Beysenbi, 15 Sәuir 2021
Talqy 3646 16 pikir 9 Qantar, 2021 saghat 20:57

Shekaramyzdy daulaugha eshkimning haqysy joq!

Halyqaralyq Týrki akademiyasy Elordadaghy QR Últtyq akademiyalyq kitaphanasynda «Týrki әlemi: tarihiy-mәdeny múra» atty halyqaralyq konferensiya ótkizgen. Onlayn jәne offlayn formatta ótken jiynda Týrki akademiyasy әzirlegen «Týrki әlemi: tarihiy-mәdeny Atlas» atty irgeli ghylymy enbekting túsaukeser rәsimi jasaldy.

Birqatar bauyrlas týrki memleketterining Tәuelsizdigine 30 jyl toluy qarsanynda úiymdastyrylghan jiyngha qatysushylar qazirgi kýndegi týrki halyqtary arasyndaghy jan-jaqty baylanystardy kýsheytuding manyzdylyghy men songhy uaqtardaghy RF Memlekettik Dumasy deputattarynyng Qazaqstan territoriyasyna kóz alartuy jayynda sóz qozghady. Qazaqstannyng territoriyalyq tútastyghyn qoldaytyndaryn aitty.

Sonymen, Týrki júrtynyng aqsaqaldary qazaq jeri turaly ne dedi? Biz sholyp shyqtyq.

Osmonakun Ibraimov, Qyrghyzstannyng eks-memlekettik hatshysy:

- Qazirgi Euraziya kenistigining ghasyrlar boyyghy tarihyn jәne býgingi kelbetin týrkitildes memlekettersiz elestetu mýmkin emes. Álemning sayasy kartasynda bizding tәuelsiz memleketter payda bolghannan bergi otyz jylda, biz olardyng zandy halyqaralyq qúqyq subektileri әri әlemdik kontekste tәuelsiz mәdeni-ekonomikalyq qúrylym retinde tolyq qalyptasqandyghyn batyl týrde aita alamyz.

Qazirgi zamanda halyqaralyq dengeyde moyyndalghan últtyq shekaralardy ótken tarihtyng dauly mәlimetterine, anyzdar men mifterge sýienip qayta daulaugha eshkimning qaqysy joq.

Gasan Gasanov, Ázerbayjannyng alghashqy Premier-ministri:

- Qazaq halqynyng jәne onyng memlekettiligining tarihy tamyry mynjyldyqtardan, naqtylap aitqanda, saq-skif dәuirinen bastau alady. Búl dausyz derekke Strabon, Gerodot, taghy basqa da kóne zamanghy avtorlardyng enbekterindegi mәlimetter aiqyn aighaq bola alady.

Altynbek Mamaisupov, TýrkPA Bas hatshysy:

- Býginde halyqaralyq qauymdastyq songhy onjyldyqtaghy eng ótkir senim daghdarysyn bastan ótkerude. Qazirgi zamanghy qauip-qaterlerge qarsy bizding elderimiz aimaqtyq jәne jahandyq qauipsizdik pen beybitshilikti nyghayta týsuge baghyttalghan birqatar bastamalar arqyly ontayly jauap bere alady.

Osy orayda Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng songhy oqighalar túrghysynan shyndyghynda da óte ózekti mәselelerdi kótergen әri Qazaqstannyng aldaghy damu baghdaryn aiqynday týsetin maqalasyn airyqsha atap ótuge bolady.

Halil Aqynjy, Týrki Kenesining alghashqy bas hatshysy:

- Álem tarihyn týrki halyqtarynsyz elestetu mýmkin emes. Jahandyq dengeydegi ghylymy jetistikter men mәdeny qúndylyqtardyng kópshiligi Qytaydan Jerorta tenizine deyingi kenistikti alyp jatqan bizding alyp qúrlyghymyzgha tiyesili. Sonymen qatar, búl aimaqtyng eng iri qaqtyghystar alanyna ainalghan da kezderi boldy...

Ótkenning enshisindegi daudyng bәri bizding tarihy sanamyzdyng tereng týkpirinde qaluy kerek jәne keleshegimizding kemeldigi ýshin odan sabaq ala biluge tiyispiz.

