Dýisenbi, 1 Nauryz 2021
Ghylym-bilim 1174 4 pikir 27 Qarasha, 2020 saghat 12:05

95 jyldyng aldynda jaryq kórgen jurnal

XX ghasyr basynda qazaq tarihy jana sayasy kezenderdi bastan keshti. Alghashqy últtyq baspasózder, janasha mektepter payda bolyp, últtyq qozghalystardyng qalyptasuyna serpin berdi. Alashorda ýkimeti taratylghan son, Alash ziyalylary aghartushylyqpen ainalysyp, ghylym-bilim isine basa mәn berdi. Alghashqy qazaq oqulyqtary men oqu qúraldaryn shygharu isine belsene kiristi. Ghylym men bilim isterin damytudy men jýieleude qolgha alghan sharalarynyng biri bilim-pedagogikalyq jurnal shygharu isi edi. Sóitip 1919 jyly Ordadan «Múghalim» jurnaly jaryqqa shyqty. Biraq jurnal jogharydaghy jalpyúlttyq talaptardy tolyq qanaghattandyra almady. Tek 10 sany ghana shyghyp túralap, toqtap qaldy. Endigi kezekte jana ghylymiy-pedagogikalyq jurnal shygharu isi kýn tәrtibinde túrdy. Búl mәsele 1924 jylghy Orynborda ótken qazaq bilimpazdarynyng túnghysh siyezinde de kóterildi. Úzaq dayyndyqtan song 1925 jyly «Jana mektep» jurnaly ómirge keldi.

Jurnal shygharu isining birazgha deyin kesheuildeu sebebi jayly alghashqy sandarynda bylay deydi: «Biz «Jana mektepti» shygharamyz dep uәde etkenimizge kóp bolghan. Mektep, oqu, oqytu mәselelerine arnalghan oqu kemeseriatynyng jurnaly shyghady degende oqytushylardyng qúlaghy selt ete qaldy: әr jerden jazylu aqshalar, hattar, telegramdar ýsti-ýstine qarday jaudy» dep alghysózderining birinde jurnaldyng jauapty basqarushysy Moldaghaly Joldybayúly atap ótedi.

«Jana mekteptin» ýzbey jazyp otyratyn jazushylary qatarynda Ahmet Baytúrsynúly, Moldaghaly Joldybayúly, Eldes Omarúly, Smaghúl Sәduaqasúly, Mirjaqyp Dulatúly, Sәken Seyfulliyn, Teljan Shonanúly, Beyimbet Mayliyn, Bilәl Sýleyúly, Jýsipbek Aymauytúly, Esqaly Múqanúly, Bilәl Maldybayúly, Álimhan Ermekúly, Múqtar Samatúly, Múhtar Áuezov, Múqtar Myrzaúly, Álihan Bókeyhan qatarly bir top qazaq bilimpazdary túrdy. Negizgi qúramy Alash ziyalylary edi. Olardyng negizgi maqsaty oqu ýrdisine janasha lep, ózgerister men reformalar әkelu boldy. Sol maqsatta jurnal «Bas maqala», «Bilim-pedagogiyke», «Otantanu», «Syn», «Resmy bólim» siyaqty birneshe taqyryptyq bólimge bólindi.

«Jana mektep» jurnalynyng alghashqy eki sany tegin taratylyp, ýshinshi sanynan bastap j a z y l u sh y l a r gh a j i b e r i l d i . Jauapty basqarushysy –Moldaghaly Joldybayúly, bólim basqarushylaryna Ahmet Baytúrsynúly, Sәken Seyfulliyn, Bilәl Sýleyúly, Teljan Shonanúly qatarly azamattar jauapty boldy.

Alghashqy sandarynda el múghalimderine, oqytushylargha mynaday ýndeu jariyalady: «Qalyng múghalim men jәy oqytushylarymyz tanysu ýshin «Jana mekteptin» №1, 2 tegin jiberiledi. №3 bastap aqyly bolady. Oqu bólimderi barghan №1, 2-di mektebi men múghalymdaryna tez tegin taratuyn ótinemiz. Jurnal әzir eki ailyq, oktabyrden bastap ailyq bolyp shygharylmaq». Jyldyq baghasy – múghalim ýshin 2 som 50 tiyin, jәy oqushygha 3 som bolyp belgilendi. ...Qazaq oqytushylar jurnal arqyly ózara shygharmashylyq baylanys ornatyp, oqu-bilim júmystaryn birlikte jýrgizetin orta qalyptastyrudy kózdedi.

