Mәngilik El – ata-babalarymyzdyng ótken ghasyrlardan bergi asyl armany bolghany barshagha ayan. Bolashaghymyzgha baghyt-baghdar beretin de, últymyzdyng armanyn bir arnagha toghystyratyn da, asqaq úly maqsattargha jeteleytin de osy Mәngilik El iydeyasy ekeni anyq. «Mәngilik el» Týrik júrtynyng danagóii, ýsh birdey qaghannyng kenesshisi bolghan ataqty Tonykók babamyz negizin qalaghan iydeya ekendigin qazirgi tarihymyzdyng shejire  betteri dәleldeydi. «Ol alghash Qytay mektepterining birinen bilim alyp, sol júrttyng týrli guberniyalarynda prokurorlyq qyzmet atqaryp, zang salasyn jetik mengeredi. Keyin Qútlyq qaghan Elteristing kómegimen ekinshi Týrik qaghanatyn qúrghan kezde oghan qoldau kórsetedi. Qaghanat ornap bolghannan keyin Tonykók «Mәngilik el» iydeyasyn nasihattaudy jýzege asyrady». 

Qazaq dalasynda ómir sýrgen kóshpeliler memlekettiligining tútas damu ýrdisteri men etnomәdeny erekshelikterin ghylym tarazysyna salyp, qayta zertteu býgingi qazaq órkeniyetining qalyptasu, damu joldary turaly keng maghlúmattar beredi. Býgingi qazaq júrtyna «Qazaqstan – 2050» strategiyasynyng úsynghan Mәngilik El iydeyasynyng mәni óz bastaularyn tarihtyng tereng qoynaularynan tarqatady. Týrki júrtynyn  qara shanyraghy Qazaqstannyng ejelgi ata-babalary Kók týrikterdin  engizgen Mәngilik El iydeyasyn qayta janghyrtyp, últtyq iydeya retinde úly baghdarsham etip aluy ózekti mәsele bolmaq.

Týrki júrtynyng úly túlghasy Ysmaghúlbek Ghaspirәli «Tilde, iste, pikirde – birlik!» dep jar saldy. Onyng «Mәngilik El» iydeyasynyng týp tamyryn jalghastyratyn týrki birligin nasihattaghan «Tәrjiman» (1883) gazetin jaryqqa shygharyp, әlemdi dýr silkindirgeni belgili. Ahmet Baytúrsynov búl basylym turaly: «Býginge deyin jaryq kórgen «Qazaq», «Alash», «Saryarqalardy» – «Tәrjimannyn» balalary dep ataghany kóp jәitti anghartsa kerek. Búl iydeya turaly Iollyghtegin qaghan «Tútas týrik eli» dep tasqa qashap jazdyrsa, «Kýltegin» jyr joldarynda: «Jogharyda Kók Tәniri, Tómende qara jer jaralghanda, Ekeuining arasynda adam balasy jaralghan», – dep jetkizgen. 

Kóne týrik jazbalaryndaghy búl jazba derekter týrik dýniyetanymynyng tereng ruhany manyzdylyghyn tanytady. Kók Tәniri qúpiya tylsym kýsh dep tanylghan. Kók Tәnirding qúdiretimen týrikter Kók bóriden taraghan degen totemdik kózqaras tudyrghan. Osylaysha «Tәnir» men «Týrik» sózderi erekshelene týsken. Olargha iyelik etken qolbasshylar «bekter» dep atalghan. 

Bumyn qaghan irgesin qalaghan Týrik qaghanaty Vizantiyamen shekaralasyp, Persiya, Ýndistan, Qytay men shektesetin irgeli imperiyagha ainaldy. Keyin Qytaydyng sayasy is-әreketterining әserinen alyp qaghanattyng irgesi sógile bastaydy. Qytay imperatorlary óz sayasatyn jýzege asyru ýshin qaghandargha óz qyzdaryn berip, olardy baghyndyrudy kózdeydi. Týrikterding tәuelsiz sayasatyna kedergi jasap, olargha Qytay mәdeniyetining qúndylyqtaryn moyyndatu arqyly týrikterding kóshpeli mәdeniyetin kýiretip, olardy ózderine qúl etu maqsatyn kózdeydi.  Osynday әdisterdi qoldana otyryp, Qytay imperatorlary 709 jyly týrik Batys jәne Shyghys Týrik qaghanattarynyng qaghany Qapaghandy (Moyynshor) qolgha týsiredi.Týrik qaghanatyn qayta qalpyna keltirgen Elteristing (Qútlygh) inisi Qapaghan qaghan qartayghan shaghynda týrik zanyn búzyp, Týrkeshterding qaghanyn óltirdi. Qapaghangha narazylyq bildirgen týrik halyqtary jan-jaqqa bólinip, Qytaygha birtindep bodan bolugha bet búrady. Osy rette danagóy qart Tonykók olargha Qytay mәdeniyetin ishke endirmeu qajettigin týsindirip, búl mәdeniyetten týrik mәdeniyetining erekshe orny bar ekendigin pash etedi. Biraq Qapaghan qaghan oghan qarsylyq bildiredi. Týrik halyqtarynyng birligi men azattyghyn, mәdeniy-ruhany tútastyghyn saqtap qalu ýshin Kýltegin 716 jyly әskery tónkeris jasap, Qapaghan qaghannyng basyn alady. Ol óz halqyna:

