Senbi, 24 Aqpan 2024
Janalyqtar 7094 0 pikir 23 Aqpan, 2012 saghat 05:09

Saghymbay Botpayúly. Álkey Marghúlan jәne Alash qayratkerleri

Qazaqtyng alyp dalasy elge tútqa bolghan talay tarhandardyng әri әlemge ghylym-bilimning núryn tókken ghúlamalardyng qútty mekeni, yrysty ólkesi bolghan. Tektilikke tәn jasampazdyq ghúmyryn ómirining asqaq túghyry dep bilgen últ ziyalylary elge qyzmet etuding qútty biligin ruhany jarasymda órkendeuding kýre tamyryna ainaldyruda óshpes iz, mәngilik ónege qaldyrdy. Qazaq ruhaniyatyndaghy sonday kemel qasiyetke ie dara túlghalardyng biregeyi -Álkey Haqanúly Marghúlan.

Qazaqtyng alyp dalasy elge tútqa bolghan talay tarhandardyng әri әlemge ghylym-bilimning núryn tókken ghúlamalardyng qútty mekeni, yrysty ólkesi bolghan. Tektilikke tәn jasampazdyq ghúmyryn ómirining asqaq túghyry dep bilgen últ ziyalylary elge qyzmet etuding qútty biligin ruhany jarasymda órkendeuding kýre tamyryna ainaldyruda óshpes iz, mәngilik ónege qaldyrdy. Qazaq ruhaniyatyndaghy sonday kemel qasiyetke ie dara túlghalardyng biregeyi -Álkey Haqanúly Marghúlan.

Aqjan Mashany qazaq dalasynyng úly perzenti Ál-Faraby múrasynyng manyzyn ghalymnyng imany qasiyetterimen baylanystyryp: «Ghylym degen sózding ózi asa joghary qasiyetti esim. Ol ózi kóp tarauly, tereng bilimdi, sheksiz ghadil, qayyrymdy, adamdyq ardyng joghary dәrejesin tútynghan adam bolu kerek. Onday Esim eshkimning aldynda jalbyranyp, baqyt izdep, bas iymeske kerek. Onday adamdy dýnie púly, әlemning baghy, patshanyng taghy qyzyqtyrmaghan kerek. Onyng izdegeni ghylymy haqiqat. Ol bir túrghan adam balasynyng aqyl oiynyng beyne bir әlemge birdey sham shyraghy bolu kerek. Ghalym Esimindegi ózinen joghary mәnsaptyng aldynda shybyndau, ózinen tómenning aldynda qyryndanu siyaqty sasyq pandyq degen bolmas kerek. Osynday Esim kýndelikke azbaydy, mәngilikke tozbaydy. Onday Esim bizde bolghan ba? Bolghan, ol - Farabi» degen bolatyn. Osy bir ilki qasiyetterding qazaq topyraghynda Shoqan Uәlihanúly, Ahmet Baytúrsynúly, Qanysh Sәtbayúly, Bauyrjan Momyshúly syndy ghasyr sanlaqtary arqyly dәstýr arnasynda janghyryp, otandyq tarih pen mәdeniyet, әdebiyet pen ónerding san ghasyrlyq múrasyn keshendi zerttegen Álkey Haqanúly Marghúlannyng ghylymiy-shygharmashylyq túlghasymen sabaqtasuy ghajayyp ta zandy qúbylys.

1919 jyly Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng balasy Ámen qamqorlyghymen Kerekudegi múghalimder kursynda oqyghan daryn keyinnen qyr perzentterining ruhany ortalyghy bolghan Semey pedagogikalyq tehnikumynda bilimin úshtady. Shәkәrim aqyn «Tan» jurnalyna jana әnmen bayghazy», «Tan» jurnalyna taghy bir әnmen bayghazy» ólenderin arnaghan «Tan» jurnalynyng (1925 jyl. Nauryz-mausym) jәne «Qazaq tili» gazetining (1919-1929) redaksiyalyq isterine aralasyp, alghashqy maqalalaryn jariyalaydy. Búl rette Ámire Qashaubaevtyng Parijdegi konserti, jýlde aluyna qatysty jazghan maqalasy erekshe nazar audartady.

