III

Tanerteng Omar aqsaqaldyng shәugimimen shay iship aldyq ta, Ilushin jaqqa tarttyq. Ákem "sәizige" ústaludan qorqyp, bazargha kirmey, bizdi shetki kóshege ertip әketti. Bighadil aitqan bir dýkendegi "Bor batyr"[1], "bala batyrlardyn",  "túlpar ústap túrghan mýsinderin" kóre almay kettik. Bazar jaqqa alandap, óte saghyz jyljyp edik. Ákemiz tezirek jýrgizuding amalyn taba qoydy. Búl jaqtyng aqshasyn kórsetti de "tez jýrsender osynyng bәrine nan әperemin!" dedi. Ákemdegi aqshanyng eng ýlkeni - "mysqal" dep atalatyn mayly qonyr mata eken. Oghan tetelesi - dóngelek mys sólkebaylar, ony әkemiz "tympyr" dep atady. (Túmpyn- «mys tiyn» degen hanzusha atau ekenin keyin týsindim). Jәne ortasynda tórt búryshty tesigi bar kishkene qola tiyn kórsetip, onysyn "jarmaq" dep tanystyrdy.

- Aqshanyng "sәri" degen eng dәui bar eken, - dedi Bighadil, - shirkin sol tabylsashy! Ol qaghaz aqsha eken, onyng bir ózine bes toqash keledi. Nannyng qyzu әngimesine týsip, qyza jýrip ketippiz. "Bor batyr" oiymyzdan borday tozyp ketkenin sezbey de qaldyq.

- Sarttyng toqashy jaqsy, jalpaq nanyng ghoy, - dedi
Bighadil. - Tәtti bolghanymen, sheti bolmasa, ortasy qaghazday
ghana, auzyna tolmaydy!.. Shirkin, eng tәtti nan dýngenderdin
kókiyi!..

- Kóky degen nemene?

III

Tanerteng Omar aqsaqaldyng shәugimimen shay iship aldyq ta, Ilushin jaqqa tarttyq. Ákem "sәizige" ústaludan qorqyp, bazargha kirmey, bizdi shetki kóshege ertip әketti. Bighadil aitqan bir dýkendegi "Bor batyr"[1], "bala batyrlardyn",  "túlpar ústap túrghan mýsinderin" kóre almay kettik. Bazar jaqqa alandap, óte saghyz jyljyp edik. Ákemiz tezirek jýrgizuding amalyn taba qoydy. Búl jaqtyng aqshasyn kórsetti de "tez jýrsender osynyng bәrine nan әperemin!" dedi. Ákemdegi aqshanyng eng ýlkeni - "mysqal" dep atalatyn mayly qonyr mata eken. Oghan tetelesi - dóngelek mys sólkebaylar, ony әkemiz "tympyr" dep atady. (Túmpyn- «mys tiyn» degen hanzusha atau ekenin keyin týsindim). Jәne ortasynda tórt búryshty tesigi bar kishkene qola tiyn kórsetip, onysyn "jarmaq" dep tanystyrdy.

- Aqshanyng "sәri" degen eng dәui bar eken, - dedi Bighadil, - shirkin sol tabylsashy! Ol qaghaz aqsha eken, onyng bir ózine bes toqash keledi. Nannyng qyzu әngimesine týsip, qyza jýrip ketippiz. "Bor batyr" oiymyzdan borday tozyp ketkenin sezbey de qaldyq.

- Sarttyng toqashy jaqsy, jalpaq nanyng ghoy, - dedi
Bighadil. - Tәtti bolghanymen, sheti bolmasa, ortasy qaghazday
ghana, auzyna tolmaydy!.. Shirkin, eng tәtti nan dýngenderdin
kókiyi!..

- Kóky degen nemene?

- Sen әli ony jep kórgen joqsyng ba, Qyrau?.. Men eki ret jep kórdim, biraq, toymadym. Toymaysyng oghan, qiyn tәtti!.. Ol - qalash siyaqty dóngelek qarma, biraq qiyn júmsaq.

Bighadilding silekeyi úp-úzyn bolyp salbyrap bara jatqanyn kórip, men de tamsanyp qoydym. Aldymyzdan aiqay salghan ýn estip, soghan qaradyq. Tóbesine tal shybyqtan toqylghan ýlken dóngelek sharbaq qoyyp alghan úzyn boyly "sart" kórindi. Tilinen ghana aiyrdyq. Onyng saqaly az, múrty úzyn eken. Tóbesine sonshalyq ýlken sharbaq jabysyp qalghanday, ózi túr. Eki qolyn sermep tastap әldenendey sózden azynatyp keledi,  nanyn maqtaytyn siyaqty.

