Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 1982 0 pikir 15 Qarasha, 2020 saghat 18:20

Eriktiler qozghalysy qarqyn alyp keledi!

Bәrimiz biletindey 2019 jyldyng 27 tamyzynda Qazaqstan Respublikasynyng Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaev 2020 jyldy Eriktiler jyly (volonterler jyly) dep resmy týrde jariyalghan bolatyn. Búghan sebep eriktiler enbegi әlemdik dengeyde moyyndalghan, el ómirine, halyq túrmysyna orasan paydaly qoghamdyq qozghalys retinde moyyndalghan.

Sol ýshin de elimizde de eriktiler qosynynyng qataryn kóbeytip, qoghamdyq qozghaushy kýshke ainaldyru kezek kýttirmeytin manyzdy sharua bolatyn. Sol ýshin de memleket basshysy biylghy jyldy eriktiler jyly bolady dep bekiti. Sóitip 2020 jyl Qazaqstan Respublikasynyng otyz jylgha juyq tarihyndaghy erekshe este qalarlyq eleuli jylnamalar qataryna qosyldy.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti 2020 jyldy eriktiler jyly dep jariyalaghanda kezde óz sózinde «Biylghy jyl bizding elde qayyrymdy ister uaqyty» degen bolatyn. Preziydent eriktiler enbegining manyzdylyghyn, qoghamdyq qozghaushy kýsh retindegi әleuetin týsindirip bergen. Memleket basshysynyng aituynsha, erkiti bolu erikkenderding ermegi emes, qayta zaman talabynyng ýddesinen shyqqan ýzdik jandardyng әreketi sanalady. Eriktilerding qoghamdaghy ózgeshe qozghaushy kýsh ekenin jogharyda aittyq. Endeshe sózmizge súiyq shyqpas ýshin eldegi eriktiler qosynynyng atqaryp jatqan iygilikti isterinen birer mysal keltire keteyik.

Memleket basshysy eriktiler jylyn jariyalay sala, elding әr aimaghy preziydent ýndeuine ýn qosyp, aimaqtyq eriktiler qosynyn jasaqtay bastady. Mәselen 2020 jyldyng basynda respublika boyynsha alghashqylardyng biri bolyp Qyzylorda oblysynda «Syr eriktileri shtaby» eriktiler qosyny qúryldy. Oblystaghy azamattyq qogham ókilderining bastamasymen qúrylghan atalghan qosynnyng qanatynyng astyna Aral ónirindegi barlyq eriktiler bas qosyp, birikti deuge tolyq negiz bar.

Biylghy jyldyng aqpan aiynda el preziydenti Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng qatysuymen jalauy jelbiregen «BIRGEMIZ» volonterlerding respublikalyq front-ofiysin iske qosu rәsimine Qyzylorda oblysynda qúrylghan «syr eriktileri shtaby» arnayy baryp qatysyp qaytty. Múnday mýmkindikke aimaqtyng jas eriktileri eldegi volonterlik qozghalysty barynsha damytu isindegi belsendiligi ýshi qatysqanyn erekshe aita keteyik.

Býgingi tanda biz sóz etip otyrghan «Syr eriktileri shtaby» eriktiler qosynynyndaghy eriktilerding qyzmet ayasy barynsha keneyip, qoghamdyq kýsh retinde qarqyndy týrde damyp keledi. Aymaqtaghy eriktilerding front-ofiysinde 695 volonter tirkelip, júmys isteude. Oblystyq eriktiler biyl jyl basynan beri jýzden astam jaqsy isterdi qolgha alyp, jýzege asyrdy. Búdan bólek eriktiler tútas әlemdi tabanynan tik túrghyzghan koronavirus pandemiyasy kezinde de el ýshin óte kóp iygilikti isterding basyn qayyrdy. Eriktiler qosyny atqarghan iygi ister oblys kólemindegi epiydemiologiyalyq jaghdaydyng jaqsaruyna ýlken paydasyn tiygizdi.