Qanday da bolmasyn talanttyng boyyndaghy has daralyq qasiyetterining túnyq túmasy - tughan jeri, ósken ortasy. Mine, Mәshhýr Jýsip, Jayau Músa, Imantay syndy últ ruhany mәiegin keyingi úrpaq sanasyna sinirgen tarlandardan bata alghan daryn ghalym bolyp qalyptasuyna Súltanmahmút Torayghyrúly, Ábikey Sәtbayúly, Qanysh Sәtbayúly, Hakim Imanbekúly, Jaghypar Sekerbayúly, Jayau Músa erekshe әser etkenin zor iltipatpen atap kórsetken-di. Al Alash arystarymen ruhany arnadaghy shygharmashylyq tyghyz baylanysta boluy Álkey Haqanúlynyng azamattyq túlghasy jәne ghalymdyq kelbetindegi últtyq ústanymdarynyng myzghymas negizderin mәngilikke qalady.

HH ghasyr bederindegi qazaq ghylymynyng Atillasy ispettes túlghanyng  1926-1927 jyldary KSRO Ghylym akademiyasynyng odaqtas jәne avtonomiyalyq respublikalardy zertteu jónindegi komiytet mýshesi akademik A.E.Fersman, professor S.IY.Rudenko basshylyghymen Qazaqstan jәne Altay boyynsha úiymdastyrylghan ekspediyalarynyng júmysyna qatynasuy bolashaq ghylym izdenisterine keng óris ashty. Ásirese ekspedisiya barysynda Alash qayratkeri Álihan Bókeyhanmen birlesip qyzmet atqaruy ómir belesindegi tarih tartuy túrghysynan qalam qarymyna, elshildik múrattaghy otanshyl qasiyetine búla kýsh darytty.

Sayasy qysym shygharmashylyq erkindikti ýnemi túsaulap otyrghanymen, ghalym óz estelikterinde Alashtyng ruhany kósemderining últ keregi degennen bas ketse de tartynbaghan eren enbekteri men qasterli esimderin qashanda zor qúrmet sezimmen eske alyp otyrdy. Mysaly, «Bizding Múhtar» (1976) atty jinaqqa engen «Alghashqy órleu» maqalasynda «...Múhannyng atyn kópshilikke әigili etken eng aldymen «Abay» jurnaly edi. Búl jurnalda Múhannyng betashary deuge bolady. Óitkeni ony birinshi ret úiymdastyryp, onyng negizgi maqalalaryn jazghan kóbinese Múhannyng ózi bolatyn. Bas redaktory - Jýsipbek Aymauytov» dep jazdy. Al Maghjan aqynnyng súlulyq әlemining tylsym qúdyretin Jýsipbek Aymauytúlynan keyin estetikalyq biyikte әdiptegen de Álkey Marghúlan bolatyn. «Mening óz biluimde, qazaqtan sol kezde eki әdemi kisi bolatyn. Mynau súlulyqty, lәzzәttylyqty, sosyn dýniyedegi jaqsy nәrseni jaqsy kóretin eki kisi  bolyp edi. Bireui - Múhtar, ekinshisi - aqyn Maghjan bolatyn. Osy ekeuining týrine qaraghanymyzda, qúlpyryp túrghan qyran qústay olargha esh pende jetpeydi dep oilaytynbyz» degen tebirenis kýiindegi saghynysh sazymen órnektey otyryp jetkizdi («Aq Orda». 1993. №2).

