Beysenbi, 22 Sәuir 2021
Janghyryq 5342 17 pikir 16 Qantar, 2021 saghat 12:27

Jambyl men Stalin

Jambyl Jabaevtyng tughanyna -  175  jyl!

JAMBYL
Roman-etud. (Ýzindiler)

Jalghasy:

MÚRTY EDIREYGEN KIM?

1936 jyl. Toqsandaghy Jambyldyng kәrilik tobyghynan keler emes. Ol әldebir shal-shauqan qúsap ýide jata almaydy. Aty ertteuli, dombyrasy saylauly túrady. Asharshylyqtan túralaghan kýnder úmytyla bastaghanday. Toy-tomalaq jasalyp, júrt oiyn-sauyq izdey bastady.

- Mәskeude Qazaqstan mәdeniyetining on kýndigi bolady eken.

- Soghan býkil Qazaqstannyng ónerpazdaryn izdep, Myrzajigitting ózi olardy iriktep jatyr eken...

Sau etip ýige Qazaqstannyng iygi jaqsylary keldi.

Onkýndik dýrkirep ótuge tiyis. Búl Qazaqstannyng mereyi, búl Mirzoyannyng mereyi. Osy júrt ony bekerden beker Myrzajigit dep atap jýr me? Jәne Mәskeudi dýr silkindiretin fenomen kerek. Danqy jer jaryp túrghan Sýileyman Staliskiy sekildi halyq aqyny qazaqta joq pa?

Levon Mirzoyan Fransiyada emdelip jatqan jerinen Oraz Isaevqa telefon soqty.

- Onkýndik Qazaqstannyng atyn shygharyp qana qoymay, ondaghy aqyn-әnshilerding óneri asqaqtap túrghanyn Stalin joldasqa jan-jaqty kórsetui kerek. Sovettik últ sayasatynyng jenisi turaly asqaq ýnmen Úly otangha pash etemiz.

Tapsyrma berildi, endi ol oryndalugha tiyis. Kim bar? Áriyne, Jambyl!

Halyq aghartu komissariyatynyng tóraghasy Temirbek Jýrgenov aqyn Ábdildә Tәjibaevty Jambyl aqyndy tauyp, alyp keluge tapsyrdy.

Ábdildә Tәjibaevtyng saqasy alshysynan týsti. Óitkeni qiqar shaldy kóndiru onay emes. Áyteuir ildәlap Almatygha alyp keldi.

Jambyl alys jer jýrip kórmegen. Ári jas ta kelip qaldy. Osylardy syltauratyp biraz otyrdy. Múhtar Áuezov pen Sәbit Múqanov kirip kelgende, sózi de, óni de ózgerip sala berdi. Shong qazaq pen Baluan Sholaqtyng ózderi kelip sәlem bergen song Jambyl jayylyp týsti. Dauysy da, sózi de zor shyqty.

Ay, men Jambylmyn, Jambylmyn,

Qara jolday danghylmyn.

Jastayymnan jan quyp,

Óleng qyldym, qanghyrdym.

Shapqan jerdi shang qyldym,

Aytysqandy tang qyldym,

Tyndaushymdy qandyrdym...

Múhtar «Kórding be, qartyndy» degendey Ábdildagha qarady.

- Ólenin shúghyl audartyp, «Pravdagha» bastyr.

Qazaqtyng ýsh arysy Jambyl aqyn danqyna osylay jol salyp edi...

... Kremli kuranttary soghylyp túr. Qyzyl Alang − Lenin mavzoleyi. Jambyl óte baqytty edi. Keshegi qyzy kýn, úly qúl bolghan qazaq el boldy, elge óng kirdi. Tirshilik ózgerdi, balalar oqydy. Búl Lenin sayasaty. Sondyqtan da qart jýregi shynymen quanyshty. Ol ótken ghasyrdyng tiri kuәgeri – zorlyqty da, zombylyqty da kórdi. «Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zaman» emey nemene? Sondyqtan da Jambyl keshegisi men býginin salystyruy zandy edi.

Jambyl em, keshe kim edim

Duadaq edim shóli joq.

Aqqu edim kóli joq.

Sybyzghy edim ýni joq.