Bek úldaryng qúl boldy,
Pәk qyzdaryng kýng boldy.
...Týrik, oghyz bekteri, halqy, tyndandar!
Biyikten tәniri baspasa, 
Tómende jer ainalmasa,

Týrik halqy, el-júrtyndy kim qorghaydy?, [1]–

degen úran sózderin arnap, týrikterdi birlikke, tútastyqqa shaqyryp, týrki birligining negizin qalady.  Taqqa aghasy Bilgeni qaghan etip otyrghyzady. Osy kezde týrikter ýshin óz úrpaghyn saqtap qalu manyzdy boldy.  Bilge qaghan, Kýltegin jәne Tonykók týrki júrtynyng basty jaularynyng qytaylar ekendigine kóz jetkizip, olargha qarsy iydeologiyalyq sayasat qalyptastyrudyng jolyn úsyndy.

Osynday iydeologiyalyq ústanymdy qalyptastyru Tonykók siyaqty memleketshil aqylgóy danalardyng enshisine tiydi. Qytay mәdeniyetining kóshpeliler mәdeniyetin joiygha baghyttalghan maqsattaryn angharghan qolbasshy óz halqyn olardyng mәdeniyetinen alshaq ústaugha tyrysty. Osylaysha týrikterding sayasy iydeologiyasy  «Tútas týrik eli» iydeyasyna úlasty. «Qytay memleketimen arada bolghan myng jyldyq tartys týrkiler ýshin «Tútas týrik eli» konsepsiyasyn qalyptastyrdy. Sebebi, qytaylar men týrikter arasyndaghy kýres – tek memleketter arasyndaghy nemese últtar mýddesi arasyndaghy tartys emes, eki týrli dýniyetanym men mәdeniyet, ruhaniyat pen órkeniyetter arasyndaghy qaqtyghys boldy. Qytaydyng degenin iske asyrmaytyn últtyq iydeya – «Tútas týrik eli» iydeyasy óz minberine ornyqty. Búl iydeyanyng negizin Qútlygh, Bilge qaghan, Kýltegin, Tonykók jәne Iollyghtegin siyaqty kóktýrikter qalap, Kók Tәnirge bas ie otyryp, óz elining jerin, halqyn biyikke kóterip tarihta óshpes iz qaldyrdy [2].

Býgingi «Mәngilik Eldin» maqsat-múrattaryn kózdeytin «Tútas týrik eli» iydeyasyn Iollyghtegin tasqa qashap jazdyryp, úrpaghyna miras etti. Eskertkishterdegi jyr joldarynda týrki júrtynyng basyn biriktirip, memlekettilikti qúru ýshin babalarymyzdyng «týnde úiyqtamay, kýndiz otyrmay, týrki eli ýshin qyzyl qanyn aghyzyp, qara terin tókkeni, kýsh-quatyn bergeni» kórinis tabady. Sondyqtan týrik tektes halyqtardyng joyylyp ketpey, býgingi tanda tәuelsiz memleketterge úlasuy «Tútas týrik eli» iydeyasynyng manyzdylyghynan tuyndaydy [3].

Kýltegin syilyghynyng laureaty Satay Syzdyqov ejelgi týrkilerding «Mәngilik El» iydeyasyn ýsh túghyrda qarastyrady: onyng birinshisi – kóne týrki jazba eskertkishterindegi «Mәngilik El» maniyfesi, ekinshisi – Ál-Farabiyding filosofiyalyq shygharmalarynyng biri «Qayyrymdy qalada» búl iydeyanyng teoriyalyq-metodologiyalyq túrghydan tiyanaqtaluy jәne ýshinshisi Jýsip Balasaghúnnyng osy iydeyany negizdegen «Qútty Bilik» dastany. Osy ruhany jәdigerler babalar múratymen jalghasyn tauyp, «Mәngilik El» iydeyasymen sabaqtasa baylanysady[4].

Tas eskertkishterde «Mәngilik El» úghymy, tәuelsizdik ruhy, azattyq iydeyasy bir-birimen ýndestik tauyp, erkindik pen azattyqtyn, sonday-aq tәuelsizdikke jetuding nyshandaryn aighaqtaydy. Mysaly, Kýltegin eskertkishining bóri beyneli besbúryshty qalqan tәrizdi bolyp kelui Kók bóriden taraghan týrki halyqtarynyng ejelgi totemdik nanymyna negizdelgendigi bayqalady. Búghan dәlel retinde Qytay  jylnamalarynda jazylghan týrki júrtynyng negizin qalaghan Ashina Altaydyng «ózining tegin úmytpaytyndyghyn elge jariya etu ýshin qaqpasyna qasqyr basty tuyn ilip qoyghandyghy» turaly derekterdi keltiruge bolady. Tudaghy bóri beynesi sәndik úghymdy emes, sayasiy-әleumettik, yaghny eldik pen erkindikti, tәuelsizdik pen azattyqty aishyqtaydy [5]. Sondyqtan Bórining beynesi kóptegen týrki taypalary men rularynyng tanbasy bolghan. Sondyqtan belgili týrkolog ghalym, tarihshy Qarjaubay Sartqojaúly da: «Mәngilik El» iydeyasy tekten-tekke shyqqan dýnie emes. Kezinde Týrik júrtynyng danagóii, ýsh birdey qaghannyng kenesshisi bolghan ataqty Tonykók abyz negizin qalaghan iydeya» deydi. [6]. Osy orayda Elbasynyn: «Biz ýshin ortaq taghdyr – búl bizding Mәngilik El, layyqty әri úly Qazaqstan! Mәngilik El –jalpyqazaqstandyq ortaq shanyraghymyzdyng últtyq iydeyasy. Babalarymyzdyng armany» degen pikirleri oryndy. 

Týrki dýniyesining «Mәngilik El» filosofiyasynyng teoriyalyq negizdemelerin Ál-Faraby «Qayyrymdy qala túrghyndarynyng kózqarastary turaly», «Azamattyq sayasat», «Memleket biyleushining naqyl sózderi» enbekterinde sóz etedi. Adamdardyng baqytqa jetu jolyndaghy qayyrymdylyq pen týsinushilik, dostyq pen beybit ghúmyr, mәndi tәrbie men manyzdy tәlim – Ál-Farabiyding filosofiyalyq kózqaras turaly teoriyasynyng qúndy taraulary bolyp tabylady. Týrki memleketterining sabaqtastyghy qazaq handyghy túsynda da jalghasyn tapty [7]. Qazaq handary Kerey men Jәnibek, Qasym han, Esim han, Tәuke han, Abylay han men Kenesary handarymyzdyng kóregendik biylik jýrgizuining arqasynda qazaq eli úlan-baytaq jerge ie bolyp, «Mәngilik Elge» ainaldy. Qazaq tarihynyng jarqyn betterinen oryn alatyn Alash qayratkerleri de tәuelsizdik iydeyasyn odan әri jalghastyryp, óz júrtynyng últ retinde derbes ómir sýruge,ózge eldermen terezesi teng halyq retinde azat kýn keshuge bolatynyn jariya etti. 

«XX ghasyrdyng basynda últtyq birlikti nyghaytu iydeyasyn algha tartqan ruhaniy-zerdeli iygi jaqsylar qazaqtyng últtyq iydeyasyn jasau mindetin óz moynyna aldy» [8]. 

  Býginde Alash qayratkerleri armandaghan, sol jolda janyn sala kýresken tәuelsizdikke qol jetkizdik. Kenestik iydeologiyadan arylyp, últtyq sana-sezim oyandy. Mústafa Shoqaydyn: "Últshyldyq iydeyasy –  halqymyzdyng jany men jýregi. Últymyz ómir sýrse, ol da ómir sýredi"[9], – degen senimdi sózderi ghasyr sonynda jýzege asty. Endi tәuelsizdigimizdi bayandy etu ýshin últtyq sananyng janghyruy, últtyq namys pen erik-jigerimizding asqaqtauy asa qajet. Últtyq iydeyalardyng qazaqqa qyzmet etuin qamtamasyz etu – býgingi kýnning manyzdy mәselesi. Sebebi últtyq iydeya – keshegi alashordashylardyng boytúmary bolsa, býgingi tәuelsizdikting baghdarshamy.

Alash ziyalylary adam aldymen óz halqy ýshin «emirenu kerek, egilu kerek!» degen ústanymdy últtyq iydeya retinde algha tartady. Olardyng óz halqynyng qamy ýshin barlyq ómirlerin sarp etui әrdayym kózsiz erlik pen sanaly is-әreketting jemisi. Sondyqtan olardyng sauattylyqtyn, tereng bilimdilikting qazaq ýshin qanday qajetti qúbylys ekenin jete týsingenin bayqaymyz. Olar  qazaq qoghamyndaghy janashyldyq negizdegi mektepterding kóbeygenin qalaydy. Adamnyng bilimge degen qúshtarlyghynyng sheksiz bolatyndyghyna, qazaq jastarynyng әrbir bos ótken uaqytynyng ókinishti ekenin shygharmashylyqtarynda órnektep otyrady [10].

Býgingi Qazaqstan óz halqynyng әleuettik sapasyn arttyryp, ghylym, bilim, innovasiyalyq izdenister jolynda ýzdik jetistikterge jetip, óz tilimizdi ardaqtap, dinimiz ben tilimizdi, ruhany janghyrudyng izgilik múrattaryn odan әri jandandyryp, «Mәngilik El» túghyrynan mәngilikke oryn aludy biyik maqsat tútady.

Keshegi últ birligin, qaghanat biyligin mәngilikke saqtap qaludy múrat tútqan Bilge qaghan,Tonykók, Kýltegin babalarymyzdyng «Týrki birligi» konsepsiyasy býgingi «Mәngilik El» iydeyasyn qalyptastyrugha negiz bolmaq.  Osy rette M.Júmabaevtyng «Mәngilik Eldin» ana tilining negizinde ghana qalyptasatyndyghyn ózek etkendigi: «Til – adam janynyng tilmashy. Tilsiz últ, tilinen aiyrylghan últ dýniyede últ bolyp jasay almaq emes. Onday últ qúrymaq. Últtyng mәngilik últ boluy ýshin birinshi shart – tili bolu. Últtyng tili kemy bastauy últtyng qúry bastaghandyghyn kórsetedi. Últqa tilinen qymbat eshnәrse bolmasqa tiyisti. Týrik elining keleshek tarihynda qazaq últy tórden oryn almaqshy. Keleshekting osylay boluyna bizding imanymyz berik» [11], – degen joldarynan bayqalady. Alash ziyalylarynyng til tóniregindegi enbekterining aluandyghy – olardyng últ taghdyryndaghy tilding tótenshe manyzyn әri teren, әri jan-jaqty týsingendigin anghartady. Býgingi úrpaq XX ghasyrdyng basyndaghy últ ziyalylary tandaghan bilim men biliktilik jolyn baghdarsham etip alyp, tughan elimizding tәuelsizdigin saqtaugha, últymyzdyng ruhany janghyruyn maqsat tútyp, últymyzdyng salt-dәstýrleri men mәdeny qúndylyqtaryn damytu arqyly «Mәngilik El» iydeyasyn jýzege asyrmaq. Keshegi «Týrki birligi» men «Alash iydeyalary» – býgingi «Mәngilik Eldin» últtyq konsepsiyalary retinde qalyptasa bermek!

Paydalanghan әdebiyetter

1 Kenjebaev B. Týrik qaghanatynan býginge deyin.  //Ana tili, 2004.
2 Gumiylev L. Kóne týrikter.–Almaty: Bilim,1994.
3 Karibaeva A. «Týrik birligi» iydeyasynan «Mәngilik El» Últtyq iydeyasyna deyin. 2016.
4 Preziydent N. Nazarbaevtyng halyqqa Joldauy. Qazaqstan - 2050 «Bir maqsat, bir mýdde, bir bolashaq»,  -Astana,  2014.
5 Mukusheva K. HH ghasyr basyndaghy qazaq kósemsózi:  últtyq dýniyetanym jәne "Dala" konsepti. Filosofiya ghylymdarynyng (PhD) doktory ghylymy dәrejesin alu ýshin dayyndalghan dissertasiya. –Almaty: Qazaq uniyversiyteti, 2017.
6 Balasaguny Yusuf. Blagodatnoe znaniye. L. 2010.
7 Qoja Ahmet Yassaui. Diuany Hikmet(Aqyl kitaby). A., 2010.
8 Mahmúd Qashghari. Týrki tilderining sózdigi. 1,2-t., A.,2010.
9 Búlútay M. Ata-baba dini. Týrkiler nege músylman boldy? - Almaty, 2011.
10 Búhar jyrau Qalqamanúly. Shygharmalary. Almaty, 2011.
11 Qazaq әdebiyetining tarihy. 3-tom. Almaty, 2000. 355 b.

Gh.T. Maykotova,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent

Abai.kz