Ákem aldyn tosty da, alty nan súrady. Ol sharbaghyn týsirmey-aq tik túryp aqsha aldy da, tóbesine qolyn sozyp, eki-ekiden alty jalpaq nan әperdi. Dinkildep taghy aiqaylay jóneldi. Ónerine artynan tandana qalyppyn. Iyghymnan sheshem týrtkende jalt qarasam, bir nandy tórtke bólip bir bóligin maghan úsynyp túr eken. Qalay tez bitkenin bilmeymin, kómeyimnen jyp etip óte shyqty.

- Taghy jeyikshi, apa!

- Barghan jerde jeymiz, tez jýrinder!

Sheshemizding arqasyndaghy dorbadan nannyng iyisin sezip artynan býlkildedik te otyrdyq, sharshadyq ta demedik, "Bor batyrdyn" qalghanyna da ókinbedik, múnday iyis sezgen kýshikterdi "kә-kә" lap shaqyryp ertuding qajeti ne, dәl osylay ózi-aq býlkildep erip otyratyn, túmsyghyn kóterip iyiskey býlkildeytin ghoy. Shaqshyrayghan tal týs, tymyrsyq ystyq bolyp ketti. Ekeumiz auzymyzdy ashyp alyp býlkildedik endi. Tilimiz auzymyzgha syimay, tamaghymyz qúrghap ketti de, jútqynshaghymyzdy júmsatugha týkirik te shyqpady. Tozany aspangha shyqqan ýlken jolmen kelemiz, tandayymyz tozang tatidy. Eki jaghymyz egindik, kóktep qalypty. Birer aryqtan su da kórinbeydi, kiyimim qapqa salyndy, kóilekti sheship alyp, ekeumiz de dambalshang qatarlasa býlkildedik.

Aldymyzda kóldeneng sozylghan kóp terek túr. "Ilushin sol" dedi әkemiz. Barlyq ýmitti soghan artyp, soghan jetuge asyqtyq. Qatar-qatar, kerbez tizilgen kóp terek boy jazyp ýnile qaraghanday bizge. "Kelinder, bauyrymda sayalap, zәmzamday suymnan ishinder! Myna qalyng eginim senderge de jetedi,. Mal degen qora-qora, tabyn-tabyn, et te kóp, sýt te kóp!" dep túrghanday, bar adamgha ortaq jәnnat bolyp elesteydi   Týs aua sol "jәnnattyn" shetine ilindik. Ýlken jol jalghyz kóshege kirgizdi. Kóshesi adamsyz, kólbegen úzyn-úzyn dual bolyp ketti.

- Baylardyng baqshasy, - dedi әkem. Jәnnaty sol dualdyng ishinde qamalypty. Zәmzam su men myrza terekterding ózderi de menshikti týrme qorshaularynda eken. Bizding kýiip ketken ayaghymyzgha ystyq topyraq qana tiyip, kepken auzymyzgha tozang ghana týsip keledi.

Sol qayyrsyz terekterding ar jaghyna ótkende ghana toqtady әkem. Tozghan dualdary bar ashyq qaqpanyng aldyna kelip toqtap, qaby men shapanyn jerge qoydy. Dualdan basqa sayalaytyn esh daldasy joq, dualdary da kólenkesiz alasa eken.

- Osy jerde dem alyp otyra túryndar, men әlgi auru myrzagha baryp keleyin!.. Osy qorada bir qazaqtyng ýii bar, sudy sodan ishersinder, it joq, - dedi de әkem kóshening teriskey jaghynan kelgen bir aryqty jaghalap órley jóneldi.

Sheshem aula ishine bettedi. Aulanyng shyghys jaq bosaghasyndaghy jalghyz tamnan syldyraghan bir qyzyl kelinshek shygha keldi de, ernin ghana jybyrlatyp, sheshemmen amandasty. Qaytadan kirip, jarty shelek su alyp shyqty. Jalanash, qaqpanyng aldyna otyra qaldyq. Shynysyn ózi ala kelip, su qúiyp berdi ol.

- Qaydan kelesizder?

- Arghy betten ótip edik, qaladan kýn kóre almaytyn bolghan son, panalau ýshin osy jerge keldik.

Kelinshek te sol jaqtan byltyr kelgendikterin qysqasha aitty da, shelegin ala salyp ýiine kirip ketti. Kóp terek qorshalghan biyik dual jaqtan shyqqan jalang bas, juan qaryndy bireuge qarap qoyyp jóneldi.

Álgi juan qara, jer tәniri siyaqty, qolyn artyna qayyryp ústaghan boyy alshanday әreng basyp aldymyzdan ótti. Balpighan betindegi qyrqylghan buryldau múrtyna qarap onyng egdelep qalghan er adam ekenin bilsek te, beline týsken óruli aidaryna qarap, onysyna kýmәndanyp qaldyq. Artyna qayyryp ústaghan qolynda temeki tartatyn úzyn nayy bar eken. Kestelengen temeki dorbanyng bauyn nayynyng moyynyna ilip alypty. Ýlbiregen aq kóilek pen qara symy asyl bolsa da, shýberek kebisine jetkizbey jibek orauyshpen orap tanyp tastaghan balaghy basyn qazanday, ayaghyn qylday birdeme etip kórsetti.

