Sәrsenbi, 21 Aqpan 2024
Janalyqtar 3389 0 pikir 23 Aqpan, 2012 saghat 04:37

Ámirhan Balqybek. Jylnamadaghy eki joldan tughan jyr (jalghasy)

Aqyngha arashashy kerek pe?

Osy saual meni songhy kezderi jii oilantady. Men ózimning Mahambetting basyn alghan, Abaydy soqqygha jyqqan halyqtyng ókili ekenimdi jaqsy bilemin. Aqan seridey jany súlu perzentin ghúmyrynyng sonynda jalghyzdyqtyng arqanymen baylap, Birjan salday sanlaq úlyn bileginen qyl búraumen shandyghan da mening halqym bolatyn. Mening halqym... Tek mening halqym ba?..

Fransuzdar Fransua Viyonyn dargha asyp óltirdi. Poli Verlenin janyna saya taptyrtpay búryshtan-búryshqa qanghyrtty. Viktor Gugosyn jer audardy. Aghylshyndar da, orystar da jetisip túrghan joq. Ózgeleri de. Nelikten?

Men keyde abyz Gomerding óz grekterining ortasynda sonshalyq úzaq ómir sýrgenine tang qalamyn. «Yapyr-au,- deymin ishtey, - býkil grekting dýniyetanymyn, payym-parasatyn masqara qylghan aqyndy otandastary qalay erkin tayrandatyp qoyghan. Zevsten bastap, býkil grek Qúdaylaryna әjualay kýlgen sol Gomer aqyn emes pe edi?» Ángýdik soghys Qúdayy Aresti eki ayaqty pendeden tayaq jegizip, mahabbat Qúdayy Afroditany menmen boyjetken etip surettegen aqyngha zamandastary nelikten kenpeyildik tanytty eken? Eger Gomer bizding zamanda tusa...

Aqyngha arashashy kerek pe?

Osy saual meni songhy kezderi jii oilantady. Men ózimning Mahambetting basyn alghan, Abaydy soqqygha jyqqan halyqtyng ókili ekenimdi jaqsy bilemin. Aqan seridey jany súlu perzentin ghúmyrynyng sonynda jalghyzdyqtyng arqanymen baylap, Birjan salday sanlaq úlyn bileginen qyl búraumen shandyghan da mening halqym bolatyn. Mening halqym... Tek mening halqym ba?..

Fransuzdar Fransua Viyonyn dargha asyp óltirdi. Poli Verlenin janyna saya taptyrtpay búryshtan-búryshqa qanghyrtty. Viktor Gugosyn jer audardy. Aghylshyndar da, orystar da jetisip túrghan joq. Ózgeleri de. Nelikten?

Men keyde abyz Gomerding óz grekterining ortasynda sonshalyq úzaq ómir sýrgenine tang qalamyn. «Yapyr-au,- deymin ishtey, - býkil grekting dýniyetanymyn, payym-parasatyn masqara qylghan aqyndy otandastary qalay erkin tayrandatyp qoyghan. Zevsten bastap, býkil grek Qúdaylaryna әjualay kýlgen sol Gomer aqyn emes pe edi?» Ángýdik soghys Qúdayy Aresti eki ayaqty pendeden tayaq jegizip, mahabbat Qúdayy Afroditany menmen boyjetken etip surettegen aqyngha zamandastary nelikten kenpeyildik tanytty eken? Eger Gomer bizding zamanda tusa...

Jyl sanauymyzgha deyingi Gomerdi qoya túrayyq, bizding zamanda tusa, italiyan poeziyasynyng tuyn ústaushy Dante Aligieriyding de kýni kýn bolmas edi-au. Ghúmyr boyy Beatrichesin ardaqtap ótken osy mәjnýn aqynynyzgha býkil músylman әlemi jabylar-dy. Al onyng ataqty «Qúdiretti komediyasy» oqugha qatang tyiym salynghan kitaptardyng tiziminen tabylatyndyghyna dau joq. Nege deysiz be? Nege ekenine «Qúdiretti komediyany» bir sholyp shyqsanyz-aq kóziniz jetedi. Ásirese, «Tamúq» bólimining jiyrma segizinshi jyryna basa nazar audarsanyz. Óitkeni, basqa emes, dәl osy jyrda býkil músylman qauymynyng ardaqtysy Múhammed payghambarynyz ben әigili Áziret Áli sheriniz tozaq otyna kýnli ekeni bayandalghan. Múnday óreskeldiginen keyin Danteni úly aqyn deuge qalay ghana auzynyz barady? My endi ne isteu qajet deydi? «Danteni kórinde ókirtu ýshin Italiyany shabuyldau kerek pe? Bәlkim, aqyngha qoyghan mýsinderdi qiratyp salu ýshin biraz búzaqyny Apennin týbegine jibertip alu kerek bolar. Álde salauatty, saliqaly jolgha kóship, Danteni jýz jyldyqtary toylanatyn aqyndardyng sanatynan syzyp tastanyzdar dep YuNESKO-gha hat jazsaq pa?» Qysqasy, «Qúdiretti komediyanyn», sәl qozghaushy kýsh tabylsa, HHI ghasyrda da kezekti komediyany, «Álemdik komediyany» dýniyege keltiruine әbden mýmkindigi bar sekildi. Sosyn daudyng basy qazaqy tar qalyptaghy Dayrabaydyng kók siyry emes, әlemdik dengeyde, Dantening «Qúdiretti komediyasy» bolyp jatsa ghajap emes pe?!

Meninshe, osy Dantening kebin kórshi orystyng mәshhýr aqyny Sergey Eseninge de kiygizuge bolady. Ol aqynynyz «Inoniya» deytin tolghauynda «Ajaldan da, jauyn bop jaughan nayza, jebeden de qoryqpaymyn. Mening uaqytym keldi. Múny Tәuratqa sýienip payghambar Sergey Esenin aityp túr» dep jiberedi. Dәl osynday mәlimdemeni býgingi kýni qazaq aqyny jasasynshy, kórgen kýni ne bolar eken?

Joq. Sergey Esenin jalghyz emes. Bayqay bilseniz, Eseninning izbasarlary qazaq poeziyasynda da jetip artylady. «Men osynau Aspany qúdiretimmen, payghambarlyq etemin Jerge týgel». Búl - Esenin jasynda, otyzynda ómirden ótken aqiyq aqynymyz Tólegen Aybergenov. «Jo-joq, Qúday emespin, payghambarmyn jay ghana». Búl joldar taghy da bir úly aqy­­nymyz Júmeken Nәjimedenovtyng qalamsabyna tiyesili. «Óleng jazyp jatqanda Qúday da bir, men de bir». Taghy bir aqynymyz, qaysybir biletinderding aituynsha, izdenisteri Tólegen Aybergenov pen Múqaghaly Maqataev shygharmashy­­lyghy­­na baspaldaq bolghan Ómirzaq Qojamúratov osylay deydi. Ne isteu kerek, Múhammed ghalayssalamnan keyin payghambar atauly degeniniz bolmaydy dep búlardy da Dante, Eseninderding artynan jiberu kerek pe? Álde búla shabyttyng jeteginde otyrghanda aityp jibergen ghoy dep keshirim jasaymyz ba? Sosyn әngimeni sozyp keregi ne, endigi keshirim jasap ta qoyghan joqpyz pa? Ol keshirimdi, keshirimdi emes, qoshemetti olar, aqyndar, óz shygharmashylyqtarymen, óz taghdyrlarymen bayaghyda-aq jenip alghan joq pa?

Joq, basqa aqyndardyng búla shabyty ýshin de, ózining talant tegeurini ýshin de qalayda bir aqyn jauap berui kerek bolyp shyqty. Jәne eng daryndy aqyndarymyzdyng biri. Kim deysiz be? Áriyne, Oljas Sýleymenov.

Qaysybir bauyrlarymyz osy aqyngha:

Búiyrsa,

Shólge kól bop týnegenmin,

Jel bolyp kók tenizde

týlegenmin.

Qara Jer,

Qariya Jer,

Tabyn maghan!

Tәnirinin,

Qúdayyng da - myna menmin! -

dep keletin jyr joldaryn keshire almay әlek boluda («Adam­­­gha tabyn, Jer, endi» poemasynan. Q.Myrza Áli audarmasy).

Meninshe, búl joldarda dinaralyq qaqtyghysqa sebep boluy mýmkin dәl Dantenikindey kýpirlik joq ekeni anyq. Sosyn, poemany týgel oqyghan adam poemanyng dәl osy jerinde dәl osy shumaqtyng basqashalay emes, dәl osylay aityluy tiyis ekenin týisine alady. Óitkeni poema alghash Jer-Ananyng tartylys kýshin jenip, adam balasynyng ashyq kenistikke shyghuy turaly. Endi eshqashan qaytalanbas baqyt­ty sәt, kónildi shattyq kernegen shaq. Al múnday sәtte aqyn, eger ol shynymen aqyn bolsa, ózin payghambar týgili Qú­dayday sezinetini anyq.

Asyly, bizge aqyngha degen kózqarasty kóne grekterden ýi­renu kerek-au. Olar Gomerdi, onyng qiyalyn ghana moyyndap qoy­ghan joq, keyipkerlerin de moyyndady. Kóne grek aqyndary on eki erlik jasap, taghdyrdyng talqysynan sýrinbey ótken Ge­rakldey ajaldy pendege Qúdaylardyng sanatynan oiyp oryn alyp berdi. Eshbir grek óz aqyndaryna «búlaryng qate ghoy, búlaryng kýpirshilik qoy» degen joq. Al bizde she? Biz aqyn­nyng jandýniyesin, onda bolyp jatqan izdenis-terbelisterin týisine, týsine alamyz ba? «Ár adam - bir әlem». Synyqqa syltau izdey bersek, osy sózimiz de kýpirshilik bolyp shyqpay ma?

Jylnamanyng eki joly

Dantedey Antika men orta ghasyrdyng tarihyn, tek ony emes, tariyhqa deyingi týnek dәuirlerding tynys-demin de bilsem deytin bir aqyn bar. Ol - osy aqyn, bizding Oljas Sý­leymenov. Baghymyzgha bitken birtuar aqynymyz. Tan­dayy­na Tәnirding ózi týkirgen aqynymyz deuimizge bolady.

HIH ghasyr men HH ghasyrdyng basynda arheologiyada úly janalyqtar ashyldy. Nemis Genrih Shliman Gomer Troyasynyng tarihta rasymen bolghan qala ekenin dәleldedi. Kóne Mysyr iyeroglifteri, shumer-akkad pen hetting kýidirilgen saz balshyqqan shekilgen syna jazulary býgingi tilge audarylyp, sóiley bastady. Búghan deyingi ghúlamalary Tәuratqa sýienip, býkil adamzatty Adam Ata men Haua anadan taratatyn, óz últynan shyqqan payghambarlardy ghana moyyndaytyn jebirey oqymystylary de endigi jerde jana shyndyqty moyyndau kerek ekenin, ruhaniy-mәdeny tarihtyng shumer degen halyqtan bastalatynyn aitugha kóshti. Tәurattyng alghashqy núsqalary shumer topyraghynda dýniyege kelgeni mәlim boldy. Al búl kezderi bizding týrkitanu endi-endi ghana dýniyege kelip jatqan-dy. Tipti ózge halyqtyng oqymystylary janadan tabylghan jazba jәdigerlerdegi de­rek­termen búghan deyin belgili tarih arasynda salys­ty­ru­lar jýrgizip jatqanda, bizding halqymyz úly dalanyng shyghysyndaghy ashyq aspan astyndaghy kýn qaqty syna tastardyng óz tarihynan syr shertetinine әli sene qoymaghan bolatyn. Osylaysha hetti ýndieuropeistika iyemdenip, shumer-akkadty semitter menshiktep jatqanda biz Úly dalanyng shyghysyna ghana qarap qaldyq. Kókeyimizde myng jarym jyldyq tarihymyzdy bilsek pe, bilmesek pe degen ekiúday oy jatty. Óitkeni, biz ózge bilimi, biligi biyik halyqtar tarapynan ótkenimizge aitylghan kemsitushilikterge kóndigip qal­ghanday edik. Olar bizdi «jabayy kóshpelilerding úr­paq­tary, búlardan býkiladamzatqa ortaq ruhany qazynagha qan­day ýles qosyluy mýmkin» desti.

