(әngime)

Qalanyng tóbesine mamyqtay qalqyp týsip kele jatqan myng million úlpa qardy daladan asyghyp jetken jelikpe jel úrshyqtay iyirip, etek-jenin jelpildetip, ýkidey úshyryp, ala qúiyn minezine saldy. Ayaldamada túrghan qara bala ainalasyna jautan-jautang etip qaraydy. Baghyty - bas poshta, eki ayaldamalyq jer. Auylyna hat salmaq. «Ata-au, eshkimdi tanymaytyn qalagha nemenege alyp keldin, auylda da mektep bar emes pe? Meni qaytadan alyp ketshi» degen joldardy jylap otyryp jazyp edi. Janyna birneshe adam keldi. Auzy-basyn jiyren jýn basqan dәu saryny bayqap qaldy. Ynghaysyzdandy. Ýlken adamgha amandaspaq boldy.

- Assalaumagaleykum!, - dedi ong qolyn jýregining túsyna qoyyp.

- Che nado tebe?, - dep gýr ete týsti. Búghan ala kózimen qarap, jerge bir týkirdi. Qoynynda qybyrlaghan birdenesi bar. Qara bala shynynda da dәu sarydan qorqyp qalyp edi. Yghysyp shetke baryp túrdy. Ayaldamanyng yqtasyn jaghynda kókjal qasqyrdyng plakaty ilingen. «GDK rok - konsert, 18:00 ch. 16.12.1987g». Qara bala qasqyrdyng suretin kórip, dәl bir tuysyn kórgendey ishtey quanyp qaldy. «Áy, mynau bizding qoygha shabatyn kókjal ghoy, atam tor aighyrgha minip qughan kezde Aqbaqay tóbetimizben talasatyn qasqyr emes pe...» Osy kezde dәu sarynyng qoynyndaghy kishkentay kýshik syrghyp jerge týsti de, qasqyrdyng suretine qarap, al shәnkildep ýrsin kep...

(әngime)

Qalanyng tóbesine mamyqtay qalqyp týsip kele jatqan myng million úlpa qardy daladan asyghyp jetken jelikpe jel úrshyqtay iyirip, etek-jenin jelpildetip, ýkidey úshyryp, ala qúiyn minezine saldy. Ayaldamada túrghan qara bala ainalasyna jautan-jautang etip qaraydy. Baghyty - bas poshta, eki ayaldamalyq jer. Auylyna hat salmaq. «Ata-au, eshkimdi tanymaytyn qalagha nemenege alyp keldin, auylda da mektep bar emes pe? Meni qaytadan alyp ketshi» degen joldardy jylap otyryp jazyp edi. Janyna birneshe adam keldi. Auzy-basyn jiyren jýn basqan dәu saryny bayqap qaldy. Ynghaysyzdandy. Ýlken adamgha amandaspaq boldy.

- Assalaumagaleykum!, - dedi ong qolyn jýregining túsyna qoyyp.

- Che nado tebe?, - dep gýr ete týsti. Búghan ala kózimen qarap, jerge bir týkirdi. Qoynynda qybyrlaghan birdenesi bar. Qara bala shynynda da dәu sarydan qorqyp qalyp edi. Yghysyp shetke baryp túrdy. Ayaldamanyng yqtasyn jaghynda kókjal qasqyrdyng plakaty ilingen. «GDK rok - konsert, 18:00 ch. 16.12.1987g». Qara bala qasqyrdyng suretin kórip, dәl bir tuysyn kórgendey ishtey quanyp qaldy. «Áy, mynau bizding qoygha shabatyn kókjal ghoy, atam tor aighyrgha minip qughan kezde Aqbaqay tóbetimizben talasatyn qasqyr emes pe...» Osy kezde dәu sarynyng qoynyndaghy kishkentay kýshik syrghyp jerge týsti de, qasqyrdyng suretine qarap, al shәnkildep ýrsin kep...

«Tiy-ti» prekrati» dep  dәu saryqara balagha týsiniksizdeu tilde sóiley bastady. Júdyryqtay Tiy-ty shәnk-shәnk etip bolmaydy. Bala an-tang bop qarap túr. Bir kezde jel ýdey týsip, plakat júlynyp ketti de, qardyng betimen syrghyp,  Tiy-tigha jaqynday berdi. Ol bayghús bolsa, denesindegi býkil týgi dirildep, bútyna jiberip qoydy da, búny kelip panalady. Qara bala qosayaqtay kishkentay kýshikti jerden jenil kóterip, iyesine berdi.

Dәu sary Tiy-tiydi qoynyna tygha saldy da, qara balagha  rahmet aitqan joq. IYesining jyly qoynynda túrghan Tiy-ty in auzyndaghy kýzendey basyn anda-sanda shygharyp qoyady. Kózderi týimedey jylt-jylt. Biraq baghanaghyday shәnkildep ýrgen joq. Juasyp qalypty.

Qar boray jauyp túr.

Avtobus әli kóriner emes...

«Abay-aqparat»

Surette - jazushy Talghat Kenesbaev