Seysenbi, 28 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2801 0 pikir 1 Shilde, 2009 saghat 19:37

Serikbay SAPARÚLY. Ákeng ózine kerek bolmasa…

Basqany qaydam, bizding qazekeng at qonggha kelgende aldyna ózge últtardy kóp sala qoymaydy.
Esimderding en tizbesine kóz salsanyz tau men tastan bastap, ózen-su, qybyrlaghan jәndik pen jan-januardyng birshamasyn ózderine nyspy etip jýrgender jetip artylady. Aralbay, Taubek, Qabylan, Ózenbay, Qozybay, Jylghabay, Almagýl, Órikgýl, Qauynbay, Maldybay, Ýkibay, Kýrishbay degen atalarymyzdyng úrpaqtary óz qújattarynda osy tekterdi teberik etip keledi. Maqúl-aq, delik. Esim men tek jayynda jurnalist inim Didar Begaliyevting pikir-jazbasy meni de birshama oi-pikir aitugha jeteledi. Baspasózde móltek syr – pikir retinde berilgen bir mysal da dәldigimen әri kýlkilileuligimen qolgha qalam aldyrdy.
Qazirgi qazaq әdebiyeti aqsaqaldarynyng qatarynda el tanyghan qalamger Ákim Taraziyding azan shaqyryp iyemdengen aty-jóni – Ákim Áshimov. Birde osy jazushy aghamyz lauazymynan at ýrketin bir dókeyding qabyldau bólmesine kelip, qazaqshasynan góri oryssha shýldirleui basym hatshy qyzgha: «Qaraghym, bastyghyna Ákim Tarazy kelip túr dep aitqaysyn» dep ótinish aitypty. Súlbasynyng ózinen adam yghatyn kisiden seskengeni me, әlde qazaqy sózding basyn qúray almaghandyqtan ba, hatshy qyz bastyghyna kirip: «Sizge Taraz qalasynyng әkimi kelip túr» dep habarlaghan eken. Kýlesiz be, renjiysiz be, erik ózinizde.