Joq, olay emes eken .Býkil Aziya men Europany myzghyp, qalyng úiqygha shomyp bara jatqan sәtinen әredik-әredik dýr silkindirip oyatyp otyrghan basqa emes, Úly daladan Aziyanyng týkpir-týkpiri men Europagha jiyi-jii joryq jasap otyrghan sol «jabayy kóshpeliler» bolyp shyqty. Biraq múny biluimizge deyin de biraz uaqyt bar edi.

HH ghasyrdyng alpysynshy jyldarynyng ayaghy men jet­pisinshi jyldarynyng basynda bizge Europa pen Tayau Shy­ghys­qa, onyng ótkenine nazar tikteuding sәti týsti. Na­za­ry­myzdy audartqan Oljas Sýleymenov boldy. Ol kóne shu­mer tilinen týrki sózderining silemderin tapty. Baghzy týr­kiler men etrusterdi tuystastyrdy. Nәtiyjede dýniyege әigili «AZ y Ya» kitaby (1975 jyl) keldi. Biraq, nege eke­ni belgisiz, kópshilik osy kitaptyng birinshi bólimine ghana ba­sa nazar audaryp, ekinshi bólimi tipti bolmaghanday qalyp ta­nytty. IYә, birinshi bólimde slavyan jәne týrki ha­lyq­tarynyng baghzydan kórshi-qolang bolyp kele jatqandyghy, múny orys tiline synalay enip ketken týrki sózderi aighaqtaytyny aitylatyn. «Tauyqtyng týsine tary kiredi» demekshi, ishinde qazaghy bar týrkitektes­ter­ding deni búl kezderi Oljas arqyly otarlaushy keypindegi orys aghayyndy bir oqsattyq-au dep jelpinuden arygha bara almady. Al kitap, «AZ y Ya»-ny aitamyz, shyn mәninde mynjyldyq emes, kemi ýsh-tórt mynjyldyq tarihty zerdeleudi, odan týrki tektesterding jýrip ótken jolyn payymdaudy maqsat tútqan-dy. Kitaptyng birinshi emes, shyntuaytynda, ekinshi bólimining kótergen jýgi auyr bolatyn. Osylaysha, ayauly «AZ y Ya»-nyng ekinshi bólimi býginge jaqyn, kópshilikke týsinikti birinshi bólimining tasasynda qalyp qoysa, endigi bir ókinish, osy «AZ y Ya»-nyng kólenkesinde qalyp qoyghan aqynnyng taghy bir úly shygharmasy bar edi. Ol - aqynnyng shyn mәnindegi aqyndyq talant tegeurinin bayqatatyn «Qysh kitap» poemasy. Assiriya patshasy Asarhoddonnyng (b.d.d. ÝII ghasyr) jylnamasyna týsken eki joldan aqyndyq ghalamat qiyal qúdiretimen órbigen búl poemany әlemdegi arghy-bergi eng ýzdik poemalardyng qataryna qosugha әbden bolady.

