Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 2429 0 pikir 3 Aqpan, 2012 saghat 05:31

Erkebúlan Tolqynov. Tәlimdi tәbәrik

Aytylar estelikter men turaly...

Múqaghaliy

...Álqissa, ol kezde men Abay atyndaghy Qazaq Últtyq Pedagogikalyq Uniyversiyteti fizika-matematika fakulitetining ekinshi kursyn tәmamdaghan student edim. Jazghy demalysty paydalanyp, az-maz nәpaqa tabu niyetpen qúrylysqa jaldanyp, júmysqa kirdim. Jýrgizilip jatqan qúrylys nysany - respublikalyq "Egemen Qazaqstan" gazetining Almatydaghy bólimshesining jana qonysy edi. Kishi Almaty ózenine jaqyn ornalasqan búrynghy (búrynghy deymin-au, ol kezde ghimarattyng jarty bóligi әli de balabaqsha bolatyn) balabaqshany qayta kýrdeli jóndeuden ótkizu - bizdin, qúrylystaghy júmysshylardyng mindetine jýktelgen. Búl 2002 jyldyng shilde aiy bolatyn. Osy aidyng ayaq shenine qaray meni jәne Esken, Baghlan, Amanbek atty júmysshylardy issaparmen Almaty oblysy Rayymbek audany Qaynar auylyna jiberdi. Tughan jerim Qarasaz jaqqa kópten jolym týspey jýrgen. Jolda kele jatyp, ishtey qatty quandym.

Aytylar estelikter men turaly...

Múqaghaliy

...Álqissa, ol kezde men Abay atyndaghy Qazaq Últtyq Pedagogikalyq Uniyversiyteti fizika-matematika fakulitetining ekinshi kursyn tәmamdaghan student edim. Jazghy demalysty paydalanyp, az-maz nәpaqa tabu niyetpen qúrylysqa jaldanyp, júmysqa kirdim. Jýrgizilip jatqan qúrylys nysany - respublikalyq "Egemen Qazaqstan" gazetining Almatydaghy bólimshesining jana qonysy edi. Kishi Almaty ózenine jaqyn ornalasqan búrynghy (búrynghy deymin-au, ol kezde ghimarattyng jarty bóligi әli de balabaqsha bolatyn) balabaqshany qayta kýrdeli jóndeuden ótkizu - bizdin, qúrylystaghy júmysshylardyng mindetine jýktelgen. Búl 2002 jyldyng shilde aiy bolatyn. Osy aidyng ayaq shenine qaray meni jәne Esken, Baghlan, Amanbek atty júmysshylardy issaparmen Almaty oblysy Rayymbek audany Qaynar auylyna jiberdi. Tughan jerim Qarasaz jaqqa kópten jolym týspey jýrgen. Jolda kele jatyp, ishtey qatty quandym.

Jolbasshymyz - Rysbek agha Sәrsenbayúly. Kelgendegi maqsatymyz - esimi oblysqa qana emes, býkil respublika kólemine tanymal túlgha Sәrsenbay ata Bayghúlovtyng bir kezderi N.K.Krupskaya atyndaghy kolhozdy (qazirgi Qaynar auylyn) basqarghan tústa quaryp jatqan qu dalany suarmaly egistikke ainaldyru maqsatymen kolhoz enbekkerlerining qol kýshimen salynghan kanalgha óz esimining beriluine baylanysty eskertkish-tas túrghyzu bolatyn. Júmys bar-joghy tórt-bes kýnge josparlanghan. Apta sonyna eskertkish-tastyng ashyluy belgilengendikten bara salyp, bel sheshpesten birden iske kiristik. Josparlanghan merzimge deyin tasty túrghyzyp tastadyq. Tek solay qaray baratyn kishigirim jol salu ghana qalghan. Ashyluyna әli eki kýn bar bolghan song jol saludy ertengi kýnning enshisine qaldyrdyq. Sol kýni bizdi auyl әkimi (aty-jónin úmytyp qalyppyn, keshirim ótinem)  qonaq etti. Auyldaghy enseli ýiding shanyraghynda qonaq bop otyrmyz. Bizden basqa múnda Rysbek agha, belgili aqyn, jurnalist Batyq agha Mәjiytúly da birge boldy. Ertesinde Altynbek agha Sәrsenbayúlynyng keletinin sol jerde Rysbek aghadan estidik. Basqalardy qaydam, ózim bir týrli qobaljyghanday boldym.