Basqany qaydam, bizding qazekeng at qonggha kelgende aldyna ózge últtardy kóp sala qoymaydy.
Esimderding en tizbesine kóz salsanyz tau men tastan bastap, ózen-su, qybyrlaghan jәndik pen jan-januardyng birshamasyn ózderine nyspy etip jýrgender jetip artylady. Aralbay, Taubek, Qabylan, Ózenbay, Qozybay, Jylghabay, Almagýl, Órikgýl, Qauynbay, Maldybay, Ýkibay, Kýrishbay degen atalarymyzdyng úrpaqtary óz qújattarynda osy tekterdi teberik etip keledi. Maqúl-aq, delik. Esim men tek jayynda jurnalist inim Didar Begaliyevting pikir-jazbasy meni de birshama oi-pikir aitugha jeteledi. Baspasózde móltek syr – pikir retinde berilgen bir mysal da dәldigimen әri kýlkilileuligimen qolgha qalam aldyrdy.
Qazirgi qazaq әdebiyeti aqsaqaldarynyng qatarynda el tanyghan qalamger Ákim Taraziyding azan shaqyryp iyemdengen aty-jóni – Ákim Áshimov. Birde osy jazushy aghamyz lauazymynan at ýrketin bir dókeyding qabyldau bólmesine kelip, qazaqshasynan góri oryssha shýldirleui basym hatshy qyzgha: «Qaraghym, bastyghyna Ákim Tarazy kelip túr dep aitqaysyn» dep ótinish aitypty. Súlbasynyng ózinen adam yghatyn kisiden seskengeni me, әlde qazaqy sózding basyn qúray almaghandyqtan ba, hatshy qyz bastyghyna kirip: «Sizge Taraz qalasynyng әkimi kelip túr» dep habarlaghan eken. Kýlesiz be, renjiysiz be, erik ózinizde.
Oydan oi, pikirden pikir tuyndaydy. Búryndary gazette isteytin tilshiler bir nómirde birneshe maqalasy jaryq kórse, ózderine qosymsha aty-jón jazatyn. Ol esim Jurnalister Odaghyna mýshelik biyletterinde jaqshagha alynyp, resmy týrde bekitiletin. Al, qazir jóni kelsin, kelmesin qolyna qalam ústaghan tanylghan, tanylmaghan talanttar ishinde tegine tirkeme tirkeytinder kóbeymese, azayar emes. Onyng nendey mәjbýrlikten tuyndap jatqany taghy týsiniksiz.
Mәselenki, dep birneshe tausylmaytyn tizbeni biz de tizip kórelik. Áuelgi mysaldy әrtister kóshin bastaghan Túnghyshbay aghamyzdan bastayyq. Jamanqúlov degen familiyasymen-aq býkil elge tanymal Tәkeng keyingi kezde Ál-Tarazy degen tirkememen «tanylyp» jýr. Ol kisining Taraz qalasynda emes, Jambyl oblysynyng bir audanynda tuylghanyna eshkim dau aitpaydy. Baghzy zamandaghy Ábu Nәsir Ál-Faraby babamyzdyng ózi Farab qystaghynda dýniyege kelip, tórtkýl dýniyeni aralaghanda ózining farabiyalyq ekendigin bildiru ýshin Farab atyn «tirkeme» etkeni shyndyq, al býgindegi Tәkenderding «jambylskiy» ekenin býkil el biledi, sondyqtan Tarazgha talasudyng jóni qanday bolar eken?! Álde, orystyng Kuznesovy men Jitomirovtaryna eliktep jýr me eken? Maqúl, múny tughan elge degen qúrmet, bolmasa jershildik dep baghalar bolsaq, bazbir aghayyndardyng ata-tegin auystyruyn rushyldyq emes dep kim aita alady?
Jetpisinizdi jelkelegen, qara sózding hәm shejirening has sheberi Aqseleu Seydimbekovti men qazaqpyn degenderding bәri biledi. Ghayyptan tayyp, ol kisining Aqseleu Taraqty atanuy, ony baspa betine jii «tyqpalauy» taraqty ruynyng ókili ekenin aiday әlemge jariya etip túrghanymen kim kelispeydi?
Baybota Serikbaev degen aishyqty qoltanbasy bar aqyn qalyng oqyrmangha tansyq, eleusiz esim emes. Teledidardaghy tyng baghdarlamalardyng sonyna kóz salsanyz osy qalamger zamandasymyz Baybota Qoshym-Noghay bolyp shygha keldi. Búryndary ótken Aqtamberdi jyraudyng tuysy, býgingi úrpaghy. Al, dau aityp kóriniz. Kәsibi men nәsibi basqa sala bolghanmen, óleng ólkesine on taban jaqyn bolghan, әdebiyetpen auyldas qonghan Quanysh Tólemetov marqúmnyng dosy, tuysy, auyldasy Satybaldy Qosaliyev ózining qay ru, qay atanyng balasy ekenin el bilsin degen niyeti ishinde me, qazirgi ólen-jyrlarynyng sonyna Satybaldy Dulaty dep qol qoyady. Úly jýzding irgeli tórt taypasynyng biri Dulat babanyng nemenesining nemenesi ekendigin elge jariya etu qajet pe?
IYisi qazaq «aqsýiek» dep qúrmettegen, sol niyetin, qadirin әli joymaghan Qojadan taraghan azamat, «Týrkistan» gazetining Bas redaktory Shәmshiddin Tәtteevting de bir kezderde atynyng sonyna Ál-Týrkistanidy enshilep bergeni ras. Nening toqtap keltirgenin kim bilsin, әiteuir qazir bәz-bayaghy Tәtteev kýiinde «aman-sau» jýr.
«Shynghyshannyng beyitin taptym» dep býkil eldi shulatqan, biraq sol «qúpiyasyn» segiz jyldan beri jahangha jariya etpey, saghyzday sozyp kele jatqan shymkenttik Ámze Qalmyrzaev ózin-ózi «Hamza Kóktәndi» dep jariyalady. Biraq, ony «Kóktәndi» dep tanyp, tәu ete qalghandar әzirge bayqalmaydy.
Bir memleketting atyn iyemdenip jýrgen Iranbek Orazbaev aghamyz Orazbay atasynyng atyn óshirip, ghayyp etip «Iran-Ghayyp» (sonyndaghy «Bek» degen jalghau da joghaldy) atanyp aldy. Ghayyp bolugha niyettenu onsha jaghymdy әreket emes sekildi.
Endigi bir kónilge onsha qona bermeytin, qoldan jasalghan dәstýr-daghdy - keybir aqyn-jazushylar esimindegi «bek» pen «bay» degen qosymshany «cherez defiys» (orysshalaghanymyzdy aiyp kórmes, bizdiki olardyng ózimbilermendigining qasynda nangha may jaqqanday ghoy) arqyly jazyp jýrgeninen ne ziyan, ne payda deysin? Deysing de, sonyng ne paydaly, ne paydasyz jauabyn taba almaysyn.
«Bek», «bay» demekshi, taghy sol Shymkent jaqqa atbasyn búrsaq kәsibine emes, nәsibine oray aqparat auylyna qaray irge audarghan Sәrsen-Bek Sahabat degen «jasandy jurnalistin» shyn aty - Sәrsenbek, familiyasy qújatta mýldem basqa, al, «Sahabat» degenning nendey maghynagha ie ekenin onyng ózi ghana biledi.
Sózimizding týiininde «tegi» shymkenttik Ayan Nysanalin jóninde sóz basyndaghy Ákim Tarazigha baylanysty aitylghanday bir kýler-kýlmes mysaldy aita ketsek artyq bolmas. «Egemen Qazaqstanda» (”Sosialistik Qazaqstan”) istep jýrgeninde Ayakeng (azan shaqyryp, ýsh ret qúlaghyna aiqaylaghan nyspysy - Seyithan) maqala sonyna «Nysanaliyn» degendi jazbay, ýsh әripten ghana «Ayan» dep «shiyrady» eken. Bas redaktor Sherhan Múrtazaevqa «osyny qalay etemiz» dep mәlimdegen gazetting basshylyqtaghy qyzmetkerine Sheraghang «Ony ne isteysin, eger әkesi ózine kerek bolmasa, bizding nemizge kerek?» degen eken.
Adamnyng aty men tegi kimning kim ekenin bildiredi. Ákesi men ata-babasy jóninde mәlimet beredi. Olardyng ózi ólse de atynyng óshpegenin rastaydy. Endeshe, atalyq tegimizden nege alystaymyz? Biz birneshe kisiler jóninde kókeydegi oidy aittyq. «Aytpasa sózding atasy óledi», aitu paryz shyghar degennen ózge bógde oi, bóten niyet joq.

 

 

Serikbay SAPARÚLY, Ontýstik Qazaqstan oblysy
«El» últtyq qoghamdyq-sayasi, ekonomikalyq aptalyghy

0 pikir