Tarihtan maghlúmat

Asarhoddon jylnamasyndaghy joldar ne turaly syr shertetin? IYә, onda bizding dәuirimizge deyingi ÝII ghasyrdyng basynda Kaspiy jaghalauynan Qap tauy arqyly kóshpeli taypalardyng Aldynghy Aziyagha ótip, Assiriyagha býiirden kelip soqqy bergeni bayandalatyn. Búl taypalardyng ortaq atauy ishkuzdar edi. Aqyn «AZ y Ya» kitabynda osy ataugha ish-oghyzdar dep ózgertu engizgen-di. Jәne ony «Qorqyt Ata kitabyndaghy» ish-oghyzdarmen baylanystyrghan bolatyn. «Qorqyt Ata kitabynda» tys-oghyzdar men ish-oghyzdar arasynda bolatyn býlinshilik turaly arnayy bir tarauda sóz etiletinin eskersek, múnday taypalar birlestigining bizding dәuirimizge deyingi ÝII ghasyrda da boluy әbden mýmkin ghoy» deydi aqyn joramaly. Aqyn Assiriyanyng tóbesinen jay týsirgendey bolghan ish-oghyzdardyng kósemining esiminen de týrkilik renkti bayqaugha beyil. Ol Ishpaqay kósem esimin Is-paqa, Iz-baghar dep oqidy jәne ony týrkilik qasqyr totemimen baylanystyrady. Osylaysha slavyan jәne iran tilderine it nemese qasqyr degendi bildiretin týrki sózi sobaka, spaa beynesinde endi degen baylam jasaydy.

Mine, «Qysh kitap» poemasy - osy Ishpaqay nemese Ishba­­qa kósem taghdyry turaly aqynnyng óz qiyalynan tu­dyrghan әfsanasy. Onda el taghdyry, onyng bolashaghyna el bastaghan kósemning jauapkershiligi turaly sóz bolady. Poemany, ýlken auqymnan alghanda, dalalyq kóshpeliler men otyryqshy qalalyqtar órkeniyetining qaqtyghysy dep baghalaugha da negiz bar.

Ishbaqa kósemning aqyn ózinshe topshylap ashqan tragediyasy mynaghan kelip sayady:

- Bar әlemge әlek salyp әuleki,

Shayqalady

Dýniyening dәuleti.

Ol turaly

Keleshekte

Oqulyq,

Shejireden tanyp bilmek әuleti.

Ol tarihta,

Eng bolmasa ólende

Ghashyq bolyp qalmaq edi

El-elde.

Zorlyqshy dep

Jylnama men tariyhqa

Ótkizdim-au

Áren-әreng degende.

Assiriya patshasynyng jylnama -

Tarihyna kirgizdirip bir ghana

Sóilem bagha

Skif hany jayynda,

Sol pikirdi aityp qazir jýr ghalam:

«Han Ishbaqa arghymaqqa qonghanda,

Jan jetpeytin han maydanda ol hangha.

Naghyz úry,

Qaraqshy edi ol jәne».

Ayamapty,

Rahmet oghan da!

(«Qysh kitap»,

Q.Myrza Áli audarmasy).

Aqyn Ishbaqa kósem esimining Assiriya jylnamasynda osylaysha, qaraqshy beynesinde bolsa da eki jolda saqtalyp qalghanyna tәube dey otyryp, odan Abyl men Qabyldan bas­talatyn býkiladamzattyq tragediyanyng jana núsqasyn damytyp shygharady.

Áfsanagha ýnilsek

Poema aruaqtyng әngimesi esebinde bayandalady. Búdan 2700 jyl búryn dýniyeden ótken aruaq aldymen Ishbaqay esimdi qoyshynyn, sosyn osy attas studentting mazasyn alady. Al shynynda ol aldymen búdan birneshe jyl búryn aspirant Ishbaqaydy ainaldyrghan bolyp shyghady. Aspirant Ishbaqay qalayda ghylymy janalyq ashpaq niyetimen taudaghy jartasqa qalay oqyluyn ózi ghana biletin syna jazu ýlgisimen, bәlkim, aruaqtyng sybyrlauymen, poemanyng mәtinin shekiydi. Biraq әr nәrsemen әure-sarsang bop jýrgende ózi poemany shekigen jerdi de, ony taba qalghan kýnde de qalay oqyluyn úmytyp qalady. Biraq kýnderding kýninde bәri sәtine týsip, jayyna kelgen. Ol ózi qashaghan jazulardy tauyp, әlem ghalymdarynyng nazaryna úsynghan. Áriyne, kóne jazulardy oqu tarihynan belgili bolatynynday, ony әr týrli elderding ghalymdary әrqily oqidy. Ishbaqay ózi jasaghan janalyqtyng kilti óz qolynan susyp bara jatqanyn sezedi. Osylay jan alqymgha kelip, qinalyp jýrgende aqyry oqudyng sәti týsedi. Onda Assiriyagha b.d.d. ÝII ghasyrda shabuyldaghan ish-oghyzdar, olardyng kósemi Ishbaqa turaly bayandalatyny ayan bolady. Ghalym Ishbaqaydyng esimi baghzy adamzat tarihyna qatysty kezekti janalyqty ashushy retinde býkil әlemge jayylady.