- Qytay jangýdey! - dep sybyrlady Bighadil.

- Solang bolu kerek, - dedi sheshem, - búl jerde solang kóp degen. Kelinshek ol ótip ketken song qaqpa aldyna qayta shyghyp, artynan qarap túrdy. Aydarly qayta búrylyp ayandaghanda kelinshek bizge qarap sóiledi:

- Bireudi tosyp otyrsyzdar ma?

- IYe, shalym osy jerden tosa túryndar dep bylay ketip edi.

- Ýiine qonaq kelgen be, Baghila? - dedi aidarly jaqynday berip.

- Jolaushy ghoy, ýige kiriniz.

Kelinshekting ýni bizge sóilegendegiden basqasha syldyrap, oinaqtala qarady. Aydarly aibarlana qarap, aldymyzdan asyqpay ótti de kelinshek artynan erip ony ýiine kirgizip әketti.

- Solang eken, - dedi Bighadil, - búlar ynghay qazaqsha sóileydi. Sheshem jan-jaghyna jabyrqay qarap, auyr kýrsindi.

- Esil el, ayaq asty boldyn-au!.. Áy itting ghana balasy Aqtay-ay!..

Onyng kózine taghy da jas tamshysy irkile qaldy. Búl joly sheshemning nelikten jәbirlengenin tolyq aiyra almadym. Nan súrap edik, әkemning kele jatqanyn kórsetip, ornalasqan song shay ishetindigimizdi aitty.

Qolynda kishkene qazan men qara shәugim bar әkem keldi.

- Osynda bir auyz bos ýy bar edi, sony súrap alyp qoyypty, ózim de osy bolar dep oilap edim! - dep әkem aulagha kire jóneldi. Aulanyng shyghys jaq bosaghasyndaghy әlgi kelinshekting ýiining esigi tars jabuly túr. Biz batys jaq tórgi búryshyndaghy bir ketikten astyq ta, iyen dualdar ishindegi tórt búryshty, kishkentay ghana alasa ýige kirdik. At qora ma, - dep oilap edik, tór jaghynda jalghyz kózdi tereze bar eken.

- Ózing de pәlendey qúndy qalpe kórinbeysin! - dep kýlimsiredi sheshem, qaby men әkemning shapanyn kótere kirisip, ýige teksere qarady. - Sharshap kelgende bir shәugim shay berip tynyqtyratyn eshkimning bolmaghany ghoy!

- Qún qayda qaldy, Jappar qayda ketti. Ony qoy, bәibishe! Áyteuir dýniyede saghan qúnym bar eken. Sol jetedi maghan! Baygha tiyip ketpey artymnan izdep kelding ghoy! Endi osy iyen dualdyng ishining barlyghy seniki, búghan da shýkirshilik ait!.. Al, ýy ishindi sypyra ber, men astygha tóseytin miya shóp júlyp әkeleyin!

Ákem enkeyip túryp sózin bitirdi, basyn kótere berip tóbeni bir sýzip aldy da "ynk..i..y.. әkennin" dep qalyp enkendey jóneldi. Qúdaydyng keng dalasynda basyn tómen salyp jýretin әkeme myna ýy daua bolghan siyaqty. Sheshem sony aityp kýldi:

- Túqyrghysh bolsang endi túqyr!

- Arqan joq-au, iye, - dep әkem esikke qayta qayyrylyp enkeydi. - Miyany bir-aq kóterip әkeler edim

- Arqan Keldimúratta qalghan edi, әkele qoyayyn ba?

- Qoy, qúday saqtasyn, senen arqan súramay-aq qoyayyn, endi kete kórme!..

Sypyrylyp, miya tóselgen song ýy keypine kele qaldy da, Bighadil ekeumiz qúlay kettik. Tanerteng súraghan nanymyz ekintide auyzgha әreng týsti. Auyzgha týsti de zym-ziya joq boldy. Áke-sheshemizben birge qara shay úrttay berdik. Sóitse de quanyp ta otyrdyq. Álgi biz sýienuge kelgen auru sauyngha bir eshki beretin bolypty. "Keshke mal kelgen song alyp qayt" depti. Ol auyrmasa bizge shәugim men qazan, sauyndyq eshki qayda!

- A, qúday, auru kóbeye týsse eken, - dedi Bighadil. - Bәri bir-bir eshki berse Qyrau ekeumiz baghar edik. Ayran isher edik shirkin. - Áke-sheshemiz kýlip jiberip edi, Bighadil taghy bir tileuin jalghady. - Álgi semiz solang auyrsa eken!