Koronavirus pandemiyasy kezinde «Syr eriktileri shtaby» eriktiler qosynynynyng qatysuymen aimaqtaghy segiz myng bes jýz otbasyna әleumettik kómek kórsetilgenin atap aitugha bolady. Tolyqtyryp aitar bolsaq, jas eriktilerding tynbay júmys isteuining arqasynda ónirdegi bes myngha juyq múqtaj otbasylar men kópbalaly otbasylargha qajetti kómek kórsetilip, olardyng balalaryna bilim alugha qajetti oqu qúraldary jetkizilip berildi. Búdan bólek oblystaghy eki jýz elu bes medisina qyzmetkerlerine de der kezdinde qoldau kórsetildi. Olardyng otbasyna qajetti azyq-týlik sebetteri jetkizilip qana qoymay, «aldynghy shepte» ayanbay enbek etip jatqan myng jeti jýz dәriger qauymy uaqytyly ystyq tamaqpen qamtamasyz etilip otyrdy.

Sonymen qatar qazirgi tanda memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng jetekshilik etuimen jeti birdey jalpymemlekettik arnayy baghdarlama ayasynda jeti jýzden asa naqty is-shara úiymdastyrylghanyn aita ketu kerek. Búl jobalar qatarynda bilim beru salasyna qoldau bildiru, qarttar men arnayy qamqorlyqty qajet etetin adamdargha kómektesu, tehnogendik apattardy tazalau, ekologiya mәselelerin retteu, medisina salasyn qoldau jәne mәdeny ruhany tarihy qúndylyqtardy úlyqtau júmystary qamtyldy.

Eng manyzdysy Qyzylorda oblysyndaghy kәsipkerler men erikti jastardyng kóptep kýsh saluymen jyl basynan beri on bir túrghyn ýsh kesheni salyndy. Búl túrghyn ýiler Syrdariya, Janqorghan, Qarmaqshy jәne Qazaly audandarynda boy kóterdi. Túrghyn ýiler atalghan audandardaghy túrmysy tómen otbasylargha jәne jalghyz basty qart kisilerge kómek retinde berildi. Qazirgi tanda az qamtylghan otbasylar ýshin baspana mәselesi óte ózekti bolyp túrghany belgili. Endeshe qyzylordalyq belsindi jastardyng búl izgi isi kóp kónilinen shyqty degen sóz.

Sonymen qatar «Syr eriktileri shtaby» eriktiler qosynyny qolgha alyp atqarghan iygilikti isterding biri kóktemdegi su tasqynynan zardap shekken aimaqtaghy túrghyndargha kómek qolyn sozu boldy. Atap aitqanda su tasqyny jýrgen Týrkistan oblysy Maqtaaral audanynyng túrghyndaryna qajetti túrmystyq kerek-jaraqtar, kiyim-keshek jәne azyq-týlik ónimderin jetkizip berdi. Búl júmystar Qyzylorda oblysynyng erikti jastary belsene enbek etti.

Sóz sonynda aitarymyz, eriktilik qyzmet eriktiler jylymen ayaqtalmasy sózsiz. Statistikagha sýiensek, tútas әlem halqynyng jetiden biri erikti bolyp jýr eken. Endeshe memlekettik kórkengi ýshin, halyq túrmysynyng jaqsaruy ýshin tynbay enbek etip jýrgen volonterler qosyny qyzmet ayasynan búrynghydan da keneytip, kelesi jyldarda da jalghastyratyny sózsiz. Sebebi eriktiler qosynynyng qyzmeti qashan da óte ýlken manyzgha iye. Múny Memleket basshysy da atap aitqan bolatyn.

El preziydenti Qasym-Jomart Toqaev 2020 jyldy «eriktiler jyly» dep jariyalaghanyn aittyq. Biraq búl eriktiler qozghalysynyng qyzmeti biylghy jyldyng sonynda ayaqtalady degen sóz emes. Memelket basshysynyng bir jyldy arnayy eriktilerge arnau sebebi eriktiler qosynyna qoldau bildiru, tútas әlemde keng etek jayghan volonterlik qyzmetti Qazaqstanda damytu ýshin ekeni sózsiz. Demek, ózgege kómektesudi quanysh sanaytyn eriktiler sany jyldan-jylgha kóbeye beredi dep senemiz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485