arasynda qoldaugha ie boldy. Últ-azattyq qozghalysynyng «Alash» iydeyasynyng manayynda toptasuynda ýlken sayasy maghyna bar. Qazaqtyng ziyalylary Alash iydeyasyn tek qana tuysqandyqtyng belgisi retinde qoldanbay, memlekettik iydeya dәrejesine kótere bildi. Alash qozghalysynyng memleket qúru isin qolgha aluy eng aldymen Alash kósemderining qúramynda Resey uniyversiytetterining qúqyq fakuliteterinde bilim alghan qazaq ziyalylarynyng boluymen tikeley baylanysty. Mәselen, XIX ghasyrdyn 20-shy jyldarynan bastap 1917 jylgha deyin Qazan uniyversiytetinde 30 astam qazaq jastary jogharghy bilim alghan, onyng 17-i zang fakulitetin tәmәdaghan. Al Sankt-Peterburg uniyversiytetinde 20-gha juyq qazaq jastary oqyghan. Jalpy tónkeriske deyin 120-dan astam qazaqtyng jogharghy bilimi bolsa, 700-den astamy orta bilim alghan (Qoygeldiyev M. Qazaq demokratiyalyq intelliygensiyasynyng 1907-1917 jj. qoghamdyq-sayasy qyzmeti. - Almaty, 1994).
Býgingi tanda Alash qozghalysy, Alash qayratkerleri jayynda kóptegen ghylymy is-sharalar atqarylyp jatyr. Soghan qaramastan búl mәsele әli de jana mәlimettermen tolyqtyrylu ýstinde. Reseyding ortalyq múraghattarynda osy mәselege qatysty kóptegen derekter bar, әsirese qazaq jastarynyng Petrograd, Qazan uniyversiyteterinde bilim alghan kezenderimen baylanysty qújattar birshama.
Alash qayratkerlerining arasynda Sankt-Peterburg uniyversiytetinde bilim alyp, últtyng qamyn jegen Rayymjan Mәrsekovting atqarghan qyzmetin airyqsha ataugha bolady. Rayymjan Mәrsekov sol kezde qazaqtan shyqqan bilikti zangerlerding biri retinde Alash partiyasy jәne Alash-Orda ýkimetining qújattary men baghdarlamalaryn әzirleuge qatysqandardyng biri.
Múraghat derekterine qaraghanda ol 1879 jyldyng 7 tamyzynda Semey oblysy, Óskemen uezining Ayyrtau bolysynda dýniyege kelgen. Óskemen qalasyndaghy uezdik orys-qazaq mektebinde alghashqy bilim alyp, 1897 Omby klassikalyq gimnaziyasyn sәtti ayaqtap, 1897-1902 jyldar aralyghynda Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakultetinde jogharghy bilim alyp, zanger mamandyghyna ne bolady.
R. Mәrsekovting uniyversiytet qabyrghasynda bilim alghan ómir jyldaryna baylanysty Sankt-Peterburgtyng Ortalyq memlekettik tarih múraghatynda birneshe qújattar saqtalghan (R. Mәrsekov isi // Sankt-Peterburg Ortalyq memlekettik tarih múraghaty, 14-qor, 3-tizim, 33743-is). Múraghat qorynda kelesi derekter bar: R. Mәrsekovting Ombyda týsken fotosureti, 1897 jyly Omby gimnaziyasy bergen attestaty, Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakulietin ayaqtaghany jónindegi kuәligi (diplom). Búl kuәlik boyynsha 1877 jyldyng 7-shi tamyzynda dýniyege kelgen R. Mәrsekov 1897 jyly Sankt-Peterburg uniyversiytetining zang fakulitetine qabyldanyp, 8 jartyjyldyqtardyng nәtiyjesinde kelesi pәnder boyynsha bilim alghan: Rim qúqyghynyng tarihy, Rim qúqyq dogmalary, Orys qúqyghynyng tarihy, Memlekettik qúqyq, Shirkeu kýqyghy, Polisiya qúqyghy, Sayasy ekonomiya, Statistika, Azamattyq qúqyq jәne sot isi, Sauda qúqyghy jәne sot isi, Qylmystyq qúqyq jәne sot isi, Qarjy qúqyghy, Halyqaralyq qúqyq, Qúqyq ensiklopediyasy, Qúqyq filosofiyasy men tarihy. Kuәlik 1902 jylghy sәuir aiynda berilgen. Kuәlikting tómengi búryshynda «kuәlikti qolyma aldym» degen R. Mәrsekovting jeke qoly qoyylghan (R. Mәrsekov isi // S-Pb OMTM, 14-qor, 3-tizim, 33743-is, 31-paraq).
