1993 jyly 12 qarashada Preziydentting «Qazaqstan Respublikasynyng últtyq valutasyn engizu turaly» jarlyghy shyghyp, 15 qarashada últtyq valuta - tengemiz ainalymgha týsti. Búl - elimiz jylnamasyndaghy eng manyzdy oqighalardyng biri. Ol jas memleketimiz ýshin shyn mәninde betbúrysty kezeng jәne tәuelsizdikti nyghaytu jolyndaghy týbegeyli әleumettik-ekonomikalyq reformalardy jýrgizu ýshin qajetti tarihy qadam boldy. Eng alghash týrli-týsti banknottyng betki jәne syrtqy jaghynda últ túlghalarynyng beyneleri ornalasqan, qazaqtyng últtyq ong-órnegi kestelengen jәne Qazaq elining әsem de súlu jerleri (Alataudyn, Oqjetpes kórinisi) salynghan tól tengemizdi qolgha ústaghanymyzda balasha mәz bolyp quanyp, bórkimizdi aspangha atqan edik. Óitkeni, birinshiden, elimiz ekonomikalyq jәne qarjylyq tәuelsizdikke qol jetkizdi. Ekinshiden, túnghysh últtyq nyshanda aishyqtalghan aqshamyz ainalymgha týsti. Sol últtyq valutamyzda ornalasqan úly oishyl әl-Farabiydin, halyq aqyny Sýiinbaydyn, halyq kompozitory Qúrmanghazynyn, qazaqtyng ghalymy Shoqan Uәlihanovtyn, úly aqyn Abaydyng jәne Ábilqayyr hannyng suretteri kimge kedergi jasaghanyn, kimning taqiyasyna tar kelgenin bilmeymin. Áyteuir, uaqyt óte tengemizden últ perzentterining birtindep mýlde joyyluy quanyshymyzdy su sepkendey basty.

1993 jyly 12 qarashada Preziydentting «Qazaqstan Respublikasynyng últtyq valutasyn engizu turaly» jarlyghy shyghyp, 15 qarashada últtyq valuta - tengemiz ainalymgha týsti. Búl - elimiz jylnamasyndaghy eng manyzdy oqighalardyng biri. Ol jas memleketimiz ýshin shyn mәninde betbúrysty kezeng jәne tәuelsizdikti nyghaytu jolyndaghy týbegeyli әleumettik-ekonomikalyq reformalardy jýrgizu ýshin qajetti tarihy qadam boldy. Eng alghash týrli-týsti banknottyng betki jәne syrtqy jaghynda últ túlghalarynyng beyneleri ornalasqan, qazaqtyng últtyq ong-órnegi kestelengen jәne Qazaq elining әsem de súlu jerleri (Alataudyn, Oqjetpes kórinisi) salynghan tól tengemizdi qolgha ústaghanymyzda balasha mәz bolyp quanyp, bórkimizdi aspangha atqan edik. Óitkeni, birinshiden, elimiz ekonomikalyq jәne qarjylyq tәuelsizdikke qol jetkizdi. Ekinshiden, túnghysh últtyq nyshanda aishyqtalghan aqshamyz ainalymgha týsti. Sol últtyq valutamyzda ornalasqan úly oishyl әl-Farabiydin, halyq aqyny Sýiinbaydyn, halyq kompozitory Qúrmanghazynyn, qazaqtyng ghalymy Shoqan Uәlihanovtyn, úly aqyn Abaydyng jәne Ábilqayyr hannyng suretteri kimge kedergi jasaghanyn, kimning taqiyasyna tar kelgenin bilmeymin. Áyteuir, uaqyt óte tengemizden últ perzentterining birtindep mýlde joyyluy quanyshymyzdy su sepkendey basty.

Qazaq danalaryn úmyttyru kimge qajet boldy eken? Álde últymyzdyng qalyptasuyna eren enbek etken ardaqtylardyng beynesi sheneunikterding shamyna tiydi me eken? Olardy alyp tastaghanda tengemizding qorghanys qabileti kýsheyip, qarjy ainalymda qúndylyghy artyp, daghdarysqa toqtau saldy ma eken? Onyng sebebi turaly osy salagha qatysty lauazymdy basshylar júmghan auyzdaryn ashpady. Qazirgi qazaq tengesine qayyr súrap, alaqanyn ashqan qol men eshqanday últtyq ereshelikteri joq múnara t.b. kórer kóge qorash dýniyeler jayghasty. Keyin bastapqy ýlken kupurler «2000», «5000» tengelerde kózge airyqsha kórinetin «QR Últtyq banqi» degen qateler oryn aldy. Oghan ziyaly qauym men búryn qarjy salasynda abyroyly qyzmet etken el  aghalary syn-pikirlerin aityp, auystyru turaly  úsynystaryn jasady. Al, kýnderin әreng kórip, tirshiligimen arpalysqan júrt  qoldaryna aqsha tiygenine mәz bolyp, qateni sezbey de qaldy. Sonda shúbyrghan sheneunikter men olardyng tolghan orynbasarlary, kómekshileri jәne kenesshileri, arnayy qúrylghan komissiya, Ýkimet pen Preziydent әkimshiliginde otyrghan sarapshylar men til mamandarynyng bireui de - memleket rәmizining biri bolyp tabylatyn  tengemizdegi badyrayyp jazylghan «Banqi» degen qateni kórmey qalghany ma? Shynynda, qomaqty ailyq alatyn olardyng bәri qayda qaraghan? Kemshilik jibergenderding bireui de jazagha tartylmady. «Tengemizdegi úlylarymyzdyng suretteri qayda ketti, nege qate jazdyndar?» dep birde-bir Parlament deputatynyn  súrau salmaghany kónilge kirbing salady.  Auyl әkimi men mektep diyrektorynyng ózi manyzdy qújatqa qol qon ýshin, ony jan-jaqty sýzgiden ótkizedi. Memlekettik valutanyng eskiyzin Elbasyna kórsetu ýshin jýzdegen lauazymdy adamdardyng aldynan ótetini belgili. Múnyng bәri de, yaghni, «tól tengemizden últ ardaqtylarynyng joghaluy jәne sózding qate jazyluy  biylik basynda otyrghan jaghympazdar men ruhsyzdardyng qoldan jasaghan isteri emes pe eken» degen oilar maza bermeydi

Tól valutamyzdyng ainalymgha engenine 20 jyl tolu qarsanynda tengemizden últ asyldarynyng portretterin qayta kórgimiz keledi. Qazir osyghan atsalyspay, 10 jyldan keyin ghana keybir úpay jinamaqshy bolghan adamdar «qayyr súraghan alaqan mentaliytetimizge jat, eldigimizge syn, auystyru qajet»  dep aqparat qúraldary  aldynda ayaqasty últjandy bolyp shygha kelmesine kim kepil. Endeshe, osy mәseleni kóterip, ýn qosayyq!

Oral qalasy

«Abay-aqparat»