Jurnaldy sapasyn ósiru, kórkeytu isinde eldegi oqytushylargha ýmit artyp, jiger berip, senim artty. Qazaq halqynyng ózge júrtpen tenesui ýshin bilim-ghylym isteri aldynghy qatarda boluy kerek ekenin eske saldy. Sabaq oqytudan  basqa el túrmysyn zertteuge, el sharuashylyghyn zamangha layyq týrde ózgertuge mindettedi. Mektep ishinde bala oqytudan basqa, mektep programasyn týzeu ýshin audan túrmysyn zerttep material jinau, sonyng ishinde qazaq múghalimining moynyndaghy zor mindet sauatsyzdyqty joy júmysyna belsene kirisuin eske saldy. Negizinen sharuashylyq pen kәsip, densaulyq mәseleleri, halyqtyng ruhany qazynasyn jinaqtau júmystaryna qalyng qazaq oqytushylaryn tartu kerek ekenin, oqytushylardyng da belsendi bolugha shaqyryp, olargha senim artty.

1, Sharuashylyq pen kәsipkerlikke baulu. «Sauda – osaldy kýshti jem etude. Kәsip jemisteri (aytalyq – eri-tersek, jýn-júrqa, et, sýt, may taghy sol siaqtylar) irip shirip jatyr. Mal baqqan qazaq siyaqty Shvesariya sýtten jasaghan auqattarmen jer jýzin asyrap otyr. Qazaq siyrynyng terisi Germaniya barsa bir teriden 5 týrli bylghary jasap satady. Terining kók etinen jelim jasap satady. Jýnnen qyryp alyp әdemi qalpaq jasap satyp, qalpaq satqan aqshanyng jartysymen terining әuelgi qúnyn toltyryp alyp, basqasynyng bәrin payda etedi» - dep, Europanyng ozyq tehnikalyryn aita kelip: «Ala arqanmen shyndyghan synyq arba qazaq elining mәngi-baqy enshisine tiygen joq!» («Jana mektep».№2.1925) -dep, búl iske bas bolu ýshin injener, agronomdardyng jetispeytinin olardyng sharuasyn uaqytsha bolsa da, oqytushylar qosyny basty mindet retinde atqarudy, jana túrmysqa beyimdelu isine tartudy kózdedi.

2, Halyq densaulyghy men júqpaly auyrudan saqtanu. Nadan el nas bolady. Qazaq elinde nastyq kóp. Nastyq neshe týrli auyrulargha sebep. Búlardy emdeytin, búlardy týsindirip auyrudan saqtandyratyn doghdyrlar. Doghdyr qazaqta joq. Bar doghdyr dalany, qazaq auylyn búl qasiretten qútqaru jalghyz – ghana múghalimning qolynan keledi. Múghalimdigining ýstine qazaq múghalimi auylda emshi boluy da kerek.

3, Halyq ruhany baylyghyn jinaqtau isi. Qogham túrmysyn zerttegende ýsh dәuirge bólip zertteuge tura keledi: qazirgi kýii. Ekinshi ótken uaqyttaghy kýii. Ýshinshi bolashaqtaghy túrpaty edi. Sondyqtan qoghamnyng ótken ómirinde zertteu kerek boldy. Mәdeniyetti elderding ótken ómiri jazba tarihtan, әdebiyetinen, ólen-jyr, kýy sazynan kórinetini belgili.

Búlardyng barlyghy auyzdan auyzgha kóship jyrtylyp jamalyp jýr. Búlardyng barlyghyn jinau, óndeu, tasqa bastyru kerek. Ýkimet iә oqu kemeseriaty múny jinap ala-almaydy: qazaq elin, Edilden Altaygha deyin shashylyp jatqan eldi aralap eski sózderin, әn-kýiin jinap alu múghalimderden basqanyng qolynan kelmeydi. Múghalim Qazaqstannyng ótken ómiri qúrastyryp jaryqqa shygharugha mindetti.

Búl bәlelerden qazaq beynetqorlary oyanbay, sharuasyn tiriltbey, óz taghdyryna ózi qoja bolmay túryp qútylyp bolmaydy. Oyanu ýshin oyatushy kerek, ýiretushi kerek, basshy-kótermeshi kerek. Qazaq dalasynda búl júmys bútindey oqytushynyng moynynda boluy kerek deydi.

Sanay bersek qazaq oqytushylarynyng júmysy tausylarlyq emes. Qorytyp aitqanda – qazaq dalasynda jana ómirdin, jana túrmystyn, qyltyldap, úshy kórinip kele jatqan jana әleuetshildik júrtshylyqtyng tetigi auyldaghy oqytushylardyng qolynda. Bolashaqtaghy jaqsy at ta jaman at kóbine-aq oqytushylargha mindettep, zor senim artty.