Alash ziyalylary er basyna kýn týsken almaghayyp әri ar ólshemi tarazygha tartylar taytalas taghdyr tauqymetine qaramastan ata-baba qanynan daryghan imany qasiyetterine berik boldy. Onyng tereng tamyrly dingegin dauyldy jyldar ekpini de shayqalta almady. Stalinizm zobalanynda Alashtyng arda aqyny Maghjan Júmabayúly tergeushinin: «Leningradta túrghanda kimdermen baylanys jasadynyz?» - degen arandatqysh súraghyna: «Leningradta kóp túrghanym joq. Elden әielimdi shaqyrtyp aldym. Dosym, әri poklonniygim Álkey Marghúlan esimdi jigit jii kelip túrdy, әitse de kóp úzamay ol jigit auyryp, auruhanagha týsti. Sodan baylanysymyz ýzilip qaldy» - dep jauap berdi. «Oynaydy zaman soyyly - aqyn óltiru oiyny! Zanyn da salyp sonyna, jaryn da salyp sonyna, kórine dausyn jetkizbey, eline dausyn jetkizbey, auzy men múrnyn tyghyndap, syrtynan súmdar sybyrlap, jas bala demey qarbytyp, baspana bermey qanghytyp, oinaydy zaman soyyly - aqyn óltiru oiyny» (Júmatay Jaqypbaev) qazaq últynyng ziyaly qauymyn qynaday qyrghan ólara tústa arly aqyn Maghjan Júmabayúly Alash amanatyn arqalaghan Álkey Marghúlandy sayasy arandatudan qorghap qaldy. «Ishki ister narkomynyng ailaker tergeushisi keyinnen Maghjan auzynan shyqqan kisilerding tizimin jasapty. «Qaysysy qay jerde jýr» dep әlgi tizimdi qayyra әkelip aldyna tartypty. Sonda Maghjan Álkey Marghúlanovtyng túsyna «óldi» dep belgi soghypty»  (Dosjanov D. Abaqty. - Almaty. 1992. 267-bette). Mine, Maghjanday últ perzentining eldik qasiyetterdi asqaq tútqan órligi men erligi Alatauday asqaq, Úlytauday nar túlghasyndaghy parasat әlemining úlyq didaryn asqaqtatata týsedi. Osy rette Álkey Haqanúlynyng azamattyq hәm ghylymiy-shygharmashylyq túlghasynyng qalyptasuyndaghy Alash qayratkerlerining óristi yqpaly ghúlamanyng ghylymy ghúmyrnamasyn túrghysynan tereng eksheudi, bayypty zertteudi qajet etedi.

Álkey Marghúlannyng estelikteri Alashtyng aqylmen aqyndary men sal-serilerining órshil ruhtaghy әsemdik kýige bóleytin syrshyl әuezge toly ghajayyp ta jarqyn oigha toly bir býtin joyqyn әlem ispettes. Qazaq әdebiyeti men óneri Halyq uniyversiytetinde 1974 jyly 16 tamyzda sóilegen sózinde Múhtar Áuezúly turaly terennen syr shertip, suretkerding әsemdik әlemine qatysty: «Ol altyn adam  beynesin jasaghan suretshi, ony әdebiyetting súlulyq qaqpasyna әkelip kirgizgen kisi... Múqang adamshylyqqa jol ashqan, aigha, aspangha, júldyzgha úmtylghan kisi. Áuezov kóptegen shygharmalarynda kótergen mәseleleri - tereng oily, ar namys, shyndyq, adaldyq. Ar, namys, shyndyq bәri bir kategoriya. Ar, namys bar jerde shyndyq ta bolady. Oghan negiz bolghan nәrseler - Abay ýlgisi, Abaydyng shkolasy, mektebi desem, shynynda Múqannyng janaghy oy qazynalary kóbinese kemenger Abaygha baryp tireledi» - dep dәstýr negizderining bolat ózek týp tórkinine oy sala zerdeleydi.