Baghana kórgen jәbiri sheshemning esine qayta týsti bilemin, óni salqyn tartyp soza kýrsindi.

- Qay solang ol?-dep súrady әkem sheshemnen.

- Myna ýidegi kelinshek te bir saldaqy kórinedi ghoy!.. Baghana qarny kebejedey, aidarly bireudi bizding kózimizshe ýiine kirgizip әketti, qylmyn-qylmyng etedi, shimiriger emes ózi!

- Ýiinde nauqas qayyn atasy bar edi ghoy?

- Qaydan bileyin, әiteuir bir týrli búzaqy kórindi.

- IYe, iye, jerinen auyp, jelkege qiynshylyq mingen song kimdi ne istedi dering bar ma? Álipti bilmeytin bireu molda bolyp aldy. Ol qúdaydan janaza ghana tileydi. Saldaqy kelinshekter borbayyn sabalap, salt boydaq baylardy tileydi. Keybiri tipti bәibishelerding bәrine ólim tileydi... Raqimany kórding be sen!.. Búryn qanday adal edi ol!.. Saudagerler óz qolyndaghylarynyng basqa jerde bolmauyn tileydi, qúdaydan ózinen basqa bәrinen múqtajdy súraydy. Úrylar mal iyesining úiqysy men iytining ólimin tileydi, baqsylar bar adamdy jyn soghuyn tileydi!.. Endi myna kishkentay Bighadilding ne tilep otyrghanyn úqtyng ba!.. Dәrigerlerding kýn kórgisi kelgende aurudyng kóbeyyin tileytini ras ta ghoy!.. Men búl qiynshylyqty kóp kórsem de, basqa kәsibim barda qashan auru izdep edim?! Osy jaqqa ótkeli qúrt auruy men jel-qúzdy әrkimnen súrap izdeumen boldym. Búl - alal kәsip qoy, sóitse de adamzatqa apat tileytindey, niyetimizding búzylyp ketkenin kórding be! Kәsipsiz ashyqkan adam ne tilemeydi, ne istemeydi dering bar ma!.. Búl kelinshekting kýieui - sol aidarly solannyng malayy. Kelinshegi men qartayghan auru әkesin baghamyn dep qol-ayaghy tilim-tilim bolyp jýr. Solang ony malaylyqqa alsa da, qayraty ýshin emes, osy әdemi kelinshegi ýshin alghan shyghar, qaydan bilesin! Kýstanalama da, kórme de onyng isin, keseli bizdi sharpyp, osy ýishikten quyp shygharyp jýrmesin!

Bighadil ekeumiz erteninde-aq eshkishi bolyp shygha keldik. Baghatynymyz bir ghana shybysh pen onyng laghy. Shyghys jaghymyzdaghy dualdas eki aulanyng ar jaghy Ilushinning ózenshesi eken. Órisimiz - sonyng shóptesin kókmaysasy. Sheshem eshkige jelin qap baylap berisimen qualay jónelemiz de, týski shaydan basqa uaqytta sol maysada bolamyz. Basqa búzaushy, qozy-laqshy balalar da kóp eken. Alghashqy kezde olargha qosyla almay, onasha oinap jýrdik. Olar irirek te irgeli, óktemirek kórindi bizge. Olardyng ishinde әdemi kiyingen bir juan qara jigitshe bar. Ol eshqanday mal baqpasa da kelip sol balalarmen oinaydy. Balalardy әsker etip tizip oinaydy. Kýrestiredi, jarystyrady. Bighadil ekeumiz alysyraqtan ýrpiyise qarap túryp, solardyng oiynyn kóremiz.

Bir kýni sәskede taghy sol daghdymyzben túr edik, bizding ýy jaqtan bir eresek bala jýgirip keledi eken. "Baqajay!" dep Bighadil aiqaylap jiberdi. Bighazy ekenin men de tany qoydym, oghan qarsy jýgirdik. Biz sudan ótisimizben ekeumizdi bir-aq qúshaqtady ol. Kózi qyzaryp, jasaurap ketti, sóiley almady. Men de ýnsiz qaray berdim jýzine. Búrynghydan qarayyp, erni jarylyp ketipti. Ayaghyna sheti qayyspen býrilip kiyiletin teri shaqay tartyp alghan eken. Boyy ósip qalghanday kóringenimen, aryqtap qatyp qalghan siyaqty. Ol qúshaghyn jazdy da, jyrtylghan qara beshpetining qaltasynan bir japyraq qarma nan alyp, ekeumizge bólip ústatty.

- Men joghary jaqta mal baghyp jýr edim. Ákemnen esittim, senderdi kórip qaytayyn dep keldim, qoygha әkem qarap qalghan, tez barmasam qojayyn úrysady! - dep jýgire jóneldi ol. - Týs uaqytynda kelip ketip túramyn! Bighadil taghy aighay saldy:

- Baqajay, biz de eshkini sol jerge aparyp baghayyqshy!