Sonymen qatar múraghat isinde Qazan uniyversiytetining Sankt-Peterburg uniyversiytetining rektoryna jazylghan 2 haty saqtalghan. 1899 jyldyng 26 tamyzynda jazylghan hatqa qaraghanda, R. Mәrsekov Qazan uniyversiytetining zang fakulitetine qabyldau jóninde ótinish jasaghan. Osyghan baylanysty uniyversiytet әkimshiligi 5 sәuirden bastap R. Mәrsekovting Sankt-Peterburg uniyversiytetinen shyghu sebebin týsindirudi súraydy (R. Mәrsekov isi // S-Pb OMTM, 14-qor, 3-tizim, 33743-is, 21-paraq).
Al ekinshi hat - 1899 jyldyng 14 qazanynda Rayymjan Mәrsekov Qazan uniyversiytetining zang fakulitetining 2-kursyna qabyldanghany jayly Sankt-Peterburg uniyversiytetine bergen aqparaty. Osy hattyng tómengi búryshynda «Qazan uniyversiytetine týsuden bas tartamyn. Rayymjan Mәrsekov» degen R. Mәrsekovting óz qolymen jazylghan jazu bar (R. Mәrsekov isi // S-Pb OMTM, 14-qor, 3-tizim, 33743-is, 23-paraq).
Búl eki hattyng jazylu sebebi mynaday. Últtyng әleumettik jәne sayasy jaghdayyna baylanysty bilikti zanger bolu jetkiliksiz ekendigin erte týsingen Rayymjan, studenttik kezinen sayasy mәselelermen shúghyldana bastaydy, sol sebepten 1899 jyldan jandarmeriyanyng baqylauynda bolyp, oqudan shygharylady. Osy eki arada R. Mәrsekov oqudy jalghastyru maqsatynda Qazan uniyversiytetining zang fakulitetine qabyldau jóninde ótinish jasaydy. Soghan qaramastan R. Mәrsekov kópke úzamay Petrogradqa qayta oralyp, uniyversiytettegi oquy qayta qalpyna keltirilip, bilimin jalghastyrady.
R. Mәrsekov 1902-1908 jyldar aralyghynda Semey okrugtik sotynda poverennyy prisyajnyidyng kómekshisi, 1908-1912 jyldary Omby qalalyq advokaturasynyng advokaty, 1912 jyly Semey okrugtik sotynyng qyzmetkeri, 1917 jyly Semey oblysynyng qazaqtar komiytetining tóraghasy, oblystyq atqaru komiytetining mýshesi, 1917 jyly kókteminde ótken Semey oblysynyng qazaqtar qúryltayynyng tóraghasy qyzmetterin atqarady.
1908 jyly R. Mәrsekov Orys jaghrafiya qoghamynyng Batys Sibir bólimining Semey bólimshesining mýshesi bolyp qabyldanady. Sol jyly Petropavlovsk qalasynda músylman kitaphanasynyng ashyluyna baylanysty erejesin jasap, halyqtyng ótinishi boyynsha kitaphanagha jauapty túlgha bolyp taghayyndalady.