Asyl edim qúny joq,

Endi, mine, kim boldym,

Elim sýigen jyr boldym.

Mәskeu qonaqýii peyish sekildi kórindi. 12 qanat ýiing ne? Mynau patsha sarayy ghoy!

- Búqpantay qúsaghan boyyndy úrayyn, arqamdy ezip jiber...

Qasym Toghyzaqov – aqynnyng әdeby hatshysy. Ol Jambyldyng sózin eleng de qylmaydy. Qaljyndaghany da bar.

- Óleng aitsanyz arqanyzdy ghana emes, Aysúludy da әkelem...

Jәkenning kónili kóterilse bitti әndetedi, tek jazyp ýlger... Aldynda qon shayy, stol toly jemis-jiydegi, qazy-qarta, su-susyn әne... Keshke Ahmet Júbanov, Kýlәsh Bayseyitova, Shara Jiyenqúlova, Pavel Kuznesov kelip, múnyng birazyn ortalaydy. Ahmet kýisandyqqa otyrady, Kýlәsh «Gәkkuletedi». Buynsyz Shara bii qanday? On eki mýshesi týgel qozghalady.

Jambyl aq dambal-kóilekpen aqquday bolyp otyr. Ýkimetke kónbey, óz beshbetimen kelgen. Jyly, iykemdi. Apreli Mәskeu ýshin әli suyq. Qary da kete qoymaghan. Shaygha qanghan Jambyl dombyrasyn, Qasym qalamyn qolgha aldy.

Kýnsizderge kýn bolghan,

Jer-jýzine núr bolghan,

Aqyldyng keni danyshpan

Ezilgenge qol bergen,

Kemtarlargha jol bergen,

Zamannyng eri arystan.

Zirat etip qaytugha,

Jambyl keldi alystan.

Jer jýzining kindigi –

Mavzoleyding tasynda

Jer jýzining shyraghy,

Kremliding qasynda.

Jambyl jyrdy tógip otyr, Qasym ýlgerip jazyp otyr. Qanday ruh! Qanday kýsh. Aqyndar uniyversiyteti – halyq. Jambyl sózi sol halyq sózi. «Sosialistik Qazaqstan» gazeti. 27 mamyrda búl ólendi «Mavzoley» dep jariyalady.

... Kremli. Stalinning qabyldau kabiyneti. At shaptyrym zal. Levon Isaevich Mirzoyan Qazaqstan basshysy. Onyng qasynda «qoqiqazdar», әdebiyet pen óner delegasiyasy ókilderi qazday tizilip túr. Bir kezde bәri symday tartyla qaldy. Qolynda qorqory bar Iosif Vissarionovich ayaghyn asyqpay basyp, jýzi jadyrap, delegasiya basshysyna keldi.

- Asa qadirli Iosif Viss...

- Tau halqy әueli qariyasyna sәlem beredi, Mirzoyan myrza. Álde sizderde olay emes pe?

- Bizde de sonday, Iosiyf...

- Sәlemetsiz be? – Stalin basyn sәl iyip amandasty. Biraq qolyn úsynghan joq.

Jambyl búl múrttynyng kim ekenin bilgen de joq. Biraq iyilgenge iyilu kerek. Jәkeng de qos qolyn keudesine qusyryp, izet jasady.

Delegasiya Stalinning sonyna erdi.

- Myna múrty edireygening kim edi? – dep Jambyl Qasym Tozyghaqovty týrtip qaldy.

Ádeyi aityp túr. Búl Qasymdy synaghany.

- Jәke-au, temirdey bilek Stalin osy kisi ghoy, – dedi qúlaghyna sybyrlap.

- Solay ma edi...

Jәkeng jymiyp kýlip qoydy.

- Qyzyndy úrayyn, Stalin dese Stalin eken, jigit dese jigit eken, kózi ónmenimnen ótip kete jazdady. At erindi keledi, er múryndy keledi, – dep Jәkeng basyn shayqap-shayqap qoydy.

Audarmashy jýgirip keldi. Qasym sózining mazmúnyn jetkizdi. «Djigiyt» sózi qúlaqqa jaghymdy emes pe? Stalin Jambylgha basyn iyzep, rizalyq tanytty.

