Beysenbi, 28 Qazan 2021
Janalyqtar 3159 0 pikir 1 Shilde, 2009 saghat 20:08

Ghabiyden JÁKEEV, Gh.Mýsirepov atyndaghy qoghamdyq qordyng diyrektory: Jastardy әdebiyetke baulysaq deymiz

 

 

- Ghabiyden myrza, Gh.Mýsirepov atyndaghy qoghamdyq qordyng júmysy turaly maghlúmat aita otyrsanyz...
- 2008 jyly jeltoqsan aiynda Jazushylar odaghynyng irgesinen Gh.Mýsirepov atyndaghy qor qúryldy. Kezinde marqúm Sәken Jýnisov, Safuan Shaymerdenov siyaqty biliyard dese, «ishken asyn jerge qoyatyn» aghalarymyz: «Biliyard sportyn Qazaqstangha әkelgen - Ghaben» dep aityp jýretin. Ghabeng biliyard oiynyn úiymdastyru arqyly qarajattan, baspanadan qysylyp jýrgen qalamgerlerding túrmystyq mәselesin sheship bergen kórinedi. Gh.Mýsirepov atyndaghy qoghamdyq qor da bolashaqta qalamgerlerdin, ziyaly qauym ókilderining túrmystyq mәselesi men mәdeny ómirine yqpal etudi kózdeydi. Qoghamdyq qordy qúrghanda, eng aldymen, Qazaqstanda biliyard sportyn damytudy maqsat ettik. Qordyng janynan biliyard klubyn ashtyq. Klub mýsheleri: tóraghasy - Qalihan Ysqaq, Asanәli Áshimov, Iran-Ghayyp, Jýrsin Erman, Qúman Tastanbekov, Shómishbay Sariyev, Tolymbek Álimbekúly, Bayghaly Esenәliyev, Shәripbek Aghybayúly, Bekjan Túrys, Janarbek Áshimjan syndy belgili azamattar. Byltyr biliyard oiynynan Gh.Mýsirepov turniyri túnghysh ret respublika kóleminde resmy shara retinde ótkizildi. «Núr-Otan» HDP demeushilik jasaghan ol turnirge biliyardqa qyzyghatyn barlyq qalamgerler, ziyaly qauym ókilderi qatysty. Tayauda ekinshi turnirdi úiymdastyrdyq. Ol turnirdi Memleket jәne qogham qayratkeri, marqúm Altynbek Sәrsenbaevqa arnadyq. «Atymdy atap, sybaghamdy itke sal» demekshi, búl sharagha demeushilik jasaghan azamattardyng atyn atap ótken oryndy bolar. Olar - belgili mesenat Izbasar Bozaev, últ janashyry Ádilet Núrbekov, A.Sәrsenbaev atyndaghy qoghamdyq qordyng tóraghasy Aydos Sarym, Memlekettik tildi qorghau qorynyng tóraghasy Berik Ábdighaliyev jәne birqatar janashyr azamattar. Gh.Mýsirepov qory Altynbek Sәrsenbaev atyndaghy respublikalyq turnirdi jylda dәstýrli týrde ótkizetin bolady.

- Marqúm Altekenning naghyz últ azamaty, qogham qayratkeri bolghandyghynda dau joq, biraq qor Gh.Mýsirepov qory bolsa, «Qazaqstangha biliyardty әkelgen Ghaben» bolsa, onda jylda ótkiziletin turnir nege Altynbek Sәrsenbaev turniyri dep atalady, osy jaghy týsiniksizdeu...

- Áriyne, Gh.Mýsirepov atyndaghy respublikalyq turnir de jyl sayyn ótetin bolady. Al A.Sәrsenbaev turniyrin ótkizudi, oghan demeushilik jasaudy moynyna alyp otyrghan A.Sәrsenbaev atyndaghy qoghamdyq qor.

- Gh.Mýsirepov qoryn qúruda qanday qajettilik boldy? Qordyng maqsaty ne?