Sonymen qosa R. Mәrsekov qalam tartyp, qazaq halqynyng ruhany jәne әleumettik saryndaghy taqyryptargha maqala jazyp, publisist retinde tanylady. Rayymjan Mәrsekov 1899-1900 jyldary «Dala uәlayatynyng gazeti» betterinde qazaq qoghamyndaghy әiel tendigi siyaqty әleumettik mәselelerdi qozghaumen birge imperiyanyng qazaq arasyna engizgen sot isining jetimsizdikterin syngha alyp, saylau jýiesi halyqtyng arasynda iritushilik dәnin salghanyn әshekereleydi (R. Mәrsekov. Qazaq biylerining tekseruleri // Dala uәlayatynys gazeti. 1900, 1,2 sandar. - Almaty, 1994).
Sol jyldary últtyq inteliygensiyanyng oi-pikirlerining ainasyna ainalghan «Qazaq» jene «Ayqap» betterinde R. Mәrsekov ózining batyl oilargha tolyq maqalalaryn jariyalaydy. 1914    jyly Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov, Ahmet Baytúrsynov tútqyngha alynady. Osyghan baylanysty R. Mәrsekov «Qazaq» gazetinde maqala jariyalap, jogharyda atalghan qayratkerlerding tútqyndaluy «júrt ýshin qayghyryp, eli ýshin kýiinip jýrgen erlerge onday is batyrdyng basyna soghysta salghan jaraday bolyp, batyrlyq, qaharmandyqtyng belgisi» dep qalam tartady. Sonymen qatar qolgha alatyn sharalar bar ekendigin aita otyryp, mufti, bi, zemstvo mәseleri boyynsha ziyalylardy óz oilarymen baspasóz betinde bólisuine jar salady (R. Mәrsekov. Gazetaga sóz jazushylargha // Qazaq. - Almaty, 1998).
1915    jyldyng 13 aqpanynda Semeyde qazaq әdebiyetine baylanysty kesh ótip, jinalghan әleumet aldynda sóz sóilegen R. Mәrsekov bolatyn. Keshte jasaghan bayandamasy «Qazaq» gazetinde jariyalanyp, qazaq әdebiyetinin
tarihyn tanu men dәuirleude alghashqy enbekterding biri bolyp tanylady. Qazaq әdebiyeti haqynda әngime kótere túryp, Rayymjan Mәrsekov osy sózinde últqa qatysty manyzdy birneshe mәselerdi qozghaydy: birinshisi - Resey imperiyasynyng panasynda túrghan qazaqtardyng memlekettigi jayynda; ekinshisi - bilimge múqtaj shәkirterding kóptigi, yaghny aghartushylyq mәselesi; ýshinshisi - tarihy mysaldardy paydalanyp, rugha, jýzge bólingen qazaqtardyng basyn bir kósemning qol astynda toptastyru iydeyasy (Mәrsekov R. Qazaq әdebiyeti jayynda // Qazaq. - Almaty, 1998).
R. Mәrsekov shygharmashylyghyndaghy Kólbay Toghysovtyng qyzmeti turasynda jazylghan maqalasyna nazar audaru qajet. Onda ol K. Toghysovtyng prokurolyq qyzmetine bagha berip, syngha alady (Mәrsekov R. Kólbaydyng sózinen shyndyq tabylar ma eken // Qazaq. - Almaty, 1998). Bir-eki jyldan song K. Toghysovtyng jetekshiligimen qúrylghan «Ýsh jýz» partiyasy «Alash» partiyasynyng sayasy opponenti retinde qyzmet jasaghany belgili. Demek Alash qayratkerleri men K. Toghysovtyng arasyndaghy qarama-qayshylyq sol kezderding ózinde biline bastaghan. 1917 jyly Alash qayratkerlerining bir top ókilderi (qúramynda R. Mәrsekov te bar), «Ýsh jýz» partiyasyn syngha alyp, qazaqtyng úitqysyna ainalghan «Alash» partiyasynyng jaqtaushylaryn «aram auzymen bylghamaq bolyp jýr» dep jar salady. Yaghny qazaqqa búl kezde «Alash» partiyasynan ózge sayasy úiym qúryp, sayasy kózqarastar negizinde eldi ertip, bólu payda әkelmeytin is dep týsingenderin bayqaymyz (Qazaqtan shyqqan aramzalar // Qazaq. - Almaty, 1998).
