Petropavl qalasynyng atauyn ózgertudi talap etken «Namys» jastar qozghalysynyng belsendileri aimaq basshysy Qúmar Aqsaqalovqa petisiya joldady.

Petisiyany әkimge tapsyru ýshin aimaqqa arnayy kelgen jastar: «Biz kýlli qazaqtildi auditoriyanyng aryzyn arqalap keldik. Soltýstikti qazaqtandyru qajet», deydi.

PETISIYa

​Býginde elding auyzbirligin búzugha, azamattyghymyzgha syna qaghugha bәzbireuler kýsh salyp jýr. Orystyng Jirinovskiy, Nikonov, Fedorov, Limonov sekildi sholaqbelsendi sayasatkerlerining «Qazaq halqy bolmaghan», «Qazaqstannyng soltýstik aumaghy Reseyding jeri» degen arandatushylyghy beleng aluda.

Osy sayasatkerlerding arandatushylyghy Qazaq elindegi qoghamdy, orys tildi auditoriyany negizge alyp, eldi ekige bóluge tyrysuda.

Onyng ýstine memlekettik manyzy bar Petropavl, Pavlodar syndy qalalardyng atauy shet tilinde bolghany olardyng júmysyn jenildetip otyr.

​Osynday arandatuyshylyqqa qashanghy beyjay otyra beresizder?

​Sol sebepti, juyq arada Petropavl qalasynyng atauyn qazaqilandyrudy, bayyrghy atauy «QYZYLJAR» atauyn berudi jәne ana tilimiz – qazaq tilining ýstemdigin arttyrudy talap etemiz.

Soltýstik Qazaqstandaghy aghayyn ana tili, memlekettik til, qazaq tilinde sóilemegenshe qauip-qaterden aryla almaymyz.

«Namys» jastar qozghalysynyng ókilderi

Petisiyagha qoldau bildirip, qozghalys belsendilerimen baylanysu ýshin tómendegi telefongha habarlasugha bolady:

8 (747) 033 34 95

El.pochta:

namysty_bol@mail.ru

Taqyrypqa túzdyq:

«Namystyn» namysty jigitteri Petropavldyng atauyn qazaqshalap, «Qyzyljar» dep ózgertudi talap etip, petisiya jarliyalapty. Mine, dúrys! Resey parlamentariyining búl shataghanyng artynda kimder túrsa da, búl bastamany iysi qazaq týgel qoldauy jәne ayaghyna jetkizui kerek! Petr men Pavelding atyndaghy qos qalagha qazaqsha atau beretin kez jetti!

Jalpy, Reseyding irgesinde jatqan soltýstiktegi birneshe qalanyng atauyn qazaqshalau jayly kópten beri aitylyp keledi. Ásirese, Pavlodar men Petropavl syndy iri qalalardyng әli kýnge orys apostoldary Pavel men Petrding atymen atalyp jýrgeni kópting ókinishi.

Pavlodardyng atauy – «Kereku». Al Petropavldy qazaq búrynnan-aq, «Qyzyljar» dep ataghan. Búl tarihy túrghydan dәleldengen faktiler. Talas joq. Alayda, atalghan eki qalagha tarihy ataularyn qaytaru onay sharaua bolmay túr. Qala aty týgil, kishigirim kóshe atauyn auystyru ýshin de әrkimning qas-qabaghyna qaraylap jýretin qazaq biyligi búl mәselede mýlde jaltaqoylyq tanytyp otyr.

Byltyrghy jylghy bir aitysta Didar Qamiyevting Qarghandydaghy Oktyabri audanyna Últ liyderi Álihan Bókeyhannyng esimin bere almadyndar degen qarsylasyna:

Aynalayyn ol saghan Astana emes,
Aty auysyp ketetin bir saghatta, - dep әdemi jauap qaytarghany bar edi. Sondyqtan, ainalyp kelgende at auystyrudyng toqeter nýktesi Aqordadaghy adamnyng bir auyz sózine kelip tireledi.