Dәl osy sәtte әldebir kóne anyzdardy jinaushy Ishbaqa kósem turaly el arasynda osynsha uaqyt qalay saqtalghany belgisiz anyz-jyrdyng mәtinin de baspagha úsyna qoyghan. Al búl anyzda Ishbaqanyng Assiriya jylnamasynda bayandalatynynday eshqanday úry, qaraqshy emes, qasiretti mahabbattyng qúrbany ekeni tәpsirlenetin-di.

IYә, ish-oghyzdar Assiriyany jaulap aldy. Endi olardyng shashpa-tók baylyqtyng en ortasynda ómir sýruine mýmkindik tughan. Ertis boyynda ana jatyryna týsip, Donda dýniyege kelgen, tek soghysty, alys joryqtardy ghana biletin tomyryq minez dala jauyngerleri toyly-dumandy Assiriya qalalarynyng kóshelerinde jynynan airylghan baqsyday kýn keshuge beyimdele bastaghan. Múnday ómir salty sarbazdardyng ruhyn týsirip, jýnjitip jiberetinin týsingen taypa kósemderi Ishbaqa kósemge kelip ózderin oyatudy, jana jerlerdi jaulaugha bastauyn ótinedi. Biraq olardy jana joryqtargha bastaugha Ishbaqa endigi qabiletsiz bolyp qalghan edi. Onyng kózi Ishtóre tәniriyanyng ghibadathanasynda zinaqorlyq jasaytyn Shamhat esimdi saldaqygha týsken-di. Bar ynta-shyntasy soghan aughan bolatyn. A ish-oghyzdardyng Úly Jazuy, yaqy dalalyqtardyng jazylmaghan zany kósem jasaghan segiz qylmysty elemeui mýmkin, biraq tozyghynshysyna eshqashan keshirim bolmaydy.

Mahabbat mashaqatyna jolyqqan Ishbaqa osy qylmystardyng bәrin de jasap qoyady. Endi ol dala zany boyynsha ózi úrys dalasynda ólip, ornyn basqa múragerge tabys etui kerek. Óitkeni, ol tómen etektining etegine baylanyp ezdik tanytty, óitkeni, ol óz Tәnirin ózgening Qúdayyna aiyrbastap satqyndyq jasady. Osynyng bәri bir mahabbattyng әuresi, әldebir Shamhat esimdi saldaqynyng peyilin ózine audaru ýshin boldy. Búdan basqa da jasaghan qylmystary jeterlik. Ýndi men iudeyding senimine mazaqtap kýlgenining ózi nege túrady?

Mine, aralarynan jana kósem saylandy, ish-oghyz birlestigi dep atalghan qos-oq, eki-pyshaq, tilik taypalary tughan jerlerine - Úly dalagha qaytpaq. Biraq olar múnyng aldynda Ishbaqa óluge tiyis songhy maydangha kirui kerek. Ishbaqa ólgesin ony dala zanymen jerleuleri jәne shart.

