Búrynghy kommunist, qazirgi halyq partiyasy óz ústanymdaryn aitty
Býgin Qazaqstan halyq partiyasynyng kezekten tys XVI sezi ótti. Jiynda partiyanyng Parlament Mәjilisi jәne mәslihattar deputattarynyng saylauyna qatysuy, saylaualdy baghdarlamany bekitu, saylaualdy shtabty qúru, deputattyqqa kandidattardyng partiyalyq tizimi mәseleleri qaraldy.
Partiya tóraghasy Ayqyn Qonyrov partiyanyng atauy ózgerse de, sosialistik baghyt ústanyp, qarapayym halyqtyng mýddesin qorghaytynyn atap ótti.
Partiya Parlament Mәjilisi jәne mәslihattar deputattaryn saylaugha qatysuy turaly úsynys engizip otyr. Bizding maqsat Parlamentke ótu ghana emes, sol jerden halyqtyng әleumettik mәselelerin kóteru. Biz uaqyt talabymen algha qaray ilgerileuge niyettimiz jәne osyny dúrys qadam dep esepteymiz. Osy orayda el halqy bizding bastamalardy qoldaytynyna senimdimiz, - dedi ol.
Óz kezeginde ol partiya jer, layyqty jalaqy, tegin bilim, zeynet jasyn tómendetu syndy әleumettik mәseleler ýnemi partiya nazarynda bolghany, aldaghy uaqytta da halyq mýddesin qorghaudy jalghastyratynyn aitty.
Parlamenttegi fraksiya ýlken bolmasa da, osy kýnge deyin atqarghan júmysy aitarlyqtay. Ótken bes jylda fraksiyanyng 92 otyrysy ótkizildi, 300-ge juyq deputattyq saual joldandy. Eldi mekenderge 664 júmys sapary jasalyp, halyqpen 1450 kezdesu boldy. Ýsh mynnan astam jeke әri zandy túlghalardyng ótinimi qaraldy, - dedi ol.
Týpnúsqa: baq.kz
Abai.kz