- Bolmaydy ol jer alys!

Baqtashy balalargha bastyq bolyp jýrgen qara jigitshe búiyra shaqyrdy Bighazyny:

- Ei, beri kel, beri kelshi!

- Tindәy aghatay, qoyym eginge týsip ketedi ghoy, keyin kelermin!

Bighazy jýgirip kete berdi de, Tindәy jan qaltasyna qolyn salyp bizding qasymyzgha keldi.

- Ei, anau senderding nemenelerin?

-  Baqajay ma, ol bizding aghamyz emes pe! - dep Bighadil jauap qayyrdy.

-  Baqajay ma onyng aty?

- Bighazy! - dep týzettim men.

- E, bәse, Bighazy... Men ony tanimyn, ol qiyn
ertekshi! - dep ol maghan qarady.

- Sening týring oghan óte úqsaydy eken. Sen de ertek
biletin shygharsyn?

- Biz bilmeymiz, - dedi Bighadil, - biz de Baqajaydan estiytinbiz.

- Jýrinder, ana balalarmen birge oinandar, senderge tiyispeydi, men aityp qoyayyn. Biraq, men ne aitsam sony isteysinder!..

Sóitip, ol bizdi ýiirine qosyp aldy, onyng búiryghyn әlimizshe oryndap jýrdik, biz de tizilip әsker boldyq, biz de jarystyq, biz de kýresip kórdik. Biraq, bәrinen artta qalamyz, bәrinen jyghylamyz. Ásirese, Bighadil kóp kýresti de, kóp jyghyldy.

- Ózdering quray siyaqty ekensinder, nan jemegensinder me? - dep jәbirleydi "qolbasshymyz".

"Nan" sózi shyqqanda tamsanyp qana qoyamyz. Búl kezde bizde nan degen joq, bir uys, eki uys biday ghana bolady. Kýresken sayyn búralyp, búralghan sayyn ishegimiz shúryldaushy edi. Búlardyng oiynynyng bәri bizge auyr keldi. Ózimizding jeke shýnkildesip, typ-tynysh oinauymyz jaqsy edi. Búlardyng oiyny nandy búrynghydan da kóp oilatatyn boldy, ashtyghymyz qatty biline bastady. Ashtyng oiyny men toqtyng oiyny birdey bolmaydy eken. Bastyqtyng búiryghyn oryndamasa taghy bolmaydy. "Ertek ait!" dep zorlaghanda da sonday, ony da aita almaymyz, sóitip jәne jәbirlenemiz. Jigitke múnday da bir óner kerek ekendigi dәleldenip-aq jýrdi. Dәleldengenimen dәrmen joq, amal qansha.

Tapqan amalymyz - eshkini osy jerge aidap salyp, ózimiz ýiding qasyna kelip oinau boldy. Ýiding tóbesine, dualgha shyghyp kózdep túratyn boldyq. Alghashqy bir-eki kýnde búl amalymyzdyng da joly bolmady. Bizdi kelsin dep balalar eshkimizge minip alatyndy shyghardy. Múny istetip jýrgen "qolbasshy" ekendigi anyq boldy. Sheshemizge aittyq, atynyng Tindәy ekenin úghyp baryp, sheshem oghan aryz etti. "Eki bala da nauqas" ekenin, "kele almay jýrgen sebebi sol" ekenin aitypty. Eshkimiz sonan song ghana tynysh jayylatyn bolyp qaldy.

Qaydan alghanyn bilmeymin, әkem eki aghash biday tauyp әkelgen kýni, shekaradan qayta ótip, endi Bighayshany әkelip alu jóninde sheshemning talaby kýsheyip ketti. Bighazyny qojayyny bosatqyzyp, janyna ertti de, erteninde-aq jolgha týsti.

Qyzyl kelinshekting ýiining ar jaq irgesindegi kishkene qorada jalghyz boyjetken qyzy bar kempir-shal túrushy edi. Ákem bir jaqqa keterde bizge qarasyp túrudy solargha tapsyryp ketip jýrdi. Onyng qyzy bizding ýige kelip, shay qaynatyp, biday quyryp beretin boldy. Jalghyzdyghynan tughan bolu kerek, óte bauyrmal boyjetken eken. Ózdiginen betin de jughysy kelmeytin Bighadilding betin jughyzyp, bizdi ayalap, mandayymyzdan sipap jýrdi. Ózenge sugha bararda meni ertip ketedi, bayqasam, dalagha jalghyz shyqqysy kelmeydi eken. Bizding ýige kelerde manayyna qarap-qarap alyp, dual asyp keledi de, dual asyp ketedi. Sugha barsa esh jaqqa qaramay shelegimen sudy ilip ala qashady. Men ilese almay da qalamyn, "tez jýr, tez jýr!" dep sybyrlap, meni jeldiredi de jýredi. Qorqatyn jauy Tindәy ekenin bildim.