Ishbaqa ólip, soghys bitkesin úly handy arulap jerleu bastalady. Ol kezdegi dala zany boyynsha marqúmnyng qasynda qamyqqanda kónilin kóterer qalyndyghy, o dýniyede baptap miner sәigýlikteri boluy kerek. Kezegimen osy rәsimderding bәri jasalady. Qalyndyghy retinde jerlenuge kelisken Shamhat kórge týsip, marqúmnyng janynda ózine-ózi pyshaq salady. Osy jerde aqyn oqys sheshim jasaydy. Ishbaqa kósemning basyn ainaldyryp kelgen súlu boyjetken eshqanday da Shamhat emes, әiel kiyimin kiygen Assiriya patshasy Asarhoddonnyng ózi bolyp shyghady. Dalanyng ruhy ór, biraq anqaulau perzenti osylaysha qauqary joq, biraq ailasy mol otyryqshy qala әmirshisi qulyghynyng qúrbanyna ainaldy.

Poema qúrylymynan eng aldymen kóne shumerding Gilgәmesh turaly dastanynyn, ondaghy qalalyq Gilgәmesh pen búla tabighattyng úly Enkiduding dostyghy, erkin dala perzenti Enkidudyng qalagha keluine sebepshi bolghan taghy bir Shamhat esimdi ghibadathana jezókshesi turaly әfsananyng әserin bayqaymyz. Aqyn qalanyng qyzyldy-jasyldy shuly, biraq ruhany múratynan aiyryla bastaghan tirshiligine dalanyng qatal, biraq әdil de qarapayym dýniyetanymyn qarsy qoya­­dy. Biraq búl tartysta dala úldarynyng әrdayym jenilis tauyp otyratynyn da eskertedi. Aqynnyng aitpaghy: dala úldary qalagha ózderining berik-senimderimen kelui kerek, sonda ghana ózgenikine alandamaydy, sonda ghana ruhy jenilis tappaydy.

Aqyn poemada týrki tektesterding Ellada men Apennin týbegin de jaulaghanyn, kóshpeli rulardyng Toskaniyada óz tanbalaryn baghanalargha shekip qaldyrghanyn, biraq múny eshqanday tarihshynyng bayqamay qalghanyn da ókine jazady. Biz búdan «Sóz tórkini» kitabynda, Etruriyagha bastaytyn ghajayyp izdenisterge toly joldyng sonau jetpisinshi jyldary, aqyn tarapynan osy «Qysh kitap» poemasynda alghash salyna bastaghanyn angharamyz.

«Qysh kitapta» aqyn túspaldap aitqan ózge de janalyq­­tar az emes. Biz olardy tabudy endigi oqyrmandardyng óz enshisine qaldyrsaq pa deymiz. Dúrysy da sol bolar.

Aqyn turaly az ghana sóz

Shyn aqyn turaly shyn aqyn ghana shynayy aita almaq. Oljas Sýleymenov turaly talay lebizderdi estidik, biraq bizding biluimizshe, olardyng ishindegi eng tolymdysy taghy bir talantty aqynymyz, marqúm Júmatay Jaqypbaevtyng qalamyna tiyesili sekildi. Ol «Agha» atty óleninde Oljas Sý­­leymenov turaly bylay tolghaydy:

- «Qalay, dep, - agham?» qaradym aspangha kilen,

Baghasyn júldyz kórsetti bas barmaghymen.

Qasoqqa әkep beredi balyq pen suyn,

Ile ózeni Qytaydan bastalghanymen.

Agham da sonday. Alysty jaqyngha balap,

Qaqtyrghan bizding namys pen aqylgha qanat.

Deshti-Qypshaqtan kep,

Igorige oryssha sóilegen

Túrghanday bolam sauytsyz batyrgha qarap...

IYә, Oljas Sýleymenov - bizding sauytsyz batyrymyz. Baghasyn júldyz bas barmaghymen kórsetetin bas aqynymyz. Ol bizge tek Ile emes, sonau Eufrat pen Tigr, Afrikadaghy Nil, Europadaghy Tibrden de olja salyp jýrgen siyrek daryn iyesi.

2005 jyl

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1526
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1575
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1286