Shevchenko: Mәskeuden tek imperializmdi kýtuge bolady
Reseylik jurnalist hәm sayasatshy Maksim Shevchenko juyrda «Tengrinews.kz» saytyna súhbat beripti. RF Memleketik Dumasy deputattarynyng Qazaqstan territoriyasy turaly sala-qúlash sózderine qatysty týsinikteme berip, óz pikirin aitypty.
Sonymen, Maksim Shevchenko ne deydi? Biz orys sayasatshysynyng sózderin oqyrman talqysyna úsynghandy jón kórdik.
«Men búl kezdeysoq mәlimdeme emes, Resey biyligining kórshilerin qorqytu jәne «agha men ini» jaghdayyn tughyzu ýshin jasap otyrghan imperialistik baghyttyng jalghasy dep sanaymyn. Olardyng oilarynsha, Resey barlyghyna «agha» da, qalghandary sol Reseyding bar bolghany ýshin olargha qaryzdar-mys».
«Resey memleketi Qazaqstangha Tәuelsizdik berdi» degendi Nikonov oilap tapqan joq. Memlekettik Dumanyng viyse-spiykeri Petr Tolstoy orys-týrik dialogy tek Kulikovo shayqasymen shekteletinin, aitty. Fedorov ta osyghan ózining bes tiyndyq oiyn qosty.
Sondyqtan, mening oiymsha, postkenestik kenistikte úzaq uaqyt júmsaq kýshke («soft power») jauapty bolghan «Russkiy miyr» qorynyng basshysy Nikonovtyng sózi kezdeysoq emes. Búl Anatoliy Chubays aitqanday liyberaldy imperiya formatyndaghy Resey imperializmin qalpyna keltiru jónindegi ortaq joldyng jalghasy».
Býgingi Qazaqstan-Resey qarym-qatynasy turaly:
«Núrsúltan Nazarbaevtyng arqasynda. IYә, búl tek Nazarbaevtyng sinirgen enbegi. Reseyding enbegi joq. Reseyden tek dóreki, qorlau jәne ersi sózder shyghady. 1990 jyldardan bastap... Roskosmostyng qazirgi basshysy Dmitriy Rogozin soltýstik aumaqtardy Qazaqstannan tartyp alugha ashyq shyqqan orys qauymdastyqtary kongresin basqarghan kezden bastap, Jirinovskiyding mәlimdemeleri, Limonovtyng Qazaqstangha basyp kiru әreketi, partizandyq qozghalysty kóteru әreketi t.b. sonyng dәleli».
«Mәskeude otyrghan búl alayaqtar bizding Reseyding naqty tarihy turaly týsinikteri joq. Tipti, mekteptegi tarih oqulyghyn oqymaghanyna, men senimdimin. Biraq, olar gaz, múnay qúbyrlary men atomdyq raketalardy basqaratyndyqtan, ózderin «Napoleon» sanaydy. Mening oiymsha, imperializm Mәskeuden keledi».
Talqylayyq. Orys sayasatshysynyng osy pikirine qatysty siz ne deysiz, mәrtebeli oqyrman?!
Saytqa әzirlegen Kerimsal Júbatqanov
Abai.kz