Úly jyrau Jambyl Jabaevtyng tughanyna - 175  jyl!

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti
Q.K.TOQAEV myrzagha

ÚSYNYS  HAT

Asa qadirli Qasym-Jomart Kemelúly!

Qazaq jazba әdebiyetining negizin salushy, úly oishyl, aqyn babamyz Abay Qúnanbayúlynyng tughanyna 175 jyl toluyna oray, Siz óte oily әri kókeykesti maqala jazdynyz. Osylay Abaytanudyng jana kezeni bastaldy.

Úly Abaygha deyin qazaq halqy ózining foliklorlyq múrasymen, auyz әdebiyetimen tanyldy.

Kenestik jýie ony da halqymyzdyng jadynan alyp tastaugha tyrysty. Últtyq epostarymyzdy, Handyq dәuirding әdebiyeti retinde repressiyagha úshyratty.

Úly qazaq dalasynda san ghasyrlyq joldan ótken jyraulyq mektep bar edi. Asanqayghy, Qaztúghan, Shalkiyiz, Dospanbet, Jiyenbet, Búqar, Aqtamberdi, Ýmbetey, Qablisa, Sýiinbay syndy jyraular ómir sýrdi.

Auyz әdebiyetining alyby Jambyl Jabaev ta osy jyraulyq mektepting songhy ókili dese de bolghanday edi. Ol «Mening – pirim Sýiinbay, sóz sóilemen syiynbay» dep  ómirin ólenge arnady.

Ataqty Maykót pen Qúlmambetti jenip, Jetisudyng birinshi aqyny atandy.

Elimning jaqsylaryn tanystyrghan,

Oy jyrym, qyzyl tilim sening arqan, - degen Jambyl baba qanday qúrmetke de layyq.

Zamanymyzdyng klassik jazushysy, ataqty Múhtar Áuezov «Jambyl – aqyl oidyng alghyry, ózgege úqsamaytyn dara, oqshau bet-beynesimen asa zor qúbylys. Onyng biri, әri epiyk-aqyn, әri aitys-aqyny, әri azamattyq әuenning de aqyny» dep baghalaghan edi.

Jambyl Jabaevtyng tughanyna 2021 jyldyng 28 aqpanynda 175 jyl tolady. Úly Jambyldy Múhtar Áuezov moyyndaghan, Seyfullin bas iygen, Sәbit Múqanov ardaqtaghan, Ghabit Mýsirepov erkelegen, Bauyrjan Momyshúly bas iygen, Mәlik Ghabdullin qúshaghyna alghan.

Romen Rollan, Mihail Sholohov, Pavlo Tychina, Nikolay Tihonov, Konstantin Simonov siyaqty әlemdik әdebiyetting ókilderi de erekshe qúrmettegen.

Jambyl ólenderi әlemning barlyq tilderine audarylghan jәne jariyalanghan.

Jaqynda ghana Siz Mәskeuge baryp, Jenis paradyna qatystynyz. Sol Jeniske Jambyl Jabaevtyng da qosqan ýlesin qazaq halqy da, reseylikter de jadynan shygharmaydy. Siz ony jaqsy bilesiz.

Jambyldyng «Leningradtyq órenim» atty ataqty óleni eshqashan úmytylmaydy.

Ras, Jambyl Jabaevtyng 100 jyldyq ghúmyrynyng songhy 28 jyly Kenester odaghy túsynda ótti. Búl aqynnyng qasiyetine de, qasiretine de ainaldy.

Kommunistik jýie, onyng iydeologtary Jambyldy partiyanyng úranyna ainaldyryp jiberdi. Tek partiyalyq túrghydan baghalady.

Al Jambyl qanday aqyn!? Altyn qylysh qynabynda jatpaydy. Jambyldy tanu ýshin jana kózqaras, jana tanym kerek.

