Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3181 0 pikir 1 Nauryz, 2012 saghat 09:51

Dos Kóshim. Mәskeuliktermen birgemiz!

Jaqynda «Moskovskiy komsomoles» gazetinde Resey astanasynyng «Brateevo» metro stansiyasy janyndaghy túrghyndardyng «Eger stansiyagha «Alma-Ata» degen at beretin bolsa Moskva meriyining aldynda piyket jasaymyz» degen mәlimdemeleri jaryq kórdi. Shyn mәninde, búl bastamany (metronyng stansiyasyna Qazaq jerinde joq «Alma-Ata» atyn beru) qazaqstan jaghy kótergeni de kózi qaraqty azamattargha belgili bolar dep oilaymyn. Memleket pen halyqtardyng arasyndaghy dostyqty tek qana jasandy internasionalizm tәsilimen jasap ýirengen basshylar búrynghy Kenes odaghy kezindegi joldan taymaghandaryn taghy bir dәleldep otyr. Biraq ony qarapayym halyq qoldar emes. Jergilikti túrghyndardyng qaryslyghyn Audandyq ardagerler kenesi, Qalalyq toponimika komissiyasy men Orys geografiya qoghamy da qoldap otyr (Shirkin -ay, qazaq halqynyng sýiegine tanba bolyp túrghan Pavlodar men Petropavldyng atyn ózgertudi respublikalyq Onomastika komissiyasy men Ardagerlar kenesi, Geografiyalyq qogham qoldasa ghoy!).  Últtyq qúndylyqtardy saqtau, ony sayasy oiyngha ainaldyrmau jóninde unitarlyq Qazaq eli federativti Reseyden ýlgi alugha tura keletin siyaqty.

Jaqynda «Moskovskiy komsomoles» gazetinde Resey astanasynyng «Brateevo» metro stansiyasy janyndaghy túrghyndardyng «Eger stansiyagha «Alma-Ata» degen at beretin bolsa Moskva meriyining aldynda piyket jasaymyz» degen mәlimdemeleri jaryq kórdi. Shyn mәninde, búl bastamany (metronyng stansiyasyna Qazaq jerinde joq «Alma-Ata» atyn beru) qazaqstan jaghy kótergeni de kózi qaraqty azamattargha belgili bolar dep oilaymyn. Memleket pen halyqtardyng arasyndaghy dostyqty tek qana jasandy internasionalizm tәsilimen jasap ýirengen basshylar búrynghy Kenes odaghy kezindegi joldan taymaghandaryn taghy bir dәleldep otyr. Biraq ony qarapayym halyq qoldar emes. Jergilikti túrghyndardyng qaryslyghyn Audandyq ardagerler kenesi, Qalalyq toponimika komissiyasy men Orys geografiya qoghamy da qoldap otyr (Shirkin -ay, qazaq halqynyng sýiegine tanba bolyp túrghan Pavlodar men Petropavldyng atyn ózgertudi respublikalyq Onomastika komissiyasy men Ardagerlar kenesi, Geografiyalyq qogham qoldasa ghoy!).  Últtyq qúndylyqtardy saqtau, ony sayasy oiyngha ainaldyrmau jóninde unitarlyq Qazaq eli federativti Reseyden ýlgi alugha tura keletin siyaqty.

Óz basym, mәskeulikterdi qos qolymdy kótere qoldaymyn. Birinshiden, memleket aralyq «tuysqandyq pen dostyqtyn» belgisi retinde Qazaq jerinde qoldanyludan shygharylyp tastalghan «Alma-Ata» degen ataudy aludyng ózi baryp túrghan arandatushylyq dep bilemin. Moyyndauymyz kerek, tarihy jaghynan alghanda, búl ataudy bir qazaq bolisheviygi  (Áulie ata», «Qoshqar ata» degenge úqsatyp qoydy degen mәlimet bar, biraq sayasy túrghydan Kenestik zamandy ansaytyn jandar men orystyng úly derjavalyq shovinizminen aryla almay jýrgen beysharalar «Alma-Atany» atauyn Resey ýstemdigining belgisindey kóretini bәrimizge belgili. Sol ataudy Qazaq jaghynyng úsynuy - ne sayasy soqyrlyq, ne naqty arandatushylyq. Týptep kelgende, eki elding arasyna syna qaghushylyq dep bilemin. Eger bir stansiyagha tarihy jaghynan bir ataudy beru kerek dep tapsa, Panfilov pen Bauyrjan Momyshúlynyng attary dayyn túr emes pe?

Ekinshiden, eger Mәskeude bir «Alma-Ata» atauy qoyylsa, Qazaq jerinde jýz «Moskva» atynyng oryn alatyny taghy da shyndyq. Búl atau sol nauqangha dәlel retinde qoldanylatyn tәsil ghana. Mәskeudegi Abaydyng jalghyz eskertkishi Qazaq jerindegi jýzdegen Pushkinge tirek bolyp túr (Byltyr Pavlodar qalasynda Pavel Vasiliev degen aqyngha aqyngha eskertkish qoydy. Qoymay kór, «Anau Mәskeuding tórinde Abaydyng eskertkishi de túr ghoy» dep búltartpaytyn dәleldi aldyna kóldeneng tartady).  Qysqasy, bizding jaqtyng bastamasy Resey tarihyndaghy qazaqtyng ýlesin qorghap qalu emes, keyinnen Almatynyng metrosyna eshqanday da qatysy joq Mәskeuding atyn beru dep oilaymyn. Sondyqtanda da óz jerlerining tarihy atyn qorghauda bizderge ýlgi bolyp túrghan  «Brateevo» stansiyasynyng túrghyndaryn qoldaymyn!

Dos Kóshim

«Últ taghdyry» qozghalysynyng tóraghasy

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5272