Tindәiding de osy manaydan ketpey kózdeytini - osy qyz ekeni sezildi. Sugha barghanda bizden kóz almay, keyde kóre salyp bizge qaray ayandaydy. Biraq biz tezdigimizben, biz emes-au, qyzdyng tezdigimen shaldyrmay ketip jýrdik.

Eki beti tompaqtau, toq qara tory qyz, jýzi jayshylyqta әdemi bolsa da, sugha barghanda týiilip, súp-suyq bolyp alady. Taghy bir bayqaghanym qyz sugha barghanda nashar tigilgen, eski qonyr ala kóilegi men onyp ketken kók beshpetin kiyip shyghady. Jana tuflii men býtin shulkiyin tastap, jyrtyq kebisin ile salady. Sonda da onyng qap-qara úzyn búrymy men qighashtala serpilip túratyn qara qasy alystan qaraghanda kórkin jasyra almay qalatynday. Búl jaylaryn bayqaghan son, ózime әpkedey kórinip qalghan bauyrmal qyzgha shyn kónilmen bolysqym keldi. Aty Jamal eken, sheshesi "Jәmish" dep shaqyrady.

- Jәmish tәte, búrymyndy beshpetinning ishine salyp
alsanshy, - dedim bir kelgeninde. Betimning qyzyp ketkeninen
qyzarghanymdy bilip, tómen qarap aittym. Qyz jalt qarady
da kýlip jiberdi.

- Nege?

- Sol... Sugha bararda betine topyraq jaghyp al! Kelgen song juyp alasyn!

Jәmish qatty kýldi. Kamal tәtemning kýlkisine múnyng kýlkisi de úqsay qaldy. Kózimning astymen betine qaradym. Ol mening alal oiymdy әbden týsinip kýlgen eken. Kýlkisin toqtata qoydy, qyzara týsipti. Jana ghana kýlip túrghan qara kózi endi jasauray qaldy da, mening basymdy eki qolymen uaqalap-uaqalap jiberip, shygha jóneldi. Men onyng dualdan asyp, ýiine jetkenshe erkinirek jylap alghysy kelgenin týsindim. Sheshemiz ketken song Bighadil syrqattanyp qalyp edi, ishi búrap auyrady eken, býgin kóbinese ýide miya tósekte jatty.

-  Qyrau, eshkimizdi mindi me eken, qarap qoyshy, - dep jatty sonda da.

Jamal ketken song men ýiding tóbesine shyghyp eshkige qaradym. Týski kýn shaqshyrayyp túr da, manayym jym-jyrt ystyq eken. Ólkedegi balalar da ýiine qaytypty. Ýishikting dódegesinen shyghyp túratyn úzyn, qu syrghauyldyng úshynda bir qarlyghash sayrap otyr. Qyzyq әngime aityp otyrghanday syq etip "kýlip qoyyp", jip-jinishke әdemi ýnmen jyldam-jyldam sóilep ketedi de, taghy kýlip jibergendey bolady. Ózimizding jaqtan kelgen tanys qarlyghash siyaqty, búl jaqtan kórgen kýlkili isterin aityp bolghansha asyghatynday, jedeldete "aytyp" ishegin tarta, syq etip qoyady. Men onyng ne "sóilep" otyrghanyn úghatynday bar yqylasymmen tyndap túryp qalyppyn. Ýishigimizding art jaghy kóktat baqshasy edi. Búl jaqta ony "sәilik" dep ataydy. Baqyldap ketken sәishi qytaydyng "kәri dauysy" meni jalt qaratty. Jana óspirim, úzyn boyly bir jas orysty býkshendegen kәri sәishi әpkish ala quyp barady eken. Orystyng qoryqqanyn kórgenim osy edi. "Yapyrmay, ana dәu de qashady eken-au!" degen oimen tandana qaradym men. "Ana juan qolymen kishkentay shaldyng shiydey siraghynan ústay alsa, ýrgen qarynsha domalang ete týser edi-au!.. Búl jaqqa auyp kelgeli su jýrek bolyp, búlar da qorgha ainalghan eken ghoy!.. Diiday denesimen shirkeyishe úshyp bara jatuyn qarashy!"

Alghashynda shaldyng baqyldauynan qorqyp kidirgen qarlyghash, ózine kelmeytin qater ekenin sezgen song "әngimesin" jalghastyra jóneldi: "kisi jerine kelgen kisi kisi bola ma eken? Shirkin-ay, kishireyip shirkeyding shirkeyi bolyp ketken jo...q  pa!" dep syqaqpen soza toqtaghanday boldy sózin.