Osy mindetterdi oryndau maqsatynda әr salagha qatysty maqalalar men jazbalar da berilip otyrdy. Mysaly, Alash kósemi Álihan Bókeyhannyng kóbinese audarma kitaptargha syny basyldy. Olardyng ishinde, Maghjannyng «Tórt әngimesi», Bilәl Maldybayúlynyng «Qúrt auruy», Ybyrashtyng «Adam men maqúlyqtyng tegi» t.b kitaptargha syny berilse, ózining «Jarasyn aldyrghan ana», «Qandy jauyn», «Qara hanym» t.b audarmalary bar.

Ahmet Baytúrsynúlynyng 1926  jyly 26 aqpannan – 2 nauryz aralyghynda Bakude bolghan Týrki qúryltayy turaly jazghan «Týrikshilder qúryltayy» maqalasy óte qúndy derek bolyp tabylady. Sonymen qatar, «Dybystardy jikteu», «Ana tilining әdisi», «Jalqylau(ayyrynqy) әdisi» t.b maqalalary kezdesedi.

Jýsipbek Aymauytúlynyng Djek Londonnyng «Teksiz, telegey attanys» atty audarmasy (múnda qytay bolashaqta ekonomikasy arqyly әlemge biylik jýrgizedi, keyinnen belgisiz auru taralyp, qytaylar jappay qyrylady degen kólemdi shygharma –M.A) eki bólip jariyalandy.

Teljan Shonanúlynyng әr týrli taqyrypta jazylghan onnan astam maqalasy kezdesse, Maghjannyng «Jylqyshynyng ýiinde», «Ótirik ólen» syndy ólenderi de basyldy. Smaghúl Saduaqasúlynyng «Oqu isteri turaly», «Kýlpash», Qoshke Kemengerúlynyng «Parashyldar», «Jat til oqytu әdisi» syndy óz shygharmalary men ghylymy maqalalary bar. Júmaghaly Tileuliúlynyng densaulyq saqtau turaly «Jas bala tәrbiyesi», «5-18 arasyndaghy ballar tәrbiyesi (jazghy kurs ýshin)», «Balanyng qolyn jazugha jattyqtyru joly» syndy tanymdyq jazbalary kezdesedi.

Aymaqtanu men sharuashylyqty jýrgizi boyynsha jazghan Qanysh Sәtbaevtyng «Qarsaqbay audanynyng kýii», «Qarsaqbay audanynyng keleshegi» maqalalarynyng qúny da joghary. Búl jazbalarda audannyng jalpy aumaghyn sipattap, bolashqta qanday kәsipterdi jýrgizuge bolatynny anyqtap berdi. Sonymen qatar jazbalar arasynda tarihy derekter de kezdesedi. Mysaly, «Audan halqy tegis derlik Naymannyng Baghanaly, Baltaly taptarynan qúralghan. Baghanalynyng key bir auyldarynda 2000 jylqy, 7000 qoy, 300 týie órgen kezderi bolghan. 1920-1921 jyldarda Úlytau ishinde belgili qypshaqtan shyqqan «Keyki» deytin jasaq ornatqan. Ony ústaugha Atbasardan neshe ret saldat shygharylghan». Osylaysha, tarihy derekterding de izin jalghap, oqyrman sanasyna sinirip otyrdy.

«Jana mektep» jurnalyna qosymsha retinde 1926 jyly jәne 1927 jyly eki ret qazaqsha kitaptardyng kórsetkishi basyldy. «Kórsetkishti» qúrastyrushy: Memleket baspasynyng qazaq bólimin basqarushy – Mirjaqyp Dulatúly edi. 1926 jylghy birinshi basylghan kórsetkish 2000 danamen shyghyp taratylsa da tez tausyldy. 1927 jyly basylghan ekinshi kórsetkishting alghy sózinde bylay deydi: «1926 jyl ayaghyna sheyin ne bar shyqqan kitabymyz 273 atty eken. Sonan beri jyl jarymda 212 kitap shyqqan. Sondyqtan «Jana mektep» tegin qosymsha qylyp oqushylaryna «№ 2 kórsetkish» berip otyr». Búl «Kórsetkishke» tek qazaq tilinde 1926 jyldyng yanvarynan 1927 jyldyng yuniine deyin shyqqan kitaptar kirdi. Barlyghy 212 kitap, 10 gazet, 5 jurnal. Múnyng 71 ine syn berilgen. Qalghanyna syn berilmegen. Ýitkeni gazet-jurnaldarda basqalaryna syn berilmegen edi.

Jurnaldyng 1926 jyl qantardaghy №4 sanynda Is jýrgizetin basqarushy – Núrymúly qosylady. Avtorlar qatary da Toqay temir jәne Qamza Jýsipbekúlymen tolyghady. Tirajy: 1000 dana dep kórsetilgen.