Semeyde Múhtar Áuezúlymen tanysqan Álke Haqanúlynyng Abay tughan qasiyetti Shynghystauda boluy da onyng ómir belesindegi aituly kezen-di. Asyldyng synyghy Túraghúlmen jýzdesip syrlasuy qazaqtyng bas aqynynyng kórkemdik qúpiyasyna enuine, últ ruhynyng aibyny bolghan qasiyetti mekeninning ruhany tynys-tirshiligimen etene tanysuyna serpin berdi. Aqyn tughan orta, onyng tekti úrpaqtaryna qatysty qúndy da manyzdy taqyryptar bilgirlikpen qamtylghan estelikterinde sol bir úmytylmas kýnder jayynda «Shynghystaudan alghan alghashqy әser óte tamasha edi. Óitkeni talay auylgha bardyq, Túrashtyng óz ýiinde boldyq, әlgining býldirshindey balalary sóilegende, bylay óleng aitqanda, olardan bir jaqsylyqtyn, bir súlulyqtyng iysi anqyp túrghanday kórindi» , «Jebesh degen әnshi boldy Túraghúldyng balasy - Jebireyil degen. Jebireyil siyaqty Abaydyng ólenderin eshbir pende osy kýnge deyin aita alghan emes. Ony júrt Jebesh deytin. Jebeshting «Qaranghy týnde tau qalghypty» aitqany anau Orda tauynyng týbinde otyryp, әli kýnge deyin qúlaghymda» dep tebirene jazdy. Túraghúl Abayúly (1876-1934), Jebrәiil Túraghúlúlynyng (1903-1930) shygharmashylyq túlghasyn ashudaghy syrly sezimdegi estetikalyq tolghanystary Á.Marghúlannyng óner qúdiretin airyqsha baghalaghan jan әlemining kórkemdik iyirimin tanytady.

Últ ruhaniyatynyng altyn besigi Shynghystau ólkesi turaly estelikterinde Shәkәrim Qúdayberdiúlyna qatysty derekter kezdespeydi. Desek te jahan ghylymy men ilimin tereng iygergen ghalym Shәkәrimning «Týrik, qyrghyz-qazaq hәm handar shejiresimen» (Orynbor, 1911) jan-jaqty tanys boldy. Qayym Múhametqanúly «Shahkәrim» zertteu maqalasynda aqynnyng atalghan shejiresindegi Alasha hangha qatysty tarihy derekterdi aita kelip, Abay men Shahkәrimning bergen maghlúmattaryn akademik V.V.Bartolidtyng enbekterinen kóremiz dep jazady (Qaranyz: Múhametqanúly Q. Shahkәrim. Kitapta: Shәkәrimtanu mәseleleri. - Semey, 2007. 69-bette). Al Álkey Marghúlan Leningradttaghy Shyghys institutynyng týrkologiya bóliminde, sonymen qatar tariyh-filologiya fakulitetterinde qatar oqyghanda jәne de Óner institutynda dәris tyndap jýrgeninde Orta Aziya tarihy men arheologiyasy jayynda akademik V.V.Bartolid dәrisinen nәr alghany mәlim.

Sankt-Peterburg uniyversiytetining shyghys tili fakulitetin tamamdap, ghylymi-oqytushylyq qyzmet atqarghan әri Orta Aziya men qazaq dalasynyng tarihyn, mәdeniyetin tereng zerttegen V.V.Bartolidtyng (1869-1930) Shәkәrim shejiresimen tanys bolghany da esh kýmәn tudyrmaydy. Mine, Álkey Haqanúly Shәkәrim Qúdayberdiúly shejiresindegi keybir tarihy derek kózderin «O nosiytelyah drevney poeticheskoy kulitury kazahskogo naroda» (Kitapta: M.O.Auezovu. Sbornik statey k ego shestiydesyatiyletii.A.,1960) zertteu maqalasynda keltiredi. Abay qoljazbalaryn múraghattardan tynnan tapqan ghalym «Abay shygharmalarynyng negizgi núsqasy bolyp tabylatyn Mýrseyit Bikeúlynyng dәpterinen basqa knyazi Kudashevtin, Saduaqas Músaúlynyn, G.N.Potaninnin, I.Ya.Konshinning tizbelerin salystyra zerttep, olardyng jazylghan jyldaryn anyqtady. Kudashev tizbesining Saduaqas qoljazbasynyng kóshirmesi ekenin dәleldedi» (T.Rsaev). Óz kezeginde qoljazbany birinshi ret tizgen Mәshhýr Jýsip Kópeev ekenin, al Saduaqas óz dәpterine kóshirip alghanyn da dәiektep, ol tizbede Abay shygharmalarynan basqa birneshe aqynnyn, sonyng ishinde Arystan, Tabynbay, Shәkәrimnin, Mәshhýr Jýsipting jazghandary da bar degen qúndy derek kózderin núsqady («Q.Á».1969.16.ÝIII).

