Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2511 0 pikir 1 Shilde, 2009 saghat 10:32

Ghadilbek Ákim. Qarjy-ekonomikalyq daghdarys ózbek eline ósim әkeldi

Osy aidyng ortasynda Dominik Stross-Kan bastaghan Halyqaralyq valuta qorynyng (HVQ) delegasiyasy júmys saparymen Ortalyq Aziya elderin aralap shyqty. Sapardyn  maqsaty, osy elderding daghdarys saldarymen kýresu joldary, baghdarlamalary jәne ekonomikalyq hal-ahualymen jaqynyraq tanysu. Qazirgi әlem boyynsha qarjy alasapyrany kezeninde HVQ-nyng manyzymen róli artyp keledi. Qazaqstan ýkimetining basshysy Kәrim Mәsimov HVQ diyrektorymen kezdesuinde: «Biz, halyqaralyq qarjy әlemining qúramynda bolghymyz keledi, búl tarapta HVQ-nyng qoldauynsyz qiyn. Biz sonymen qatar, qazirgi kezde basqa elder sekildi daghdarystan keyingi jaghdaygha dayyndalyp jatyrmyz, sol sebepti Qazaqstannyng jana qarjy konstruksiyasyn HVQ-men birge jasaghan dúrys bolar edi»-dedi. Al, Stross-Kan myrzanyng payymdauynsha, qazirgi kezdegi Qazaqstan ýkimetining jýrgizip otyrghan daghdarys saldarymen kýresu boyynsha baghdarlamasy men sharalarynyng arqasynda 2010-shy jyldyng basynda el ekonomikasy onaludyng nyshandaryn kórsetui mýmkin deydi. Astanadan keyin Stross-Kan myrza Bishkek, Tashkent, Dushanbe qalalaryna jol tartty. Qazaqstangha qaraghanda ekonomikalyq jaghdayy da, әleumettik әleueti de nashar qyrghyz, tәjik elderi HVQ-nyng kómegine әri qoldauyna zәru.

Osy aidyng ortasynda Dominik Stross-Kan bastaghan Halyqaralyq valuta qorynyng (HVQ) delegasiyasy júmys saparymen Ortalyq Aziya elderin aralap shyqty. Sapardyn  maqsaty, osy elderding daghdarys saldarymen kýresu joldary, baghdarlamalary jәne ekonomikalyq hal-ahualymen jaqynyraq tanysu. Qazirgi әlem boyynsha qarjy alasapyrany kezeninde HVQ-nyng manyzymen róli artyp keledi. Qazaqstan ýkimetining basshysy Kәrim Mәsimov HVQ diyrektorymen kezdesuinde: «Biz, halyqaralyq qarjy әlemining qúramynda bolghymyz keledi, búl tarapta HVQ-nyng qoldauynsyz qiyn. Biz sonymen qatar, qazirgi kezde basqa elder sekildi daghdarystan keyingi jaghdaygha dayyndalyp jatyrmyz, sol sebepti Qazaqstannyng jana qarjy konstruksiyasyn HVQ-men birge jasaghan dúrys bolar edi»-dedi. Al, Stross-Kan myrzanyng payymdauynsha, qazirgi kezdegi Qazaqstan ýkimetining jýrgizip otyrghan daghdarys saldarymen kýresu boyynsha baghdarlamasy men sharalarynyng arqasynda 2010-shy jyldyng basynda el ekonomikasy onaludyng nyshandaryn kórsetui mýmkin deydi. Astanadan keyin Stross-Kan myrza Bishkek, Tashkent, Dushanbe qalalaryna jol tartty. Qazaqstangha qaraghanda ekonomikalyq jaghdayy da, әleumettik әleueti de nashar qyrghyz, tәjik elderi HVQ-nyng kómegine әri qoldauyna zәru. Stross-Kan myrza Qyrghyzstan preziydenti Qúrmanbek Bәkiyevpen kezdesuinde, Qyrghyzstan men Tәjikstan basqa da damushy memleketter sekildi qarjy daghdarysynyng keri әserinen qútyla almaytynyn aityp, sol sebepti HVQ búl elderge qarjy-tehnikalyq jaghynan jәne osy elderdegi kedeyshilik dengeyimen kýresuge kómektesuge әzir dedi. Sapar nәtiyjesi boyynsha HVQ qyrghyzdargha ýstimizdegi jyldyng sonyna deyin 100 mln. AQSh dollaryn qúraytyn jenildetilgen nesie beretin boldy. Sonymen qatar Tәjikstangha   tәjik