1916 jyly Memlekettik duma janyndaghy músylmandar fraksiyasyna qazaqtar atynan ókil jiberu mәselesi tuyndaydy. Birinshi bolyp burogha Álihan Bókeyhanov jiberilgen bolatyn. Osy mәselege baylanysty R. Mәrsekov «Qazaq» gazeti betine maqala jariyalap, óz oilarymen bólisedi. Keyin qazaqtan buroda ekinshi adam kerek bolyp, «Qazaq» basqarmasynyng úigharymy boyynsha burogha student Mústafa Shoqayúly kiredi. Alayda Petrogradtaghy qazaqtar búl mәselening osylaysha sheshiluine narazylyq tanytyp, «Qazaq» gazeti betinde burogha J. Aqbaevtyn, M. Tynyshbaevtyng nemese R. Mәrsekovting barghany jón bolar edi degen pikirlerimen bólisedi.
XX ghasyr basyndaghy Resey imperiyasynyng panasynda túrghan qazaqtardyng memlekettikke qol jetkizu joldary retinde birneshe iydeyalar qarastyrylghany belgili. Biri Alash avtonomiyasy bolsa, ekinshisi M. Shoqayúlynyng qyzmetinen bastau alatyn Týrkistan avtonomiyasynyng iydeyasy (Týrkistan Múhtariaty). 1918 jyldyng 28 jeltoqsanynda Yrghyzda avtonomiya haqynda jiylys ótip, mәsele últ ziyalylary tarapynan qyzu talqylanyp, týrli pikirler aitylyp, barlyq qazaq Alash tuyn kóterip, bólek avtonomiya bolugha qauly qabyldaydy. Odan song uezdik komissar Temirov Abdolla sóz bastap «Alash Orda» óz aldyna avtonomiya bola almaydy. Sebebi mynau: әueli sharuashylyghymyzgha jaysyz, ekinshi Álihangha ersek, ol Sibir avtonomiyasyna qospay qoymaydy... Alash Orda bólinbesten Týrkistan avtonomiyasyna qosylu tiyis. «...Ar jaghy Qytay, myna jaghy Stambul, Iran, Aughan, Hiua, Búhara - osylarmen astarlasyp, әueli dinimizdi, ekinshi dýnie talabymyzdy jýrgizip, halyq qataryna qosylyp kýsheyemiz» degen pikirin aitady (Qazaq gazeti, 1918 jyl. - Almaty, 1998).
Áriyne memlekettik qúru mәselesine kelgende, últ ziyalylarynyng kózqarasy әr týrli boluy zandy qúbylys. Tәuelsiz memleket qúru jolynda últtyq intelliygensiyanyng bir emes, birneshe iydeyany algha tartyp, sonyng manayynda toptasuy, mәseleni jan-jaqty qarastyryp, taldap, talqygha salyp, oilaryn dәiektep bóliskenderi últtyq intelliygensiyanyng shyn mәninde qalyptasqanynyng belgisi. Últ ziyalysy retinde, әr týrli iydeya men sayasy kózqarastaryna qaramastan, olar ziyalylardyng funksiyasyn atqaryp, qazaq memleketining tәuelsizdigine qyzmet jasaudy armandaghan.
1917 jyly R. Mәrsekovting ómirinde irgeli ózgerister oryn alady. Eng aldymen ol 1917 jyly «Alash» partiyasy qúrylyp, qúramyna qabyldanuymen baylanysty. Sol jyldyng jeltoqsan aiynda Semeyde ótken uezdik jinalystyng tóraghasy bolyp, uezdik qarjylyq-esepteu komisiyasynyng mýshesi retinde qabyldanady.
