Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 2948 0 pikir 22 Aqpan, 2012 saghat 10:45

Ashyq hat: Internet iysi qazaqtyng iygiligine ainaluy tiyis

Qazaqstan Respublikasynyng
Memlekettik hatshysy
M.A.Qúl-Múhammedke

Qúrmetti Múhtar Abrarúly!

Býgingi kýni ghalamtor jahandyq yntymaqtastyqtyn, aqparat alu men taratudyng eng jyldam jәne әmbebap qúralyna ainaldy. Ghalamtor dәstýrli búqaralyq aqparat qúraldarynyng basyn qosyp, jana media alanynda toghystyratyn, әlemning qay jerinde jýrseng de ózine qajetti aqparatty tauyp alugha, dos-jaranynnan qol ýzbeuge mýmkindik beretin ghajayyp ýrdiske әri tehnologiyagha ainaldy.

Qazaqstan Respublikasynyng
Memlekettik hatshysy
M.A.Qúl-Múhammedke

Qúrmetti Múhtar Abrarúly!

Býgingi kýni ghalamtor jahandyq yntymaqtastyqtyn, aqparat alu men taratudyng eng jyldam jәne әmbebap qúralyna ainaldy. Ghalamtor dәstýrli búqaralyq aqparat qúraldarynyng basyn qosyp, jana media alanynda toghystyratyn, әlemning qay jerinde jýrseng de ózine qajetti aqparatty tauyp alugha, dos-jaranynnan qol ýzbeuge mýmkindik beretin ghajayyp ýrdiske әri tehnologiyagha ainaldy.

Songhy jyldardaghy zamanauy tehnologiyalardyng damuy, Qazaqstandaghy tútynushylardyng sany men sapasynyng ósui, әleumettik baylanys qúraldarynyng qala asyp, auyl-auylgha jete bastauy - elimizdegi qazaqtildi internettin, ana tilimizdegi veb-resurstardyng qarqyndy týrde kóbengine yqpal etip  otyr. Memleket pen qoghamnyng birikken is-qimyldarynyn, jeke azamattardyng ózindik belsendiligining arqasynda ghalamtorda sayasat, biznes, mәdeniyet, aqparat, sport salasyna qatysty kóptegen veb-sayttar payda boldy. Atalghan veb-sayttardaghy aqparattardyn, yaghny kontentting sany da kýn sanap artyp, sapalyq túrghydan damyp keledi.

Áriyne, jogharyda aitylghandardyng barlyghy da jaqsy janalyq, kónil quantarlyq jayt. Dey túrghanmen, qazaqtildi aqparattyq kenistikti damytyp, ony aldynghy qatarly memleketter men últtardyng iygiligindegi aqparattyq kenistikting dengeyine jetkizu - «elim, jerim» degen әrbir oily azamattyng mindeti men boryshy dep sanaymyz. Mәselege osy túrghydan zer salsaq, biz de qadariy-qalimizshe enbektenip jatqangha úqsaymyz. Biraq, qazaq veb-resurstarynyng sany men sapasyn jana dengeyge kóteru ýshin әli de kóptegen júmystardy tynghylyqty týrde jýrgizu qajet bolyp túr. Jaqynda ghana ótken ýlken alqaly jiyndardyng birinde Óziniz de «birlese otyryp, «bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharatyn» uaqyt jetti», - degen ediniz. Sol birlikti, ortaq maqsatqa júmyla júmys isteudi nysanagha alyp Sizding qarauynyzgha tómendegidey naqty úsynys jasaghandy jón kórdik.

Jalpy alghanda býgingi kýni elimizde 148 memlekettik jәne jekemenshik joghary oqu oryny bar. Olardyng basym kópshiligi Bilim jәne ghylym ministrligi arqyly qarjylandyrylady. Osy JOO-nyng basym kópshiligi (bizding esebimiz boyynsha 35-i) últymyzgha airyqsha enbegi singen tarihy túlghalardyn  atynda (tizimi qosa berilip otyr) eken. Árbir uniyversiytet pen institut qolynan kelgenshe sol Alash ardaqtylarynyng atyn әigilep, danqyn arttyryp jýr. Búl - sózsiz jaqsy ýrdis.

Endigi kezekte bedeldi bilim ordalarynyng rektorlary qolda bar mýmkindikterin (bazalyq, múraghattyq, t.b.) paydalanyp, student jastardyng úiymdarymen birige otyryp, ózderine «tiyesili» tarihy túlghalargha qatysty bólek-bólek veb-sayt jasap shygharsa deymiz. Sebebi, ókinishke qaray, biz tarihy túlghalarymyzgha qatysty qúndy dereketerdi internetten әli kýnge deyin taba almay kelemiz. Mysaly, Iliyas Jansýgirov atyndaghy Jetisu memlekettik uniyversiyteti «www.ilias.kz», T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasy «www.zhurgenov.kz» atty veb-resurstardy jasasa, studentter men talapkerler ýshin, jalpy kóziqaraqty júrt ýshin qanday iyigilikti is bolar edi! Búghan, payymdauymyzsha, asa ýlken qarjynyng da qajeti joq. Birinshiden, búl - aruaqqa jaghymdy, ruhani, imany sharua. Ekinshiden, búl - әrbir bilim ordasynyn, onda istep jýrgen múghalimder men studentterding azamattyq, adamy boryshy. Osynyng bәrin az uaqytta tiyanaqtap iske asyru ýshin, bizding oiymyzsha, Sizding Bilim jәne ghylym ministrligine beretin arnayy hat-úsynysynyz  jetip jatyr.