Tәuelsizdik alghanymyzgha 30 jylgha juyqtasa da Pavel men Petrge әli kýnge әlimiz kelmeydi. Qazaq biyligi Pavlodar men Petropavldy qazaqshalay almay jýrgende, ghalymdar osydan 95 jyl búryn jariyalanghan qújatty tapqanyn, ol qújatta, 1925 jyly sol kezdegi biylik Petropavldy «Qyzyljar» dep atau turaly resmy sheshim qabyldaghanyn byltyr osy «Abai.kz» aqparattyq portalynda tarihshy, professor Ziyabek Qabyldinov sýiinshilegen edi.

1925 jyly «Pravda» gazeti Petropavldyng «Qyzyljar» bolyp ózgergeni turaly habar jariyalaghan («Pravda» gazeti Kenes ókimeti kommunistik partiyasynyng bas gazeti bolghan). Sol jyldyng 18-shi shildesinde Aqmola guberniyalyq atqaru komiytetining tóralqasy Petropavldy resmy týrde «Qyzyljar» dep atau turaly qauly qabyldaydy. Ony Qazaq Respublikasy ortalyq atqaru komiyteti (Sol kezdegi respublika Ýkimeti) qújattap, bekitedi. Búl qújattyng týpnúsqasy Mәskeudegi Býkilodaqtyq ortalyq atqaru komiytetine, kóshirmesi Qyzyljargha jiberilgen. Búl qújattar Resey múraghatynan tabyldy.

Ókinishke oray, 95 jyl búryn bolishevikter istegen isti, býginde Tәuelsiz qazaq biyligi istey almay otyr. Búl da shyndyq.

Osy kýnde jer tarihyn qasterleytin jandardyng jansebil enbegining arqasynda Petropavldyng týpki atauy Qyzyljar ekenine kóz jetkizildi. Tarihy faktilermen dәleldendi.

Oral Múhamedjanov Mәjilisti tizgindep, Kәrim Mәsimov Ýkimetti basqaryp túrghan 2010 jyly Mәjilisting 14 deputaty Petpropavldyng atauyn «Qyzyljar» dep ózgertu turaly mәsele kótergen. Sol kezdegi deputat Jarasbay Sýleymenovterding bastamasy edi, búl. Onda birqatar tarihy faktiler keltirilgen. Mine, qaranyz:

Áriden bastasaq, 1663 – 1763 jyldar aralyghynda ómir sýrgen «Elim-ay» dastanynyng avtory ataqty Qojabergen jyraudyng «Qyzyljar» degen óleni tabyldy. Onda aqyn:

«Kóldeneng kók Esilding jarqabaghyn,
Ákemiz Qyzyljar dep atap ketken» - dep, naq osy arada әkesi – Tolybay synshynyng «Qyzyljar» atty qystauy bolghanyn jyrlaydy. Faktisi sol – sol kezding ózinde-aq, sol ónirding jergilikti túrghyndary sol aimaqty «Qyzyljar» dep ataghan. Apostol Petr men Pavelding esimimen ataluy – búl Patsha ókimetining otarshyldyq sayasatynyn, orystandyru sayasatynyng jemisi ekeni belgili.

Taghy bir derek – ýsh jýzding basyn qosqan Abylay han ózining 1759 jylghy 22 qazanda әsker shebining komandiyri, polkovnik P.A. Rodenge jazghan hatynda qyrghyzdardyng (qazaqtardyn) sauda-sattyqqa aralasuyna jaghday jasau jóninde ótinish bildiredi. Resey ýkimeti onyng búl tilegin qanaghattandyryp, 1759 jyldyng 22 jeltoqsanynda dalalyqtarmen sauda-sattyq jәrmenkesin ashu jóninde jarlyq shygharady. El ishinde ol «Qyzyljar jәrmenkesi» dep atalady. Búl mәlimetti «Ablay nastaival na organizasiy «satovki» (mesta torgovli) v kreposty na Ishiyme» dep, belgili qazaq ghalymy, tarih ghylymynyng doktory  E. Bekmahanov ta rastaydy.

Qala atauyn «Qyzyljar» dep ózgertuge baylanysty jergilikti «Mir truda» gazetinde Andrey Bednyy degen aqyn «Krasnyy Yar» degen óleninde túrghyndardyng kónil kýiin bylay  suretteydi:

Svet zory da grohot gulkiy –
V oktyabre y zdesi raskryl glaza
A v zalityh solnsem pereulkah
Shly segodnya russkiy y kazah.

U kazaha guby lepetali, –
Obiyasniyl, chto znachiyt: «Kzyl – Djar», –
– Gorod byl Petra y Pavla, –
A segodnya – on uj – «Krasnyy Yar».

Qazaq әdebiyetinin qos alyby Sәbit Múqanov pen Ghabit Mýsirepovting shygharmalarynan da Qyzyljar atauyn jii kezdestiremiz. Sәbit Múqanov Shoqan Uәlihanov jayly jazghan «Aqqan júldyz» dep atalatyn tarihy romanynda Qyzyljar atauy jayly: «Búl qalanyng «Qyzyljar» dep atalatyn sebebi – Esil ózenining topyraghy qyzghylt týsti jaryna ornaghandyqtan ekenin bilemiz» dep, týsinikteme beredi.

Úly ghalym Sh. Sh. Uәlihanovtyng ózi de enbekterinde Qyzyljar qonysyn «Qarqaraly syrtqy okrugy bolystarynyng qystaulary» dep kórsetedi.

1911 jyly osy ónirde bolyp zertteu júmystarymen ainalysqan tau-ken injeneri A.P. Nifontov ta ózining jazbalarynda: «Sudya po obnajeniyam v beregah r.Ishiym, r.Kayrakty y vpadayshih v nee logov, po obnajeniyam v beregah r.Tersakkan, my mojem zametiti zdesi rasprostranenie porod tretichnogo vozrasta, vyrajennyh pestrosvetnymy glinamy y peschanikom... Gliny  plotny, plastichny, jirny na oshupi y okrasheny v raznye yarkie sveta (belyi, jeltyi, rozovyi, krasnyy y t.d.)» dep, qalany janay aghyp ótetin Esil ózenining tik jarqabaghynyng ereksheligine nazar audarady. Búl sol ónirding jer bederine qatysty aitylghan sipattamadan-aq, qazaq halqynyng búl jerdi nelikten «Qyzyljar» dep atauynyng sebebin tanugha bolady.

Qazaqtyng taghy bir iri jazushysy Iliyas Esenberlin ózining Kenesary han jayly tarihy enbeginde: «On jyldyng ishinde Taldy-Qoyandy ózenining saghasynda Qarqaraly ókirigi, Qyzyljar bekinisining janynda Kókshetau ókirigi, Semey bekinisining túsynda Ayagóz ókirigi, Jәmish bekinisining qasynan Bayanauyl ókirigi, Amanqaraghaydan joghary Qúsmúryn ókirigi, Ombynyng Ontýstik salasynda Ýshbúlaq ókirigi qúryldy», dep qazaq jerin bekinister salu arqyly otarlap jatqan patshalyq Reseyding ozbyr sayasatyn ashyp kórsetedi.

Mine, osylardyng bәri qalanyng bayyrghy atauy Qyzyljar bolghanynyng búltartpas dәleli. Keler jyly Qazaqstan Tәuelsizdigine 30 jyl. Ony preziydent Toqaev ta ótkende naqtylap, keler jyldy – «Qazaqstan Tәuelsizdigining 30 jyldyghy» dep, jariyalaytynyn aitty. Endeshe, Tәuelsizdikting 30-shy jylynda orys apostoldarynyng atyndaghy qalagha Qyzyljar atauyn qaytaru tarihy әdildik bolar edi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz