Júma, 22 Qarasha 2024
6488 4 pikir 26 Jeltoqsan, 2020 saghat 14:05

Kósh kólikti bolsyn desek...

Qazaq «Elge el qosylsa qút» deydi. Egemendik alghannan beri әlemning qyryqtan astam elinen  bytyrap tarap ketken qandastarymyz ata júrtyna oralyp jatyr. Syrt kózge shetten kelgen qazaqtardyng eshqanday problemasy joq bolyp kóringenimen, ókinishke qaray, kóshi-qon sayasatynda sheshilmegen týitkilder әli de kóp.

Birinshiden – qandastarymyz Qazaqstan azamattyghyn esh kedergisiz alu ýshin myqty zandyq baza kerek. Búl túrghyda Azamattyq turaly zang san qúbyldy. Bizding biylik birese olardy demografiyamyzdyng altyn arqauy sanap, kóshi-qon sayasatyn retteuge úmtylady, birese olardy әleumettik qauip kórip, qoldanystaghy tәp-tәuir zandardy ózgertip, olardyng azamattyq aluyna kedergi keltiredi.

Qazir qandastarymyzdyng azamattyq aluy birshama retteldi desek te, dәl 2002 jylghy zandyq baza búdan әldeqayda jaqsy edi. Qazir azamattyq alu ýshin eng әueli túraqty tirkeuge túryp, yqtiyar hatty rәsimdeu kerek. Búryn túraqty tirkeuge túrsa boldy, eki ýsh aidyng ishinde-aq Qazaqstan azamaty bolyp shyghatyn.

Ekinshiden, shetelden kelgender qazaq ekendigin dәleldeui tiyis. Búl talap búrynnan da bar bolghanymen, Syrtqy ister ministrligining №791 qaulysy bar edi. Ol qauly boyynsha Qazaqstannyng shettegi vedomstvolary arqyly sheteldegi qazaqtar Qazaqstan kuәligine qol jetkizdi. Sonyng arqasynda shetelden kelgen qandastarymyz kóptegen jenildikterge ie boldy, eng bastysy qazaq ekenin dәleldeuding qajeti joq bolatyn.

Qazir kóp elding tólqújatynda azamattarynyng etnikalyq tegi jazylmaydy, sony bile túra sheteldegi elshilikterimiz olardyng qazaq ekenin dәleldeytin anyqtamany bergisi joq. Osy qoldan jasalghan kedergi kóp qazaqtyng qazaq ekenin dәleldey almay jýruine sebep. Shettegi qazaq mәdeny ortalyqtary arqyly qandastarymyzdyng qazaq ekenin dәleldeuge mýmkindik beru kerek.

«Auyl» partiyasy otandastaryn qorghaudy óz missiyasy dep sanaydy. Biz qonys audarushylardyng barlyq problemasyn jan-jaqty sheshetin Integrasiyalau baghdarlamasyn әzirleudi úsynamyz.

«Ár qazaq mening jalghyzym», Sabyr Adaydyng osy bir sózin úran qylyp, shettegi әrbir qazaqtyng atamekenine oraluyna jaghday jasau – bizding qasiyetti boryshymyz. Tarihy otanyna oralghan әr qazaq qandastar mәselesine saylaualdy baghdarlamasynyng ortasynan oiyp túryp oryn bergen «Auyl» partiyasyna dauys beredi degen senimdemin.

Dәuletkerey Kәpúly,

QR Parlament Mәjilisi deputattyghyna «Auyl» partiyasynan kandidat, QR Enbek sinirgen qayratkeri

Eskertu. Material «Auyl» partiyasynyng partiyasy saylau qorynyng qarajatynan tólendi.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1458
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3225
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5281