eline ýsh jyl ishinde daghdaryspen kýresu ýshin, kedeyshilik dengeyin tómendetu jәne el ekonomikasyn qoldau ýshin 120 mln. AQSh dollary kóleminde nesie bóletin bolyp sheshildi. Tashkentke barghan saparynda, Dominik Stross-Kan Ózbekstan ýkimetining daghdarys saldaryna qarsy qabyldanyp jatqan sharalaryn aimaqtaghy eng tiyimdi jәne effektivti sharalar dep mәlimdedi. HVQ-nyng boljauynsha ózbek ekonomikasynyng ósui 2009-2010-shy jyldary 7,9%-dy qúraytyn kórinedi. Búl TMD aimaghyndaghy ekonomikalyq ósu boyynsha eng ýlken kórsetkishterding biri. Álemdik bank sarapshylarynyng mәlimetinshe osy jyly Shyghys Europa jәne Ortalyq Aziya elderining qosa alghandaghy ortaq IJÓ-i 4,7%-gha qúldyraydy, al 2010-shy jyly ekonomikalyq ósim beligileri bolady, alayda ol tek 1,6%-dy qúraydy dep otyr. Aghymdaghy jyly Ukraina ekonomikasy 9%-gha, Resey ekonomikasy 7,5%-gha, Belarusiya ekonomikasy 3,3%-gha, Qazaqstan ekonomikasy 3,0%-gha jәne Moldaviya ekonomiksy 1,5%-gha tómendeydi delingen әlemdik bank mәlimetinde. Aymaqtyng basqa keybir elderinde az da bolsa ósim bolady. Álemdik bankting boljamy boyynsha Ázirbayjan ekonomikasy 3,3%-gha, Ózbekstan 4,5%-gha jәne Gruziya ekonomikasy 1%-gha ósetin kórinedi.
Aymaq elderi daghdarystan zardap shegip otyrghanda, ózbek ekonomikasynyng az da bolsa ósim kórsetui ghajap emes, sebebi búl elding ekonomikasy ózge elderge qaraghanda jabyqtau. Ózbekter strategiyalyq manyzy bar múnay, gaz, týrli-týsti metall, kómirge, urangha t.b. shiykizattargha bay memleket. Ózbekstan shiykizat kólemining jalpy qúny 3,3 trln. AQSh dollaryna baghalanyp otyr. Tabighy gaz óndiru kólemi boyynsha Ózbekstan TMD-da ýshinshi oryndy, al, әlem boyynsha ondyqqa kirip otyr. Altyn qory boyynsha TMD-da ekinshi, әlem boyynsha segizinshi oryndy iyelenude. Ózbekstan ekonomikasynyng basty baylyqtarynyng biri búl - maqta. Álemdik dengeyde maqta óndirisi boyynsha ózbek eli besinshi, maqta eksporty boyynsha ekinshi orynda túr. Alayda, osy baylyqtardy memleket iygiligine iygerude jәne jana tehnologiyalar men sheteldik investisiya tartu boyynsha búl el Qazaqstangha qaraghanda keyin qalyp otyr. Ótken 2008-shi jyly ózbek ekonomikasyna 2,8 mlrd. AQSh dollary kóleminde sheteldik investisiya tartylsa, onyng 2 mlrd. dollary tikeley investisiya eken. Al Qazaqstangha osy jyldardyng ishinde 70 mlrd. AQSh dollary kóleminde tikeley investisiya tartylghan, Qazaqstan últtyq banki tóraghasy Grigoriy Marchenkonyng aituynsha, ótken 2008-shi jyly Qazaqstan ekonomikasyna 12,4 mlrd. AQSh dollaryn qúraytyn tikeley investisiya tartylypty. Búl Orta Aziya boyynsha eng ýlken kórsetkish. Ózbekstan ekonomikasynyng negizi shiykizat eksportyna baghyttalghany belgili, al qazirgi kezde shiykizat kólemine súranystyng tómendeuine baylanysty búl jaghday ózbek ekonomikasyna óz әserin berude. Júmyssyzdyq mәselesine kelsek, BÚÚ-nyng «World Economic Situation and Prospects 2009» saraptamalyq-taldau júmysynda TMD aumaghynda júmyssyzdyqtyng eng tómen kórsetkishi 0,2%-ben Ózbekstanda bolyp shyqty. Alayda búnyng naqty shyndyqqa janasuy neghaybyl. Keybir sarapshylar Ózbekstanda júmyssyzdyq dengeyi 35%-dy qúraydy deydi. Songhy kórsetkish shyndyqqa jaqyn siyaqty, sebebi keybir derek kózderine qarasaq, songhy jyldary 2-3 milliongha juyq ózbek azamattary jaqyn shetelge júmys izdep ketken. Búlar kóbinese Reseymen Qazaqstanda júmys jasauda. Resey sarapshylary ózbek gastarbayterlerining aqsha audarymy kólemi ózbek ekonomikasynyng 18%-yn alyp otyr deydi. Daghdarystyng órshuine baylanysty Resey men Qazaqstanda júmys oryndary qysqartyluda, qúrylys sektory kólemining tómendeuine baylanysty ózbek gastarbayterleri júmyssyz qalyp, osyghan baylanysty otanyna jiberetin qarjy kólemi anaghúrlym dengeyde tómendeude. Al búl jaghday óz tarapynan Ózbekstan ekonomikasyna ózining teris әserin tiygizude jәne elde júmyssyzdardyng sanyn odan әri kóbeytuge әkelude. Reseyding FBK ekonomikalyq kluby jaqynda taldau júmysyn jýrgizip shyqty. Búl izdenis júmysynyng nәtiyjesi boyynsha TMD elderi aumaghyndaghy daghdarys saldarymen kýresu boyynsha eng jaqsy baghdarlama tek Qazaqstanmen Armeniyada qabyldanghan. FBK sarapshylarynyng aituynsha Ukraina men Moldaviyada daghdarysqa qarsy baghdarlama tipten joq eken, al Ózbekstanda baghdarlamanyng ornyna osy jyldyng nauryz aiynda el preziydenti Islam Kәrimovtyng «Álemdik qarjy daghdarysy: Ózbekstannyng daghdarys saldarymen kýresu joldary» atty monografiyalyq enbegi shyqty. Búl monografiyada avtor qarjy-ekonomikalyq daghdarys saldarymen kýresu joldaryn jәne  daghdarystyng Ózbekstangha әseri turaly, osyghan baylanysty qalay kýresu kerektigin, bank salasyna qoldau kórsetu, ekonomikadaghy tehnikalyq janartudy jýzege asyru, ekonomikanyng barlyq salasyna innovasiyalyq tehnologiyalardy engizu turaly mәselelerdi qozghapty. Klub ekonomistterining zertteuinde, Qazaqstan ýkimetining daghdarys saldarymen kýresu baghdarlamasy ózining basymdyqtardyng dúrys qoyyluymen, inforqúrylym damuyna ýlken oryn bólinuimen, ishki investisiyalyq súranysty damytu, stresstik qor qúru jәne әleumettik jaghdayy nashar toptardy qoldau sekildi baghyttarymen erekshelenedi delingen. Qazaqstan Respublikasy ekonomika jәne budjetti josparlau ministri Bahyt Súltanovtyng payymdauynsha, osy jyly qazaq ekonomikasynyng naqty ósimi 2%-dy qúrap, júmyssyzdyq dengeyi 8%-dan aspaydy, al inflyasiya dengeyi 9%-dan artyq kóterilmeydi deydi. Búnyng barlyghyn atalghan daghdarysqa qarsy baghdarlamany tiyimdi әri oryndy atqaru arqyly jýzege asyrugha bolady. Tәuelsiz el bolghaly beri Qazaqstan ashyq ekonomika modelin tandady, osyghan oray Ortalyq Aziyagha tartylghan sheteldik investisiyanyng 80%-y bizding elimizding ýlesine tiyip otyr. Qazirgi jahandanu zamanynda әlemdik ekonomikamen yntymaqtaspay, onyng qúramdas bóligi bolmay, shette qalyp otyru qaybir memleket ýshin tiyimsiz jol. HVQ-nyng diyrektory Dominik Stross-Kan «Qazaqstan ekonomikasy aimaqtyng basqa elderine qaraghanda ashyq ekonomika, sol sebepti daghdarys kezeninde basqalargha qaraghanda kóp japa shegip otyr», - dedi Astanagha kelgen saparynda. Áriyne, aimaq elderi ekonomikalarynyng damuy әr-týrli dengeyde. Qazaqstan  basshylyghynyng el ekonomikasyn túraqtandyru jәne onaldyru boyynsha bólgen qarjy kólemi jәne investisiyanyng basym bóligining bizding elimizge tiyesili boluy aimaqta qay elding jetekshi ekenin anyq kórsetip otyrghan sekildi.

0 pikir