Qúrmetti, Memlekettik hatshy myrza!
JOO-nyng veb-sayttaryn ashu arqyly shamamen tómendegidey mәselelerdi sheshuge bolady:

a) elimizding aqparattyq kenistigi kem degende qyryqqa juyq jana tarihiy-mәdeny veb-saytqa bayidy. Bayqap otyrsaq, әlemning barlyq elderinde óz últynyng ardaqtylaryna degen býgingi qúrmet, taghzym arnayy veb-sayttar ashyp, úly túlghalardyng úlaghatty isterin, jasampazdyghyn jas úrpaqtyng zerdesine saludan bastalyp jatyr. Eger bizding tarihy túlghalarymyzdyng ómir-bayany, enbekteri, fotolary barlyghy jinalyp, JOO-nyng jeke veb-sayttarynyng kontent qoryna enip jatsa, birden әlemdik aqparttyq-ghylymy ainalymgha týsedi.

b) qazaq tútynushylary men Qazaqstandy jaqynyraq tanyghysy keletin júrt  otyzdan astam tolyqqandy, kópshilikke ortaq, birneshe tildegi ghylymiy-tanymdyq veb-resurtargha ie bolady. Sol veb-sayttardy jasaudy, kýndelikti izdenis arqyly tolyqtyryp túrudy JOO-nyng studentteri men izdenushilerine, belgili ghalymdar men oqytushylargha tapsyratyn bolsaq, búl qanday bilim ordasyna bolmasyn qyzyghushylyqty arttyrady. Búnday izdenister sol uniyversiytette ne institutta oqyp jýrgen әrbir studentting óz shanyraghyna degen qúrmetin, maqtanysh sezimin qalyptastyrady. Osynday jobalargha aralasuy, sayttargha salynatyn aqparattardy izdeui, terui, jinaqtauy  studentterding bilimi men biligin eselep, internet-tehnologiyalardy mengeruine alyp keledi. Álgindey izdenister barysynda bilim ordasy men Alash ardaqtylarynyng artynda qalghan úrpaqpen qarym-qatynas artady. Osy jobany iske asyru barysynda JOO-nyng arasynda, student jastardyng ortasynda belgili bir dәrejedegi jarys, bәsekelestik te artady. Búl - qazaqtildi veb-sayttardy damugha bastaytyn bәsekelestik degen sóz. Búnyng ózi qazaqtildi internetting tehnologiyalyq túrghydan ósuine de kómek bolmaq.

Qúrmetti Múhtar Abrarúly!

Bizding qazaq internetin damytu boyynsha naqty úsynystarymyzdyng biri -osy. Eger bizding úsynysymyzdy maqúldap, Bilim jәne ghylym ministrligine tapsyrar bolsanyz, óz tarapymyzdan JOO-yna aqparattyq, әdistemelik jәne basqa da kómegimizdi kórsetuge әzirmiz.

Qúrmetpen,
«Úly Dala» qozghalysynyng jetekshisi Aydos Sarym

««Abay-aqparat» qazaq internet kenistigin damytu»
qorynyng preziydenti Dәuren Quat

Qosymsha

Joghary oqu oryndary
L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti
әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti
Q.I. Sәtbaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiyteti
S.J. Asfendiyarov atyndaghy Qazaq últtyq medisina uniyversiyteti 
T.Q.  Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasy
Qúrmanghazy atyndaghy Qazaq últtyq konservatoriyasy
Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti
Qoja Ahmet Yasauy atyndaghy Halyqaralyq Qazaq-Týrik uniyversiyteti
I.Jansýgirov atyndaghy Jetisu memlekettik uniyversiyteti
Jubanov atyndaghy Aqtóbe memlekettik uniyversiyteti
Marat Ospanov atyndaghy Batys Qazaqstan memlekettik medisina akademiyasy
Sh.Uәlihanov atyndaghy Kókshetau memlekettik uniyversiyteti
H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiyteti
S.Amanjolov atyndaghy Shyghys Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti
D.Serikbaev atyndaghy Shyghys Qazaqstan memlekettik tehnikalyq uniyversiyteti 
Shәkәrim atyndaghy Semey memlekettik uniyversiyteti
M.H.Dulaty atyndaghy Taraz memlekettik uniyversiyteti
M.Ótemisov atyndaghy Batys Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti        
Jәngir han atyndaghy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnikalyq uniyversiyteti
Akademik E.A.Bóketov atyndaghy Qaraghandy memlekettik uniyversiyteti
Ahmet Baytúrsynov atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiyteti
Y.Altynsarin atyndaghy Arqalyq memlekettik  pedagogikalyq instituty
Qorqyt Ata atyndaghy Qyzylorda memlekettik uniyversiyteti
Sh.Esenov atyndaghy Kaspiy memlekettik tehnologiyalar jәne injiniring uniyversiyteti
S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiyteti
Manash Qozybaev atyndaghy Soltýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti
M. Áuezov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiyteti
M.Tynyshpaev atyndaghy Qazaq kólik jәne kommunikasiyalar akademiyasy
T. Rysqúlov atyndaghy Qazaq  ekonomikalyq uniyversiyteti
Abylay han atyndaghy Qazaq halyqaralyq qatynastar jәne әlem tilderi uniyversiyteti
Ó.A.Bayqonyrov atyndaghy Jezqazghan uniyversiyteti
S.Seyfullin atyndaghy Qazaq agrotehnikalyq uniyversiyteti
D.A.Qonaev atyndaghy uniyversiyteti
Ó.A.Joldasbekov atyndaghy ekonomika jәne qúqyq akademiyasy

"Abay-aqparat"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2328
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1181
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1416