Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Janalyqtar 5726 0 pikir 30 Mausym, 2009 saghat 21:48

Ashyq aspan astyndaghy aiqas

 

 

«ZHERSU», «Sәt&Ko» korporasiyalary jәne Marat Mәzimbaevtyng promouterlik kompaniyasynyng úiymdastyrumen Almatyda kәsipqoy boksshylardyng matchtyq kezdesui ótti. Búl joly Qazaqstan men Qyrghyzstannyng bylghary qolghap sheberleri әdettegidey Almatydaghy memlekettik sirkte emes, «Abylay han» sport kesheninde kýsh synasty.
Ayqastar ashyq aspan astynda ótti. Jәne de búl joly sharshy alangha shyqqandardyng deni jastar bolghanyna qaramastan kezdesudi tamashalau ýshin kelgender az bolghan joq. Týrli tújyrymdardyng tәji ýshin aiqas nege ótpegeni jayynda belgili promouter Marat Mәzimbaevtan súraghanymyzda, ol: «Jaz uaqytynda beldi boksshylargha biraz demalys berudi jón sanadyq. Bәlkim, bәzbireuler qatarda myqtylar bolmasa, jarystyng sәni ketedi dep oilauy mýmkin. Biraq sol pikirding janasaq ekenine býgin kózimiz jetti. Al bile bilginiz kelse, biz tek ataqtylardy aiqastyryp qoimen shekteludi qúp kórmeymiz. Jas buyn ókilderi arasynan daryndylardy iriktep alu, olardy qatargha qosu, ýlken sportqa joldama beru búl – «ZHERSU korporasiyasy men Marat Mәzimbaevtyng promouterlik kompaniyasynyng ústanyp otyrghan basym baghyty», – dep ózining kóregendigin bayqatty. Rasynda da sol keshte «Abylay handy» betke alghan jankýierler jarystyng sәni de, mәni de ketpegenine kuә boldy.
69, 9 keli salmaqta syngha týsken almatylyq Ghalymjan Myrzabaevtyng jankeshtiligi kórermenderdi sýisindirdi. Qarsylasy qyrghyzstandyq Aleksandr Bahov ta osaldar sanatynan emes eken. Eki raund boyy ol jerlesimizdi әbden sastyrdy. Key sәtterde tórtpaq jigit aiqyn basymdylyq tanytatynday bolyp kórindi bizge. Ghalymjan birazgha deyin Bahovtyng osal túsyn taba almady. Ýshinshi kezende shabuylyn ýdetken qandasymyz tizgindi berik qolgha alsa, tórtinshi raun Myrzabaevtyng ekpindi shabuylymen ótti. Qarsylasy, tipten, ringting besinshi búryshyn izdep kete jazdady. Nәtiyjesinde qaptaldaghy ýsh tóreshining ýsheui de jenisti Ghalymjan Myrzabaevtqa berdi.
59 keli salmaqta kýsh synasqan pavlodarlyq Farhad Ospanov pen shymkenttik Arman Uytjanov arasyndaghy bәseke óte shiyelenisti ótti. Alghashqy eki raundta kerekulik boksshy alymdy kórindi. Ontýstik Qazaqstan oblysynyng ókili sәl seskeninkirep jýrgendey әser qaldyrdy. Alayda búl onyng taktikalyq qulyghy eken. Arman «bir barmaghyn ishine býgip» jýripti. Aqyrynda Uytjanov Ospanovty sabap tastady. Tórtinshi raundta birneshe auyr soqqylaryn darytyp, qan josa etti. Biraq tóreshiler jenisti Ospanovqa berdi. Onyng sebebin bilsek, tóreshiler: «Farhadtyng alghashqy kezenderde jighan úpay qory onyng jeniske jetui ýshin jetkilikti boldy», – dep til qatty.
63 keli salmaqtaghy kókshetaulyq Ánuar Músaghúlov pen taldyqorghandyq Eljan Boqanovtyng arasyndaghy tartys asa әserli bolmady. Tórt raund boyy jigitter bir-birining osal túsyn taba alghan joq. Aqyry tóreshiler sәl ghana basymdylyqpen Kókshe ónirining týlegi jeniske jetkenin jariya etti.
79 keli salmaqta sheberlik bayqasqan Mihail Krinisindy jankýier qauym jaqsy biledi. Osydan biraz uaqyt búryn Islam dinin qabyldap, esimin «Ál-Hattab» dep ózgertkennen keyin onyng joly ongharyla bastady. Qaraghandy qalasynyng týlegi sol kýni qyrghyzstandyq Ómirbek Ryskeldiyevten basym týsti. Ile-shala pavlodarlyq Aleksandr Juravskiy taghy bir «ayyr qalpaqty aghayynymyzdy» tezge saldy.
Kәsipqoy bokstyng qamytyn kiygenine asa kóp uaqyt bolmasa da, Mirjan Jaqsylyqovtyng (57 keli) óneri júrtqa únady. Ayakóz qalasynyng tumasy qay jaghynan alsanyz da, maqtaugha túrarlyq jigit. Onyng boyynda bolashaq chempiongha qajet barlyq qasiyet bar deydi mamandar. Rasyn da solay eken. Búghan deyingi jekpe-jekterining denin aiqyn jenispen ayaqtaghan Jaqsylyqov búl joly da ózin jaqsy qyrynan kórsetti. Qarsylasy almatylyq Erbol Núryshevqa qaraghanda әldeqayda jyldam, әldeqayda shiraq qimyldaghan Mirjannyng ýstemdigi esh kýmәn tughyzghan joq.
Eng songhy jekpe-jek 53,3 keli salmaqtylar arasynda ótti. Ringke Mirat Sәrsembaev kóterilgende jankýierler du ete qaldy. Olardyng Miratqa osynday qoshemet kóretetindey jóni bar. Jetisuding óreni әuesqoy ringte talay belesti baghyndyrghan tarlanboz. Alyp Aziyany moyyndatyp, әlemdik dengeydegi boksshylar sanatyna erkin engen. Al elishilik jarystarda kýni býginge deyin Sәrsembaevtyng aldyn oraghan boksshy joq. Soghan qaramastan ol kәsipqoy ringti tandady. Búl rettegi alghashqy qadamy jaman emes. Osydan bir ay búryn ózining alghashqy bәsekesin jenispen ayaqtaghan taldyqorghandyq óren «Abylay handa» ótken turnirde de shabysynan janylghan joq. Bishkekten kelgen Ázizbek Qalmamatov qansha tyrysqanymen, qandasymyzgha esh qayrat kórsete almady. Tórt raund boyy Mirat ony tómpeshtep, úpay sanymen útty.
– Men Qalmamatovty úryp qúlatudy maqsat tútqan joqpyn. Óitkeni, qazir men ýshin aiqyn jenisten góri funksionaldyq dayarlyghymdy bayqap kóru manyzdy. Qansha degenmen әuesqoy jәne kәsipqoy bokstyng arasynda alshaqtyq kóp. Sondyqtan da bastapqy bәsekeler arqyly barynsha mol tәjiriybe jii qajet. Al aiqyn jenis pen ataq-danq óz uaqytynda keledi, – dep jekpe-jekten song Mirat aghynan jaryldy.
Sonymen, «Abylay han» sport kesheninde ótken jekpe-jekter jankýier kónilinen shyqty. Endi «ZHERSU korporasiyasy men Marat Mәzimbaevtyng promouterlik kompaniyasy ózining kelesi turniyrin shilde aiynyng sonynda Ystyq kólding jaghalauynda úiymdastyrudy kózdep otyr.

 

 

«Ayqyn» gazeti 30 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1665
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2045