«Handar jarlyghynyng tarihy manyzy» (1943) atty kandidattyq, qazaq ghylymynyng tarihynda túnghysh ret «Qazaq halqynyng epikalyq jyrlary» (1945) degen taqyrypta qazaq eposynan doktorlyq dissertasiya qorghaghan Álkey Haqanúly Marghúlan ghylymy zertteulerinde otandyq  tarih pen әdebiyet, mәdeniyet pen óneri ajyraghysyz tútastyqta keshendi qarastyryldy. Osy bir ghajayyp qasiyetter ghalym enbeterinde ýzilmes arqau, ortaq jeli bolyp órilip otyrady. Totalitarlyq jýiedegi últtyng tereng tamyrly ruhany múrasyn europasentristik qalypta qarastyrudaghy tayaz tújyrymdargha toytarys berip, qalypqa syimaghan kemel oilarymen әleumet oi-sanasyn últsyzdandyrudan saqtauda ruh asqaqtyghyn tanytuda Alash amanatyndaghy paryzyn atqaryp ótti. Búghan býginderi de ghylymy mәni men maghynasy joyqyn enbekterin tizbelemey-aq bir-eki zertteuindegi tereng oigha nazar audarsaq Marghúlan múratynyng mәngilik temirqazyghyndaghy týrkilik tamyrymyz, Alashtyq ansarymyzgha janadan qan qúiylady. Mәselen «O nosiytelyah drevnego poeticheskogo iskusstva kazahskogo naroda» (Kitapta: M.O.Auezovu. Sbornik statey k ego shestiydesyatiyletii. A.,1960) zertteuinde jyrau túlghasy, qoghamdyq ómirdegi túghyryna qatysty qúndy ghylymy tújyrymdar jasalsa, «Kýidi erttep, әndi mingen kemengerler...Qazaqtyng sal, serilik dәstýri» enbegindegi ghylymy taldaudaghy oióris terendigine ilanamyz. Qazaqtyng sal, serilik dәstýrining bastauyn Týrik qaghanatymen baylanystyruy («Serilikti әdet qylghan oishy kisining biri - Iollyq tegin degen kisi. Ol ózi ghajayyp anshy, mergen, atty kýtip ústaytyn bapker, sonymen qatar asqan aqyn, jyrau bolghan»), atalmysh óner biyik satygha jetken qazaq dәuirindegi handar túlghasyn aishyqtauy («Qazaq handarynyng kóbi ózderining babalary Joshy, Ordaejenderding serilik dәstýrin jalghastyrghan. Eng biregeyi - әz Jәnibek. Ol ataqty anshy, qúladyngha qu ildirgen sayatshy bolyp, oiyn-sauyqty kóp quyp, el-eldi aralap, qalyndyq izdeydi eken». «Serilikti asa biyik satygha jetkizgen Esimhan. Onyng qamqa tony, basyndaghy bórki, ayaghyndaghy qyzyl etigi tegisimen altynmen kestelenip otyrghan»), keyingi kezenderdegi sal-seriler shygharmashylyghyndaghy tútas ónerpazdyq qasiyetterdi dәstýr úlasuymen birlikte eksheui sonyng aiqyn dәleli. Aqan serining kórkemdik әlemin, estetikalyq túghyryn zerdeleudegi payymdary Maghjannyng «Aqan seri» maqalasynyng stiylin aiqyn anghartady.

Saghymbay Botpayúly Júmaghúl,

E.A.Buketov atyndaghy

QarMU oqytushysy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1557
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1626
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1322