Kelesi kýni jol salu júmysyn ayaqtay bergenimizde, kýre joldyng boyyna eki sheteldik kólik kelip toqtay qaldy. Aldynghysynan basyna jazdyq kepka kiygen, jenil kýrtesheli, úzyn boyly, kózildirikti aq sary jigit aghasy týsip kele jatyr. Birden tanydyq - Altynbek agha eken. Qolymyzdaghy kýrek-ketpenimizdi tastay salyp, anyryp túryp qalyppyz. Ol kisi kele sala:

- Qaldaryng qalay, jigitter? Qoldaryng quatty bolsyn, - dep aldymen ózi qol berip amandasty da - Júmys qalay jýrip jatyr? - dep súrady. Bizder "jaqsy" degennen asa almadyq. Qasymyzgha Payghambardyng ózi kelgendey әserde qaldyq. Sodan song Rysbek aghasymen biraz sóilesti de:

- Qane, jigitter, bitirip tastayyq. Kýn de keshkirip qaldy, - dep qolyna jerde jatqan kýrekti aldy da, bayyppen jana joldyng jiyegin topyraqpen jaba bastady. Biz de qarap túrmadyq. Mening bir kózim jerdegi ýiilip jatqan topyraqta bolsa, ekinshi kózim Altynbek aghada. "Bastaghan isti osylay ayaqtau kerek" degendey keng mandayynan shyp-shyp ter shyghyp, janyn salyp istep jatyr. Sharmasam da, bir kezde demalghan synay tanytyp, Altynbek aghagha kóz toqtatyp qaradym. Teledidar efirlerinen, gazet betterinen kórinip jýrgen Altynbekke úqsamaytynday kórindi. Jýdep ketken sekildi. Ol kezde Altynbek agha Reseyde elshilik qyzmette jýrgen edi ghoy. "Shet-jyraqta jýrgendikten tughan jerin, elin kóp oilaytyn shyghar" degen oy týidim ishtey. IYә, jana ghana, otyzynda orda búzyp, tәuelsiz Qazaqstan tarihynda "eng jas ministr" atanghan qyran úlmen jýzdestim. Óz kózime ózim senbey qayta-qayta qaray berem...

Erteninde "Sәrsenbay ata kanaly" dep at iyemdengen eskertkish-tastyng ashyluy boldy. Odan song auyl Mәdeniyet ýiinde alqaly jiyn ótti.

Sol merekeli toydan keyin men Altynbek aghany jýzbe-jýz kórgen emespin. Qazir oilap otyrsam, sol kýni men alghash ret jýzdestirgen jyly jýzdi aghanyng býgingi kýni qaymana qazaqtyng qaharmanyna ainalatynyn bilmeppin ghoy, sezbegen ekem de.

Arada tórt jyl ótkende... aq monshaqty aqpan aiynda aq bas Alatau qart Han-Tәnirige qaraly habar jetkizdi. Bala shyndary shyrylday egilse, dana shyny alansyz jýzgen aq bura búlttyng iyghyna basyn sýiep, janaryn ashy jasqa toltyra, óksikke bulyghyp, ýnsiz egile berdi. Álginde ghana estigen suyq sózge sengisi kelmey, Alatau jaqqa elendey qaray beredi. Aq bas tau bolsa әli kýnge ýnsiz. Bar qúpiya-syrdy bauyryna basyp, tym-tyrys jatyr.

Átten, jalghan. IYt-tirlik. Qu dýniye. Ádiletsiz ómir... Býgingi kýni shyndyqtyng qúlynday shyrqyraghan dauysyna emes, ótirikting ógizdey ókirgen ýnine eliytin qylyghymyz qay sasqanymyz eken?!. Keshegi Alashtyng aqiqaty - Sәken men Maghjandar, Beyimbet pen Ahmetter bolsa, býgingi qazaqtyng shyndyghy - Altynbek!

Zәbir bolghan kýn de, zorlyq kórgen jyl da, zәrezap etken ghasyrda óter. Túlpar túyaghyn tay basyp, ertengi kýnning alamanynda Batyrashtardyng baltasynan aman qalsa, býgingi zaghip janarly, mýkis tildi, taskereng biylikting basyna búlt ýiirip, tәubesine keltirmesine kim kepil? Óitkeni, ótkenning aqiqatyn biluge әrkimnin  qaqysy bar.

...Sonau jyldardaghy Altynbek aghanyng oily túlghasy kóz aldymnan, kónilimnen bir sәtke de ketken emes. Sol kýngi jýzdesuden alghan әserimdi aitpaghanda, boyyma sinirgen taghylymym -  әlgindey.

Tughan jer men el, sýigen jar men adal dos, úl men qyz, qamqorshy agha men sýiener ini Sizdi saghynyp jýr.

Qany qazaq, jany jomart, aq jýrek, adal niyetti ADAMZATTYNG ALAShY Sizdi saghyndy, Altynbek agha!..

 

 

 

 

Erkebúlan Tolqynov,

Almaty oblysy  Ile audany.

Informatika pәnining múghalimi.

«Abay-aqparat»

0 pikir