Qyzyl kelinshekting ýiine Tindәy óndes, biraq, odan ýlkendeu bir jigit lypyldap kelip kirdi, qaqpadan kirerde jan-jaghyna qaraghyshtap qonynan, onyng da suyq jýristi ekenin sezgendey bolyp, ýiding tóbesinen týse jýgirdim: bayqaghym kelgendey bir әues payda boldy. Ketikten asa aqyryn basyp kelip, auyz ýiining terezesinen qaradym. Auru shal auyz ýiinde edi. Tereze aldyndaghy jәshik ýstindegi shiyki tary salghan qaptyng auzy ashyq túr. Shaldyng auzy búlt-búlt etip malmandaydy. Aqburyl saqal-múrty oinaq salady. Bir uys shiyki tary qolynda! Tarygha ghana tónip túrghan onyng kózi baspalay qaraghan maghan týse qaldy da, teris ainala malmandatty. Onysyn kórgim kelmegendey, men de teris ainalyp kettim. Shaldyng "qúlqynynyn" jamandyghyna "jiyrengendey" bolghan edim. Ol sezim dereu ghayyp boldy da ornyn kýiine ayaushylyq aldy: Keldimúratta qalghan әjem kózime elestedi de, myna ash shaldyng halimen dereu birigip, bir túlghagha ainala qoyyp edi, jýregim zyrqyrap syzday jóneldi. Tór ýiden tapyr-túpyr alysqan, kýbirley úrysyp renjigen ýn estilip túr. Ashtyqtan qaljyrap es-týsten aiyrylghan qarttyng qúlaghy ony estimeytindey. Kelinshek dauystap úrysyp ketti bir kezde:

- Ilday, qoya ber meni! Bolmaydy, bolmaydy!.. Áken... әkene aitam men!.. Úqpaysyng ba, Ilday?! Men.. men, jas bolghanymmen, endi sheshen... sheshendeymin... Ári jýr!.. Jolama maghan!..

Mening túla boyym qaltyrap ketip edi, shart-shúrt shapalaq ýni estilgen song terezening astynghy kózinen syghalay qaldym, úrghan sol jigit eken, aqyrghy shapalaqty salyp jibergende kelinshek baj ete týsip, betin basa býkshiydi. Sart-súrt basyp esikke bettedi jigit, men zytyp berdim.

- Toqtashy ei! Sen әkennin!.. Qaydan jýrsin?

Men dual ketiginen asyp týsip qarasam, ol meni qualamay shyghyp ketipti. Búrysh ainalyp baryp ýishigime kirdim. Kózimnen jas sorghalay kirdi ýige. Bighadil jalt karap, basyn kóterdi.

- Ne boldy, Qyrau, Tindәilar úrdy ma?!

- Joq, - dey salyp, solqyldap kettim, ol taghy súrady. Sóiley almadym. Ólmeli shaldyng ayanyshty hali, kelinin soqqygha qimaytyn sezimim, ózimning yanattaluym qosylyp bulyghyp kettim. Álgi qara-súr jauyzgha qatty óshiktim. Ile-shala kelinshekti ayau sezimim joyyla qaldy. "Ol keshke deyin týlkishe jyltandaghansha, atasyna dayyn astyqty nege pisirip bermeydi!.. Ne degen tasbauyr kelin!.. Tezirek ashtan ólsin, aidarlynyng kelgenin kóretin kózi tez júmylsyn dep әdeyi ashtan qatyryp, әdeyi auyrtyp otyr eken ghoy! - búl sezim endi meni kelinshekke óshiktirdi, meyli óltirsin sol qanshyqty, bar qojayyn, bar tóbet kelip talasyp, qolyn-qol, bútyn-bút kýiinde júlyp-júlyp әketsin!.. Onda nem bar edi, beyshara shalgha úly kelip qarasatyn bolady sonda!" - Osy oimen kóz jasym tez tyiyldy. Súray týsken Bighadilge kórgenimdi sóilep berdim.

- Soghan jyladyng ba, Qyrau!.. Ózindi bireu úrghan eken dep qoryqtym!.. Eshkini kórding be?.. Men kórip keleyinshi!..

Kelinshekti úrghan qara súrynyng aty Ildәy ekenin oiyma týsirip, Tindәidyng aghasy ekeni de, ol ekeui aidarlynyng úldary ekenin de bilgendey boldym. (Tayaq jegen kelinshek "әkene aitam" degen ghoy). Endi sol qara súrygha kórinbesem eken degen oimen men ýiden shyqpay qaldym.

Ákem kýn batpay qaytyp keldi. Ekeumizge jan qaltasynan bir japyraq nan alyp, bólip berdi de, Bighadilding tamyryn ústap kórip, suyq su ishpeudi taghy tapsyrdy.

- Men shay qaynatayyn, sen eshkini aidap kel! - dep meni júmsady.

Men jalghyz barudan qinalsam da ýndemey esikten shyghyp, Jamal ótetin dualdardan astym. Onyng esiginen qarasam, Jamal tómen qarap birdeme tigip otyr eken, sheshesi meni kórip qoydy.