Býginde BÚÚ jәne barsha әlemdik qauymdastyq moyyndaghan týrki memleketterining tәuelsizdigi toqtausyz nyghayyp keledi. Býgingi konferensiya siyaqty ghylymy forumdar bizding elderimizding jәne kórshiles memleketterding yntymaqtastyghyn nyghaya týsuge yqpal etedi.

Sonymen qatar, býgin tanystyrylghan Týrki akademiyasy týpnúsqa mәlimetterge sýiene otyryp yjdahattylyqpen әzirlep shyqqan Týrki әlemining Atlasy búl baghyttaghy alghashqy biregey basylym bolyp sanalady. Endigi jerde búl atlas bizding birinshi bolyp jýginetin senimdi tarihy derekkózge ainalady dep senemin. Týrki akademiyasyn osy jetistigimen shyn jýrekten qúttyqtaymyn.

Ádil Ahmetov, Týrki dýniyesi Aqsaqaldar kenesining mýshesi:

- Búl konferensiya jәne onyng tereng ghylymy mazmúny halyqtar arasyna irtki salyp, Qazaqstan jәne Resey halyqtarynyng dostyghyna syna qaqqysy keletin әrtýrli sanattaghy sayasy sayqymazaqtardyng jalghan әri negizsiz әreketterine layyqty jauap boldy.

Taqyrypqa túzdyq: Osyghan deyin (byltyrghy jyldyng jeltoqsanynda, Qazaqstannyng Tәuelsizdik kýni qarsanynda) Resey Memlekettik Dumasynyng ýsh birdey deputaty (Vyacheslav Nikonov, Evgeniy Fedorov jәne Vladimir Jirinovskiy) «Qazaqstannyng territoriyasy – Resey men KSRO-ynng syilyghy», «Qazaqtarda jer bolmaghan», «Soltýstikte qazaqtar túrmaghan», «Qazaqstan jerdi qaytaruy kerek», dep mәlimdegen edi.

Orys deputatarynyng búl aitqandary qazaq qoghamynda qyzu talqy boldy. QR Syrtqy ister ministrligi Resey elshiligine narazylyq notasyn tapsyryp, ministr Múhtar Tileuberdi: «Olardiki - qysyr siyrdyng qynyrlyghy», dep mәlimdegen.

Keyin, Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaev ta ózining «Egemen Qazaqstan» gәzetine shyqqan «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasynda: «Babalardan múra bolghan qasiyetti jerimiz – eng basty baylyghymyz. Qazaqqa osynau úlan-ghayyr aumaqty syrttan eshkim syigha tartqan joq.

Býgingi tarihymyz 1991 jylmen nemese 1936 jylmen ólshenbeydi. Halqymyz Qazaq handyghy kezinde de, odan arghy Altyn Orda, Týrik qaghanaty, Ghún, Saq dәuirinde de osy jerde ómir sýrgen, ósip-óngen. Qysqasha aitqanda, últtyq tarihymyzdyng tereng tamyrlary kóne zamannyng ózeginde jatyr. Jalpy, tarihpen sayasatkerler emes, tarihshylar ainalysuy kerek», dep jazdy.

Ayta keteyik, Qazaqstannyng astanasynda ótken «Týrki әlemi: tarihiy-mәdeny múra» atty halyqaralyq konferensiyagha TýrkPA úiymynyng Bas hatshysy Altynbek Mamangsupov, Týrki kenesining alghashqy Bas hatshysy Halil Aqynjy, Halyqaralyq Týrki akademiyasynyng preziydenti Darhan Qydyrәli, Ázerbayjannyng alghashqy Premier-ministri Gasan Gasanov, Qyrghyzstannyng eks-memlekettik hatshysy Osmanakun Ibraimov, Týrki kenesi bas hatshysynyng orynbasary Ómer Kodjaman, Qazaqstandaghy Ázerbayjan elshisi Rashad Mammadov, Týrkiya elshisi Ufuk Ekidjiy, Majarstan elshisi Mihay Galoshfay, Ózbekstan Senatynyng deputaty Azamat Ziye, Týrki kenesi Aqsaqaldar kenesining mýshesi, belgili ghalym Ádil Ahmetov bastaghan QR Senaty men Mәjilisining deputattary, belgili qogham jәne memleket qayratkerleri jәne taghy 20-dan astam memleketten tanymal týrkitanushy ghalymdar men sarapshylar qatysty.

Abai.kz

16 pikir