1927 jylghy  «Jana mektep» jurnalynyng № 7-8 (22-23) sandyrynda eng qyzyqty jәne tolyq derekterding biri - alghashqy qazaq qulyqtary men oqu qúraldary turaly mәlimetter. Oqu kamesariyatynyng ýndeuinde búryn sondy zertteushilerge kezdespegen keybir derekter de bar. Mysaly, Abay Qúnanbayúly men Súltanmahmút Torayghyrúly shygharmarynyng 10000 tirajben bastyru mәselesi. Búl 1927-1928 jyldargha arnalghan oqulyqtar men oqu qúraldaryn bastyru josparynyyng ishinde jazylghan. Oqulyqtar men oqu qúraldarynan 1 million 220 myng tiajdyq 88 kitap bastyru kózdelgen. Kitaptardyng tizim, tirajy, baspa tabaghy kestemen jariyalanghan. Sonymen qatar kitap jazushylargha qoyylatyn talaptar jeke-jeke jas erekshelikterine qaray berilgen. Oqulyqtardyng sany men birge sapasy da arta týskenin bayqaymyz. Sonynda: «Oqu komissary –  Saydalyúly Asqat, Ilim  qolghabysshysy – Shonanúly Teljan» - degen, qoly bar.

Oqulyqtardan mysaly: 1 inshi basqysh mektepting qúraldary – 19: (Álippe sureti men, 1 – 4  inshi jyldyq oqu qúraly sureti men, esep qúraly 1 – 4  inshi jyldyq, jaratylystanu, fizikalyq jagharafiya, Qazaqstan bastauysh jagharafiyasy, qazaq balalary ýshin oryssha әlippe sýgreti men t.b).

2 inshi basqysh mektepting qúraldary – 10: (Fizika (sharuashylyqqa baylanysqan), geometriya 3 bólimdik, himiya 3 bólimdik, eki bólimdi algebra, Qazaqstannyng ekonom jagharafiyasy, S. S. S. R. jagharafiyasy, Auropa jagharafiyasy, Aziya, Afrika, Amerika jagharafiyasy, әdebiyet qisyny t.b).

Aymaq tanu kitaptary – 5: (Qazaqstannyng óndiris kýshi, Qazaqstannyng ónerli kәsibi, Alashorda turaly spattamalar, Qazaqstan jayyndaghy aimaq tanu kitaptarynyng kórsetkishi t.b).

Kórkem әdebiyet – 5: (Abay Qúnanbayúlynyng shygharmalarynyng tolyq jinaghy, Torayghyrúlynyng shygharmalarynyng tolyq jinaghy, halyq әdebiyetining jinaghy t.b)

Biraq búl atalghan kitaptardyng keybiri baspadan shyqpay, oqyrmangha jetpey qalghany belgili. Búl mәseleler – Alash ziyalylarynyng qudalanuy men isti boluyna tikeley baylanysty edi.

«Jana mektep» jurnalynyng avtorlar qúramy men maqalalarda sayasy týs ala bastauy 1927 jyly №6(21) sanynda jariyalanady. Búl kezde jurnaldyng taralymy 5000 tirajgha kóbeydi. Jauapty basqarushy: Kәrim Toqtabayúly, alqa mýsheleri: Joldybayúly Moldaghali, Jýrgenúly Temirbek, Shonanúly Teljan, Qúlbekúly Abdrahman bolady. Jazushylar qúramy da janartyldy. Abbasúly, Esqyzy, Jansýgirúly, Jýrgenúly, Isaúly, Qasymúly, Qúljan kelini Nәzipa, Orazbayqyzy, Múqanúly, Saydalyúly, Toghjanúly, Toqtabayúly t.b jazushylar qosldy. Alashorda kósemi Álihan Bókeyhan jazushylar qatarynan qysqartylyp, ózge de Alashordagha qatysy bar jazushylardyng jazbalary azaytyldy. Sonynda, Kenes ýkimeti búl jurnaldy da ózining sayasy maqsatynda paydalanatyn negizgi ýgit-nәsihat qúraly retinde qatang baqylaugha alghany belgili.

Qazaq bilimpazdary ghylym-bilim men aghartushylyq isine úiysa júmys jasaghan  alghashqy qazaq bilim-pedagogikalyq jurnaly 1933 jylgha deyin - «Jana mektep», 1933 jyly – «Poliytehnikalyq mektep», 1934-1938 jyldary –  «Auyl múghalimi», 1939-1959 jyldary – «Halyq múghalimi», 1960 jyldan bastap – «Qazaqstan mektebi» dep ataldy.

Abay Myrzaghaliy

Abai.kz

4 pikir