- Kele ghoy!.. Ana bala kelip túr! - dedi qyzyna. Onyng ýii bizding ýiden tәuirleu, tórine jayghan syrmaghy bar bolatyn. Qyzy sol syrmaqtyng ýstinen kýlimsirey túrdy da, esikting kózine kelip mening nege kelgenimdi kýbirlep qana súrady.

- Ákem keldi, eshkini aidap kel deydi, - dep sybyrladym men, - qorqam, Tindәy degen solang bar eken!

Jamal mening sózimdi sheshesine kýle qaytalap aityp berdi.

- Alda qaraghym-ay! - dedi sheshesi. -  Búl da sol itterden qorqady eken ghoy, búghan da tiyisken ghoy tegi!.. - Jýr, men qarap túrayyn, sen aidap qayt, qoryqpa odan, er balasyng ghoy!

"El qoryqqanda men qaytyp qoryqpaymyn" dep oiladym. Qaqpadan shygha qarap aldym da, túra jýgirdim. Bara eshkimdi qualay jónelip edim, Tindәy aldyma kóldenendey berdi:

- Ei, sen bizden qorqyp jýrmisin?.. Biz tiyispeymiz saghan, toqtay túrshy! - Men túnjyray túra qaldym. Ol dauystay sóiledi. - Bighazy ekeumiz jaqsymyz ghoy! Senderge bireu tiyisse maghan ait! Ákesin kózine kórsetem!

Men basymdy iyzey salyp eshkini aidap qayttym.

"Ákenning әkesin kózine kórsetersin!" dep oilasam da, biraz medeu tapqanday onshalyq asyqpay aidap qayttym. Tindәidyng sózin kempir de estigendey sóiledi:

- E, bәse, ol saghan tiyispeydi, qargham! Eshkimnen koryqpay jýre ber, qayta Jәmish tәteng sugha barghanda birge baryp kelip túr!

Keshki shaydy iship jatqanymyzda, sheshem men Bighazy qaytyp keldi. Bighayshany arqalap kirdi. Bәrimiz quandyq, Bighaysha oyau eken. Bәrimizge qarady. Bәrimiz qúshaqtap betinen sýidik. Ol kishkentay ýishigimizge de jaudyrap qaraumen boldy, әkem aldyna alyp otyrdy ony.

- Óz jerimizding iyisi bar eken! - dep әkem kózine jas aldy da, mandayynan, betinen sýiip, eki shekesindegi eki túlymynan kezek-kezek iyiskedi! Ho-ho-ho... Qúlynym, qúlynym!..

Bizding ýiimiz endi tolyqtandy! Ólip qalghandar men kýieuge tiyip qalghan Bisara tәtemizden basqamyz týgel ótip boldyq. Shekaradan bir-eki ret ótip kelgen sheshemiz birjolata tityqtap, aryqtap qalypty. Jaq sýiegi arsa-arsa bolyp kórinip túr. Aq mandayy qonyrqay tartyp әjimdene bastaghan. Kishileu ótkir qara kózi ghana búrynghysynsha jarqyraydy. Onyng kónili endi tolyp, balalarynyng tolyqtanuymen ghana masayrap otyrghan siyaqty. Kózi jarqyraghanymen sol otty kózderining manayy oiqyldanyp, ýnireyip qalghan eken. Jә degen qayraty bar er adam, shekara qaterin bir-aq ret әreng basyp ótkende, aryqtaghan kishkene ghana әlsiz әielding ony ýsh ret basyp, jan alqymgha ýsh ret kelui onay ma?!

- Sening batyrlyghyna endi shek keltire almaspyn! - dedi alpamsaday batyr deneli әkem oghan.

Rasynda ony batyr etken - balalary ýshin óluge qashan da dayyn túratyn analyq jýrek qana edi.

Qúrmetti "tergeushim", eng qúdiretti jýrek - ana jýregi. Balalary ýshin ol jýrek jazadan, qysymnan, qyrsyqtan, tipti, ólimnen de qoryqpaydy. El bir ghana búzyp ótken shekarany ol ýsh ret búzyp ótti. Ol ýsh ese qylmys ótkizdi. Men sonday jansebil qylmystydan tughan qylmystymyn.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

[1]Bor batyr - Chyng ókimetine qarsy Shynjanda bolghan halyqtyq kóterilisterdegi basshylardyng biri. Huyzu. Ol 1866 jyly jergilikti halyqtan qol úiymdastyryp, Shyng armiyasyn ýlken shyghyngha úshyratqan. Tarbaghatay, Ile, Ýrimji aimaqtaryndaghy jenis sonynda ishten shyqqan shpionnyng uynan qaza bolypty. At qasynda túrghan batyr keypindegi bir mýsindi osy kezdegi halyq sol borbatyrdyng mýsini dep týsinedi eken.