Azmattyq soghys bastaluyna baylanysty, R. Mәrsekov Jetisu jәne Semeyde bolishevikterge qarsy Alash әskerin jasaqtaugha belsene qatysady. Alash jәne bolishevikter arasyndaghy tartys negizsiz payda bolghan qúbylys emes. Eng bastysy, qazaqtardyng ózin-ózi basqaru mәselesi jóninde kelispeushilikter bayqala bastady. 1920 jyly Kirrespublika qúrylady. R. Mәrsekov basqa Alash qayratkerlerimen birge qoghamdyq júmysqa tartylady. 1920-1922 jyldary Semey guberniyalyq atqaru komiytetining atqaru-núsqau bóliminde núsqaushy-tekserushi qyzmetin atqarady. Soghan qaramastan R. Mәrsekov bilikti zanger retinde memleketting syrtqy sayasaty salasyna qoyylghan shekteulerge narazylyghyng bildiredi. Búl mezgilde R. Mәrsekov, kenes ýkimetining baqylauyna alynyp, keyin Alash qayratkerlerimen birge qughyngha úshyraydy. 1922 jyly R. Mәrsekov Qytay asyp ketkeni belgili (Núrahmet I. Mәrsekov Rayymjan // Alash qozghalysy, 2008).
Osy uaqyttan bastap onyng bylayghy taghdyry belgisiz. R. Mәrsekovting qashan, qayda qaytys bolghany da beymәlim. I. Núrahmet Semey nemese Qúlja týrmesinde qaytys bolghan derekter bar ekendigine toqtalady.
Belgilisi, Sәken Seyfulinning isinde R. Mәrsekov aty atalady. Búl iste S. Seyfulinge shetelde túryp jatqan «burjaziyalyq últshyldar» R. Mәrsekov jәne M. Shoqaymen baylanysta bolghan degen aiyp taghylady. Alayda R. Mәrsekovting jazushynyng isine tikeley qatystyghy jóninde derek joq. A. Kәken aghamyzdyng derekterine sәikes, qudalauda bolghan Rayymjan Qytayda belgisiz jaghdayda qaytys bolghan. Zayyby Núrjamal Rayymjannyng aghasy Sheriyazdangha ekinshi ret kýieuge tiyedi. Sheriyazdan Mәrsekovti qytaylyqtar tútqyngha alyp, nәtiyjesinde ol 1945 jylgha deyin Qytay týrmesinde qamauda bolghany jazylady (Kәken A. Budut stihy moy jiti bez menya // Niva. - 2008. №7).
Sózimizdi qoryta kele aitarymyz, Alash últ-azattyq qozghalysy tarihynda R. Mәrsekovting atqarghan qyzmeti erekshe oryngha iye. Óz maqalalarynda R. Mәrsekov memleketting irgetasyn qúraytyn (jer, sot, bilim, últ birligi, t. b.) ózekti mәselelerge nazar audaryp, oilarymen bólisedi. Búl pikirlerding aitylghanyna ghasyrgha juyq uaqyt ótse de, býgingi kýnning ózinde әli manyzdylyghyn joghaltpaghan.

Tәuelsiz damu - ótkendi múqiyat zerdelemey, keleshekti keninen boljamay jýzege asa qoymaydy. Sondyqtan da qalyng qauym qazirde últtyghymyz ben memlekettigimizding tarihy bastaularyna airyqsha yqylas audaruda. Sol orayda Alash qayratkeri, qazaktyng joghyn joqtap, qamyn jegen últ janashyry Rayymjan Mәrsekovting qoghamdyq-sayasy qyzmetine baylanysty barlyq derekterdi qamtu mýmkin emes ekenin eskerip, keltirilgen qújattar osymen tausylmay, jalghasyn tabatyna kәmil senemiz. ALASh TARIHYNA, ALASh IYDEYaSYNA qyzmet jasaghan túlghalargha BAGhA BERU - bizding býgingi azamattyq paryzymyz dep esepteymiz!

Núrlan DULATBEKOV,
zang ghylymdarynyng doktory, professor

SURETTERDE: Rayymjan Mәrsekov jәne qayratkerding bilimine qatysty múraghat materialdary, maqala avtory Núrlan Dulatbekov
«Abay-aqparat»

0 pikir