- Stalin joldas, Myrzajannyng sәlemin almay, ózi Jambyl tәteme amandasty ghoy, – dep Qasym Toghyzaqov aqyn Sәbit Múqanov pen Múhtar Áuezovke qarap, sylq-sylq kýldi.

JAMBYL MEN ESTAY

Jambyl jyrshy, ólenshi, kýishi ghana emes, әn de aitqan sal-serilerding biri. Toqsangha kelip, tamaghy tozyp, ýni bәsendegeni bolmasa, jaqsy әndi estigende býrkittey qomdanyp, janary jandanyp, әjimdi jýzi jadyrap ketedi eken. Sonday Jambyldyng әnge quanghan sәti ataqty Estay aqynmen kezdesui edi.

...1937 jyl. Núrpeyis Bayghaniyn, Shashubay, qyrghyzdyng halyq aqyny Ospanqúl, Qalmaqan Ábdiqadirov, arqadan Estay aqyn bolady.

Alystan kelgen qonaq bolghan song Estaydy Jambyl tәtening qarsysyna otyrghyzady. Jambyldyng ong jaghynda Núrpeyis Bayghaniyn, sol jaghynda Shashubay aqyn otyrady.

Jәken, «búl kim edi?» degendey beytanys jigitke nazary aua beredi.

- «Búl kisi ataqty Estay әnshi, Estay aqyn, − dep Dihan Ábilev sózge aralasady.

- E, Estay aqyn sen be edin? Bolsang bolarsyn! Beri qasyma kelip otyr...

Búl sәtti Dihan Ábilov bylay jazghan eken.

- Búl kisi ataqty Estay әnshi, Estay aqyn! – dep edim. Bәri Esekene ghajaptana, manadan beri kórmey otyrghanday-aq, óte bir sýiispendikpen tandana qaraydy.

- E,... ym-m! Estay sen be edin? Bolsang bolarsyn! Beri qasyma kelshi, − dedi Jәken.

Sypayy minez, syrbaz seri Estay Jәkene kishipeyildikpen tilek etip, otyrghan ornyn ózgertpedi.

- Ong jaghynyzda otyrghan Núrekeng men sol jaghynyzdaghy Shashekenning iyghyn sizden aiyrghanym әdepsizdik bolar. Ornymda otyra bereyin, Jәke, rúqsat etiniz!» – dep ótingen edi.

Estay esimi atalghasyn, sol Estay ózderining ortasynda Jәkenning túspa-tús qarsy aldynda otyrghasyn jyrshy qauym Estaydy tyndaghysy keldi.

- Ózining aitqanyn tyndasaq!

- Sóz bar ma... Aytqyzayyq...

- «Qorlanyn» tyndasaq!

- «Jayqonyry» da ghajap qoy!

Estaydyng sausaghyndaghy Qorlan bergen mәngilik mahabbat belgisi – kýmis jýzik Qorlan bop kýlimdegen tәrizdi, elektr jaryghymen shaghylysa jaltyldaydy. Syrbaz seri Estay aqyn әueli qolyndaghy jýzikke kәri kózin jautandata bir qarap qoyyp, kókireginde kórine birge ketetin mahabbat sherin kýrsinip jibergendey «Ah» dep qaldy da әndete jóneldi.

Jambyl ólendi de, әndi de keremet týsinetin adam emes pe? Ózining ghashyq jýregining aqquyna ainalghan Aykýmisti esine aldy ma eken?!

- Beu, Estay, janaghy ghashyq jyr armanyng seni menen de kóp jasatady. Sóz – sol... Naghyz Qorlandy tyndaghanym osy. Búl әndi Jambyl talay tyndaghan. Sening әninning jóni bólek...

Osy sәt Jambyl jәke erekshe qúlpyryp ketip edi. Jýzi narttay janyp, jastyq jeligi qayta oralghanday, shabyttanyp otyrady.

- Ne úqtyndar? Án ýnining әr tolqyny, sozymy, qayyrym uili, yrghaqtary әr sózining botasynday bozdap әndetti ghoy...

Beu, mahabbat, beu, Arman!

Jәkeng sóz qadirin de, óner qúdiretin de tamyrshyday tereng sezinedi.

- Ei, Estay! Qorlanyna qansha qúmar bolsam da seni, sonau Maraldy-Ertisine men izdep bara almas edim. Sen de meni izdep kele qoymas en. Bәrimizdi Alatauda tabystyryp, sayrattyryp otyrghan jana zaman, − dep shoq saqalyn sipap, bata beredi.

Jyr alyby men әn alyby birinshi ret, әri songhy ret osylay kezdesip edi.

ÓLENG SÓZ – ANANYNG AQ SÝTI...

Jambyl aqyn shygharmashylyghynyng 75 jyldyghyna dayyndyq júmystary jýrip jatqan kez. Qyrghyz aghayyndardan sәlem bere belgili aqyny Quanyshbek Mәlikov, Ospanqúl, Qalyq degen halyq aqyndary men kompozitor Maldybaev kelgen eken.

– Aghayynshylap, Jambyl baba toyyna erteletip kelip qaldyq, – dep top basshysy Mәlikov Quanyshbek myrza әngime bastady.

Ertesine osy topty alyp Dihan Ábilov Jambyl auylyna jol tartty.

Jambyl aqynnyng inisi, kolhoz bastyghy Túrap Myrjiyevting ýii qonaq aldy. Tabaq qoyylyp, sary samauryndar ysyldap kelgenimen qonaqtar búghan riza bola qaymady.

– Jәkene sәlem bermey as bata ma? – deydi olar.

Tәtem sәl syrqattanyp jatyr. Erteng tәuir bolyp keledi. Sodan song qabyldaydy, – dep Túrap Myrjiyev әlek bolyp jatyr.

Rasynda, Jambyl aqyn sәl mazasyzdanyp qalghan. Dәrigerler kóp adamnyng kelip-ketuine tyiym salghan.

– Dúrystap kýtinder, – dedi Jambyl aqyn. – Elding ónerpazdary bolsyn qastarynda.

Sayadil men Ýmbetәli aqyndar da búl kezde auylgha kelip qalghan. Tayyr Jarokov pen Dihan Ábilov te osynda. Endi dastarhannyng óni kirdi. Óleng oqylyp, jyr shashu shashylyp jatty.

Ertesine Jәkeng dәrigerge kórinip qaytty. Jaqsy kónil-kýimen qonaqtarmen amandasty.

Jәy ghana amandasqan joq. Ólendete amandasty.

– Hosh kelipsin, rahmet, aq qalpaqty bauyrym,

Alataudy jaylaghan aman ba, aimaq-auylyn.

«Manasyn» bar el edin,

Sýietin jyr dauylyn...

Kókireginen eki elding óleng emip ósip em,

Syrqat em keshe, al býgin, nesibem.

Sender keldi degesin.

Qúlan taza tәuirmin!

Búl sózge qonaqtar guildesip, «shong rahmet» aitysyp jatty.

Ýmbetәli men Ospanqúl qúrmet sózderin ólendetip jetkizdi.

Bir kezde Jambyl dombyrasyn ala salyp:

– Ei, Ospanqúl, Ospanqúl! – dedi.

Sosyn tolghaulatyp jiberdi:

Jambyl em, keshe kim edim,

Duadaq edim shóli joq.

Aqqu edim kóli joq,

Sybyzghy edim ýni joq,

Asyl edim qúny joq.

Endi, mine, kim boldym,

Elim sýigen jyr boldym!

Ospanqúl inim, qyrghyzym,

Sender de mening qyzyghym.

Býkil qyrghyz bauyryma,

Tileymin ómir qyzyghyn.

Tileymin ómir úzynyn! – dep tókpeletip ketti.

Sonan song «sózding salasyn tabu qiyn emes, anasyn tabu qiyn. Óleng sóz ananyng aq sýti, jýreginning qany. Ananyng aq sýtine adal bolu kerek», dep bata sóz aitty.

Búl jýrekke jattalyp qalghan úlaghat sóz boldy...

Uәlihan Qalijanov,

filologiya ghylymdarynyng doktory,
ÚGhA akademiygi

Abai.kz

17 pikir