- Áriyne, qordyng júmysy tek biliyard oiyndaryn úiymdastyrumen shektelmeydi. Bekitilgen jarghy boyynsha 12 baptan túratyn mindettemelerdi jýzege asyrudy qolgha alyp otyrmyz. Onyng ishinde Gh.Mýsirepov oqularyn úiymdastyru, yaghny jazushy shygharmalary arqyly qazaq tilin nasihattau, QazÚU-dyng filologiya fakulitetining bir studentine jylyna bir ret Gh.Mýsirepov atyndaghy stiypendiya taghayyndau, Gh.Mýsirepov atyndaghy jastar teatrymen jәne mekteppen tyghyz baylanys ornatyp, shygharmashylyq tútastyqta júmys jasau kózdelgen, halyqaralyq mәdeny baylanystar ornatu mәselesi qarastyrylghan. Onyng ishinde Resey, Bashqúrtstan, Tatarstan, Týrkiya elderimen әrtýrli dengeyde júmys jasaytyn bolamyz. Sonymen qatar jyl sayyn dramaturgiyalyq shygharmalargha bәige jariyalap, Gh.Mýsirepov jýldesin taghayyndaudy josparlap otyrmyz. Jaqsy shygharmalar iriktelip, Gh.Mýsirepov teatrynda qoyylatyn bolady. Ózderiniz bilesizder, Ghabit Mýsirepov sonynan mol múra qaldyrghan jazushy. Ol kisining enbekterin jastar arasynda nasihattau arqyly keler úrpaqty әdebiyetke, ónerge baulysaq degen armanymyz bar, jastardyng qazaq tilining mәrtebesin jete úghynuyna, olardyng tәrbiyesine, patriottyq ruhynyng berik qalyptasuyna yqpal etsek deymiz. Batystyng ómir-salty, mәdeniyeti, kinosy qazirgi jastar ýshin «qúndylyqqa» ainaldy. Olardyng osynday keri kózqarastaryn ózgertuge bar kýshimizdi saluymyz kerek. Osy maqsatta biz JOO-da әrtýrli әdebiy-mәdeny keshter, ghylymiy-teoriyalyq konferensiyalar, aqyndar mýshәiralaryn ótkizdik. Múnday sharalardy jyl sayyn úiymdastyrudy kózdep otyrmyz.

- Gh.Mýsirepov múrajayymen baylanystarynyz qalay?

- Múrajaymen tyghyz birlestikte júmys jasaymyz. Mәselen, jyl sayyn Gh.Mýsirepov atyndaghy stiypendiyagha layyq dep tanylghan studentti osy múrajaygha shaqyryp, ony resmy týrde tabystau rәsimin jylda osy múrajayda ótkizuge kelistik. Basqa da irili-úsaqty mәdeny sharalardy Ghabenning múrajayymen birlesip atqaratyn bolamyz...

- Jazushynyng tikeley úrpaghy qor júmysyna qyzyghushylyq tanytyp, aralasa ma?

- Ghabenning kishi qyzy Gýlnәr qor qúryltayshylarynyng biri. Ol kisining aqyl-kenesine qúlaq týrip, «bir jaghadan - bas, bir jennen - qol shygharyp» júmys istep otyrmyz. Ghabenning jeke múraghatyna qatysty dýniyelerde, kitabyn shygharyp, shygharmalaryn nasihattauda ol kisining kómegi zor bolmaq.

- Tarihshy retinde sizdi qanday jayttar tolghandyrady?

- Bizding tarih jayly týsinigimiz tayaz. Biz beyne gharyshtan kelgen siyaqtymyz. Óz memleketimizding tarihy, týp tamyry turaly kóp bilmeymiz. Mәselen, alysqa barmay-aq, osy Almaty oblysyn alyp qaranyzshy. Saq qorghandarynyng neshe týrli ýlgisi túr. Tarih pa? Tariyh. Sol jerler tarihtan, tarihy qúndylyqtan habary joq bәzbireulerding әjethanasyna ainalghan... Saq, Ýisin, Esik qorghandarynyng shaghyn bir bóligi ghana bolmasa, negizinen búl tarihy eskertkish, arheologiyalyq qúndy obektiler layyqty dәrejede qorghalmay otyr. Tipti bayaghyny bylay qoyghanda, kýni keshe basymyzdan ótken talay tarihy oqighalardan sabaq alyp, sol arqyly jastardyng últ tarihy men últ bolashaghyna degen pozisiyasyn, patriottyq sezimin qalyptastyrsaq, qúba-qúp bolar edi. Biz osy maqsatta aughan soghysy ardagerlerining qauymdastyghymen de tyghyz baylanys ornatudy kózdep otyrmyz. Óitkeni olardyng ómiri tariyh. Al tarih - jastargha ýlgi etetin qúndylyq boluy tiyis...

 

 

Ángimelesken
Sәule ÁBILDAHANQYZY

«Ayqyn» gazeti 1 shilde 2009 jyl

 

0 pikir