Mәselen, Jambyldyng revolusiyagha deyingi ómiri әli tolyq zerttelmey keledi. Jambyl jәy ghana aqyn emes, ol kýresker aqyn. 1916 jylghy Últ-azattyq kóterilis kezinde 61 jasyna qaramay, kóterilisshilerdi qoldap, jyr arnady.

Romanovtardyng taqqa otyruynyng 300 jyldyghyna arnalghan Vernyidaghy aqyndar aitysyndaghy aqyndyq bolmysy kózden tys qaldy.

Sonymen qatar, Jambyldyng Baluan Sholaq, Áset aqyn, Shashubay syndy aqyndarmen arasyndaghy әngimeler qalyng oqyrmangha jetken joq.

Jambyltanushy retinde aqynnyng ómirin birazdan beri zerttep kelemin. «Úly dala túlghalary» seriyasymen «Jambyl» atty monografiya jazdym. Osy attas ensiklopediyanyng jauapty shygharushysy boldym. Ótken jyly «Jambyl» atty roman-etud jazyp, kitap etip shyghardym. Áriyne, búl Jambyldy tolyq ashu jәne tanu ýshin azdyq  etedi.

Qadirli Qasym-Jomart Kemelúly!

Siz qoghamgha jana formatty týsinik alyp keldiniz.

Abay men Jambyl bir zamannyng adamdary. Ekeui de últ úranyna ainalghan túlghalar.

Kózden tasa bolyp kele jatqan keybir derekterdi aita ketkenimdi artyq kórmeniz.

Birde Múhtar Áuezov Jambyldan: «Abay qanday aqyn?»,- dep súraydy. Sonda Jambyl: «Abay aqyn emes» dep bir qayyrypty. Áuezov qatty sasady. Jambyl, myrs etip kýlip. «Áy, shong bala, Abay aqyn ghana emes, ol payghambar», deydi.

Qyrghyzdyng úly aqyny Toqtaghúl Satylghanov Sibir tútqynynan qashyp, jolay Jambyl Jabaevty izdep keledi. Jambyl Toqtaghúldy eki-ýsh ay qasynda ústap, el qydyrtyp, әn aitqyzyp, halyqpen tanystyrady. Toy-tomalaqtargha qatysady. Toqtaghúldyng aldyna irili-úsaqty biraz mal jinap berip, at mingizip shygharyp salady.

Jambyldyng múnday azamattyq qyry tipti aitylmaydy dese de bolady.

...Birde Jetisugha Sadyq súltan Kenesarin keledi. Aldynan Jambyl shyghady. Ataqty Abylayhannyng úrpaghy, Han Kenening úly Sadyq súltandy qalyng qazaq qonaq etip, qyrghyzgha aparmaqshy bolady.

Búl habar qyrghyzdargha shanyshqyday qadalady. Biraq, Sadyq súltandy Jambyl aqyn ertip kele jatyr degendi estigende, sabyrlaryna týsedi.

Qyrghyzdar Sadyq súltandy erekshe qúrmettep qarsy alady. Jambyl sózding mәnisin aitady. Sadyq súltan әkesi han Kenening qylyshy men ertoqymyn alyp keri qaytady.

Aqyn taghdyryndaghy osynday derekter sanatqa alynbay, elenbey keledi.

Býgin Jambyltanudyng jana kezeni keldi.

Jambyl Jabaevtyng tughanyna 175 jyl toluyna oray arnayy  Jarlyq shygharyp, memlekettik komissiya qúruynyzdy súraymyn.

Álemdik dengeydegi iri sayasatker retinde úsynys-hatyma týsinistikpen qarar degen ýmittemin.

Búl úsynys-hatty M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, ÚGhA mýshe-korrespondenti Kenjehan Matyjanov bastaghan Institut ghalymdary qoldaghanyn da jetkizgim keledi.

Qúrmetpen, Uәlihan Qalijanov,

Filolgiya ghylymdarynyng doktory, ÚGhA akademiygi,
Qazaqstannyng Enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz